kolmapäev, 27. august 2014

Kõrgem sodiaak - 4



Drevo (Puu) – 22,5 sag – 7,5 cap. Võtmeplaneet Jupiter. See on inimesi ühendav sümbol. See on meie geneetiline mälu, sakraalne ilmaruum, kus on elus kõik, kes kunagi Maal eksisteerisid, nii varasematel aegadel kui ka nüüd ja ka need, kes tulevad meie asemele. Selle märgi järgi peab inimene endale teadvustama, mis on headus ja mis on kurjus. Ei tohi neid mõisteid kokku segada. Just seepärast aeti Paradiisist välja Aadam ja Eva. Hammustades keelatud vilja, nad hakkasid selles üksteist süüdistama, veeretasid süü mao kaela. Märgi järgi peab inimene kindlalt vahet tegema hea ja kurja vahel ja alati meeles pidama oma suguvõsa, oma kohta peres – see on selle inimese elu õppetunni õppimine.
Selle märgi all sündinud on sageli ebatavalise ja raskesti mõistetav iseloom. Näha on ainul niiöelda jäämäe tipp, suurem osa jääb vee alla varju. Ühest küljest on nad väga põhjalikud ja püsivad. On tugevalt seotud oma suguvõsa juurtega. Teisest küljest oskavad nad olla absoluutselt erinevad, sest võivad ära kasutada geneetilist mälu ja avada endas ükskõik millise esivanema potensiaali, kogu päritava informatsiooni. Taevase Siili sümboolika määrab ära ka inimeste iseloomu. Siilid on oma okastega ütlemistes teravad, sõltumatud, äraarvamatu kommetega, elujaatavad. Neil on unikaalsed oskused, mis on peidus silmapaistmatu välimuse all.
Sellisele inimesele avanevad igasugused infoallikad, sest ta omab võtit kollektiivse alateadvuse avamiseks. Temas mängib läbi Buratino (Pinokkio) muinasjutt. Neil on kuldvõtmeke, mille abil saab sisse igasuguse informatsiooni juurde. Puu – see on suguvõsa informatsiooni allikas. Ja kes valdab informatsiooni, see valitseb maailma üle. Ta võib juhtida kõiki maapealseid protsesse, juhtida pärilikkust ja geneetikat. Sellise inimese aju on kui superarvuti paljude omavaheliste sidemetega nagu seda on Puu juursüsteem.
Parimal juhul selline inimene on suguvõsa hoidja, ta võib muuta suguvõsa informatsiooni ja seda isegi rahva kollektiivse karma puhul. Puu on ka hinge ja keha  ravimise sümbol. Kui Puu märgi all sündinud ei tee teadlikku valikut, vaimselt ei ärka, siis võib terve suguvõsa karistatud saada. Kui ta aga allub ahvatlustele, uhkusele, siis võib tema elus läbi mängida puu müsteerium, mis kibedate ja mürgiste viljadena saaki annavad.
Esindajad: Zoroastra, J.R.R.Tolkien, T.Brage, A.A.Michelson, R.Clausius.

Maokandja – 22,5 sco – 7,5 sag. Võtmeplaneet Pluuto, tema disposiitor Phaeton. Märgi mõte on  - karmaliste ümbersündide ring, lõpmatult pikk, mida peab läbima, enne kui saavutatakse Täiuslikkus. Maokandja on paradiisi sissepääsu valvur ja sellele, kellele on antud realiseerida Maokandja müsteerium, peab täielikult puhastma end isiklikest pattudest – tunnistama neid, teadvustama ja leidma tee patukahetsuseks. Tema moraalne puhtus on edu pant, tema õnn ja õnn teistele, kes on temaga seotud.
Maokandja esindajad peavad oma mao taltsutama ja avama saatuse ringi, täielikult puhastama oma suguvõsa ja isikliku karma, ületama saatuse pitseri ja saama täielikult vabaks inimeseks. Seda ülesannet on kole raske teoks teha. Tehes kõrgeid panuseid on risk kolinal alla veereda, põletades ära kõik saavutused ja muuta oma elu tühjakspõletatud väljaks. Samal ajal antakse Maokandjale võimalus surra ja uuesti sündida, olla Föönikslind. Seepärast on nende elutee vaheldub kontrastsete perioodidega, täielik langus vaheldub tõusudega. Sõltuvalt valikutest nende elu mingil etapil muutub põlenud väljaks ja seejärel võib täituda mõtestatud oaasiks. Kolmandat varianti neile pole antud, nende kogu elu on üles ehitatud absoluutsetele kontrastidele ja võitlusele, dünaamikale, ületamisele.
Maokandjal esindajal on ühendatud kaks äärmuslikkust – elu ja surm. Ühest küljest on tüüpilisel Maokandjal ilmne täielik elutu väli, ilmneb külmus, mehhaanilisus, kaalutlevus, ükskõiksus elu ja ümbritseva suhtes. Ta võtab positsiooni, kus on ükskõikne vaatleja ja hävitab kõik, mis seni loonud. Teisest küljest, põletades ja hävitades kõike, mis puudutab tema minevikku, on ta suuteline ootamatult uuesti ümber sündida, ärgata elu jaoks ülesse. Siis temas hakkab ilmnema taltsutamatu vajadus elada, ta tõuseb jalgadele ja lühikese aja jooksul muutub täiskasvanuks, eredaks ja loominguliseks isikuks.
Samaaegselt Maokandja mitmekesises iseloomus sobitub kaks alget, mõlemad on temale omased. Ühest küljest pessimism, külmus, kaalutlevus, surmav filosoofiline pilk elule: ta arvab, et elu on mõttetu ja ebahuvitav. Teisest küljest absoluutne muretus, elujaatav maailmavaade. Ta oskab lihtsalt elada ja rõõmu tunda, et on Päike, ümberringi head inimesed. Nii üks kui teine koos on Maokandjale hästi omased. See formeerub temas väga imeliku ja teistele ümbritsevatele arusaamatu iseloomu. Maokandja alati püüab olla olukorra peremees, olla üksikkangelane. Ta ei ole selline nagu kõik teised. Ta on kui valge vares teiste mustade seas.
Maokandjale on hästi iseloomulik ronida sinna, kuhu ei tohiks oma nina toppida, mis on saladustega kaetud. Tahab tunnetada saladuste maailma. Illustratsiooniks sobib siia doktor Faust oma külma mõistuse, püüdlusega aru saada maailma asjadest, seda ühest küljest. Teisalt oma kuuma südamega ja armastusega. Ta muutis oma elu täielikult tühjaks väljaks, põletas juurteni maha oma väikese õnne. Fausti müsteerium – see on Maokandja müsteerium. Kuna Faust oli oma iseloomult tõeline Maokandja, siis tema ellu pidi tulema Mefistotoles. Igal Kõrgema sodiaagi märgi esindajal, eriti Maokandjal, peab ühest küljest olema deemon, teisalt ingel. Tema hinge eest käib äge võitlus. Göthe ei kujutanud doktori kõrvale inglit, ainult Mefistotolest. Järelikult geniaalne poeet ise jäi kinni tumedasse tsüklisse. Eredalt ja väljendusrikkalt kirjeldas ta elu tumedamat poolt, heledam pool jäi kirjeldamata.
Maokandja oskab hästi oma järgi sildu põletada. Ta oskab hästi teha panuseid ja kõike likvideerida, et pärast uuesti kõik üles ehitada. Ta oskab ükskõik mis eluetapil alustada nullist. Tõeline Maokandja ees avanevad kõik keelud, tema soovid täituvad, mõtted materialiseeruvad. Kuid kohe, kui mõtted materialiseeruvad, ta kohe langeb alla Via Combusta (põletatud teekond) teele. Nagu juhtus Phaetoniga, kui sai Heliose loa kaarikuga sõita. Ainult siis, kui Maokandja läbib kogu põletatud teekonna, saab ta hakata uuesti kogu oma elu üles ehitama hakata. Kui Maokandjal maises elus on kõik korda seatud, kohe kui ta on sellega rahul, tahaks öelda „Peatu hetk, sa oled imeilus“, kohe peale seda kõik laguneb ja ta veereb alla põletatud teele. Tema jaoks on peamine mitte peatuda, vaid rühkida aina edasi.
Maokandjale pole antud elada rahus, tal ei lasta peatuda, sattuda mingisse tsüklisse. Mõnel teisel inimesel elus võib olla peatumiste perioode, konservatismi. Maokandjale aga on pidevalt vaja vaimset kasvamist ja arengut. Tegevusetus ja konservatism on talle vastunäidustatud, ta ise põleb selles ära ja jätab endast maha põletatud väljad. Tema eluprogramm ei ole ette nähtud mingeid peatusi, ainult edasi, ainult liikumine. Tema elus peab kogu aeg olema pidev edasiminek, vaimne areng, otsingud, pidev eneseületamine, teede valik, olukordade modulleerimine.
Maokandjatel on raskem kui teiste inimestel, sest nad ei tohi seisma jääda, kinni jääda ükskõik milles. Maokandja võib elada ebainimlikes tingimustes, mis teistele inimestele on vastuvõetamatu. Kogu tema elu on seeria võitlusi, talle lihtsalt veereb ette erinev olukord, selle lahendamisel teda keegi ei aita ja kõik sõltub ainult temast endast. Kui ta jätab olukorra juhuse hooleks, ei ole kangelane, vääratab, siis ta langeb tagasi ja tema järgi jääb põletatud maa.Ta peab olema erak-kangelane, valge vares, Föönikslind.
Maokandjale on ühest küljest omane eluväsimus, ükskõiksus, sisemine tühjus. Ta tunnetab sisemist „põletatu maa“ seisundit. Ta mõtleb:“Milleks mulle sellist elu vaja, miks ma siin olen?“ Teda painab maise elu ebatäielikkus, ta ei leia selles mõtet ja seepärast tahab ta lahkuda, põletades enda järgi kõik maha. Teisest küljest temas ilmneb uskumatu elujanu, teda pidevalt tõmbab miski kõrgema ja ebatavalise poole. Maokandja esindab inimest, kes on imeliku ja ebatavalise saatusega, kes aegajalt jätab endast maha põletatud maa ja aegajalt hoopiski õitsva ja heaolulise oaasi.
Maokandja märgis asub Ülemine Värav. Seepärast, kui inimese horoskoobis on tugevasti väljendunud Maokandja märk, siis inimese elus võivad sündmused kas kiirendada või aeglustuda. Tema elus võib mingi periood olla tühi, kõik ära põletatud aga siis jälle mingil lühikesel ajalõigul olla väga ere ja taastatud. Tema jaoks on väga raske teha mingeid prognoose. Need kas täituvad liiga ruttu, kiirendatud tempos või siis aegalsel ja ei pruugi üldse täituda. Maokandja ise saab oma saatusesse viia sisse korrektiive, maha võtta saatuslikke nüansse. Saatuslikud sündmused tema elus toimuvad seepärast, et teda painab minevik, toimib tegu-tagajärg seadus. See, mis oli minevikus, jätkub tulevikus. Kui seda minevikku korrastada, siis tulevik ei ole nii saatuslik.
Ümbritsevatel on raske aru saada Maokandja iseloomust. Ta käitub imelikult, ta justkui ei oleks pärist sellest maailmast, temaga on raske suhelda, ei leita lähenemisteed. Normaalsed inimesed seda kohe tunnetavad ja paigutavad Maokandja valge varese staatusesse. Kui tavainimene Maokandjaga ära harjub, õpib teda tundma, siis kohe muutub Maokandja teistsuguseks. Ja jälle muutub Maokandja teistele mõistetamatuks.
Esindajad: C. de Gaulle, R. Hasbulatov, Paracelsius, N. Pirogov, V. Dal, N.Wiener, F. Magalhaes.

järgneb...

Kommentaare ei ole: