Drevo
(Puu) – 22,5 sag – 7,5 cap. Võtmeplaneet Jupiter. See on inimesi ühendav
sümbol. See on meie geneetiline mälu, sakraalne ilmaruum, kus on elus kõik, kes
kunagi Maal eksisteerisid, nii varasematel aegadel kui ka nüüd ja ka need, kes
tulevad meie asemele. Selle märgi järgi peab inimene endale teadvustama, mis on
headus ja mis on kurjus. Ei tohi neid mõisteid kokku segada. Just seepärast
aeti Paradiisist välja Aadam ja Eva. Hammustades keelatud vilja, nad hakkasid
selles üksteist süüdistama, veeretasid süü mao kaela. Märgi järgi peab inimene
kindlalt vahet tegema hea ja kurja vahel ja alati meeles pidama oma suguvõsa,
oma kohta peres – see on selle inimese elu õppetunni õppimine.
Selle
märgi all sündinud on sageli ebatavalise ja raskesti mõistetav iseloom. Näha on
ainul niiöelda jäämäe tipp, suurem osa jääb vee alla varju. Ühest küljest on
nad väga põhjalikud ja püsivad. On tugevalt seotud oma suguvõsa juurtega.
Teisest küljest oskavad nad olla absoluutselt erinevad, sest võivad ära
kasutada geneetilist mälu ja avada endas ükskõik millise esivanema
potensiaali, kogu päritava informatsiooni. Taevase Siili sümboolika määrab ära
ka inimeste iseloomu. Siilid on oma okastega ütlemistes teravad, sõltumatud,
äraarvamatu kommetega, elujaatavad. Neil on unikaalsed oskused, mis on peidus
silmapaistmatu välimuse all.
Sellisele
inimesele avanevad igasugused infoallikad, sest ta omab võtit kollektiivse
alateadvuse avamiseks. Temas mängib läbi Buratino (Pinokkio) muinasjutt. Neil
on kuldvõtmeke, mille abil saab sisse igasuguse informatsiooni juurde. Puu –
see on suguvõsa informatsiooni allikas. Ja kes valdab informatsiooni, see
valitseb maailma üle. Ta võib juhtida kõiki maapealseid protsesse, juhtida
pärilikkust ja geneetikat. Sellise inimese aju on kui superarvuti paljude
omavaheliste sidemetega nagu seda on Puu juursüsteem.
Parimal
juhul selline inimene on suguvõsa hoidja, ta võib muuta suguvõsa informatsiooni
ja seda isegi rahva kollektiivse karma puhul. Puu on ka hinge ja keha ravimise sümbol. Kui Puu märgi all sündinud
ei tee teadlikku valikut, vaimselt ei ärka, siis võib terve suguvõsa karistatud
saada. Kui ta aga allub ahvatlustele, uhkusele, siis võib tema elus läbi
mängida puu müsteerium, mis kibedate ja mürgiste viljadena saaki annavad.
Esindajad: Zoroastra,
J.R.R.Tolkien, T.Brage, A.A.Michelson, R.Clausius.
Maokandja
– 22,5 sco – 7,5 sag. Võtmeplaneet Pluuto, tema disposiitor Phaeton. Märgi mõte
on - karmaliste ümbersündide ring,
lõpmatult pikk, mida peab läbima, enne kui saavutatakse Täiuslikkus. Maokandja
on paradiisi sissepääsu valvur ja sellele, kellele on antud realiseerida
Maokandja müsteerium, peab täielikult puhastma end isiklikest pattudest –
tunnistama neid, teadvustama ja leidma tee patukahetsuseks. Tema moraalne
puhtus on edu pant, tema õnn ja õnn teistele, kes on temaga seotud.
Maokandja
esindajad peavad oma mao taltsutama ja avama saatuse ringi, täielikult
puhastama oma suguvõsa ja isikliku karma, ületama saatuse pitseri ja saama
täielikult vabaks inimeseks. Seda ülesannet on kole raske teoks teha. Tehes
kõrgeid panuseid on risk kolinal alla veereda, põletades ära kõik saavutused ja
muuta oma elu tühjakspõletatud väljaks. Samal ajal antakse Maokandjale võimalus
surra ja uuesti sündida, olla Föönikslind. Seepärast on nende elutee vaheldub
kontrastsete perioodidega, täielik langus vaheldub tõusudega. Sõltuvalt
valikutest nende elu mingil etapil muutub põlenud väljaks ja seejärel võib
täituda mõtestatud oaasiks. Kolmandat varianti neile pole antud, nende kogu elu
on üles ehitatud absoluutsetele kontrastidele ja võitlusele, dünaamikale,
ületamisele.
Maokandjal
esindajal on ühendatud kaks äärmuslikkust – elu ja surm. Ühest küljest on
tüüpilisel Maokandjal ilmne täielik elutu väli, ilmneb külmus, mehhaanilisus,
kaalutlevus, ükskõiksus elu ja ümbritseva suhtes. Ta võtab positsiooni, kus on
ükskõikne vaatleja ja hävitab kõik, mis seni loonud. Teisest küljest, põletades
ja hävitades kõike, mis puudutab tema minevikku, on ta suuteline ootamatult
uuesti ümber sündida, ärgata elu jaoks ülesse. Siis temas hakkab ilmnema
taltsutamatu vajadus elada, ta tõuseb jalgadele ja lühikese aja jooksul muutub
täiskasvanuks, eredaks ja loominguliseks isikuks.
Samaaegselt
Maokandja mitmekesises iseloomus sobitub kaks alget, mõlemad on temale omased.
Ühest küljest pessimism, külmus, kaalutlevus, surmav filosoofiline pilk elule:
ta arvab, et elu on mõttetu ja ebahuvitav. Teisest küljest absoluutne muretus,
elujaatav maailmavaade. Ta oskab lihtsalt elada ja rõõmu tunda, et on Päike,
ümberringi head inimesed. Nii üks kui teine koos on Maokandjale hästi omased.
See formeerub temas väga imeliku ja teistele ümbritsevatele arusaamatu
iseloomu. Maokandja alati püüab olla olukorra peremees, olla üksikkangelane. Ta
ei ole selline nagu kõik teised. Ta on kui valge vares teiste mustade seas.
Maokandjale
on hästi iseloomulik ronida sinna, kuhu ei tohiks oma nina toppida, mis on
saladustega kaetud. Tahab tunnetada saladuste maailma. Illustratsiooniks sobib
siia doktor Faust oma külma mõistuse, püüdlusega aru saada maailma asjadest,
seda ühest küljest. Teisalt oma kuuma südamega ja armastusega. Ta muutis oma
elu täielikult tühjaks väljaks, põletas juurteni maha oma väikese õnne. Fausti
müsteerium – see on Maokandja müsteerium. Kuna Faust oli oma iseloomult tõeline
Maokandja, siis tema ellu pidi tulema Mefistotoles. Igal Kõrgema sodiaagi märgi
esindajal, eriti Maokandjal, peab ühest küljest olema deemon, teisalt ingel.
Tema hinge eest käib äge võitlus. Göthe ei kujutanud doktori kõrvale inglit,
ainult Mefistotolest. Järelikult geniaalne poeet ise jäi kinni tumedasse
tsüklisse. Eredalt ja väljendusrikkalt kirjeldas ta elu tumedamat poolt,
heledam pool jäi kirjeldamata.
Maokandja
oskab hästi oma järgi sildu põletada. Ta oskab hästi teha panuseid ja kõike
likvideerida, et pärast uuesti kõik üles ehitada. Ta oskab ükskõik mis
eluetapil alustada nullist. Tõeline Maokandja ees avanevad kõik keelud, tema
soovid täituvad, mõtted materialiseeruvad. Kuid kohe, kui mõtted
materialiseeruvad, ta kohe langeb alla Via Combusta (põletatud teekond) teele.
Nagu juhtus Phaetoniga, kui sai Heliose loa kaarikuga sõita. Ainult siis, kui
Maokandja läbib kogu põletatud teekonna, saab ta hakata uuesti kogu oma elu
üles ehitama hakata. Kui Maokandjal maises elus on kõik korda seatud, kohe kui
ta on sellega rahul, tahaks öelda „Peatu hetk, sa oled imeilus“, kohe peale
seda kõik laguneb ja ta veereb alla põletatud teele. Tema jaoks on peamine
mitte peatuda, vaid rühkida aina edasi.
Maokandjale
pole antud elada rahus, tal ei lasta peatuda, sattuda mingisse tsüklisse. Mõnel
teisel inimesel elus võib olla peatumiste perioode, konservatismi. Maokandjale
aga on pidevalt vaja vaimset kasvamist ja arengut. Tegevusetus ja konservatism
on talle vastunäidustatud, ta ise põleb selles ära ja jätab endast maha
põletatud väljad. Tema eluprogramm ei ole ette nähtud mingeid peatusi, ainult
edasi, ainult liikumine. Tema elus peab kogu aeg olema pidev edasiminek, vaimne
areng, otsingud, pidev eneseületamine, teede valik, olukordade modulleerimine.
Maokandjatel
on raskem kui teiste inimestel, sest nad ei tohi seisma jääda, kinni jääda
ükskõik milles. Maokandja võib elada ebainimlikes tingimustes, mis teistele
inimestele on vastuvõetamatu. Kogu tema elu on seeria võitlusi, talle lihtsalt
veereb ette erinev olukord, selle lahendamisel teda keegi ei aita ja kõik
sõltub ainult temast endast. Kui ta jätab olukorra juhuse hooleks, ei ole
kangelane, vääratab, siis ta langeb tagasi ja tema järgi jääb põletatud maa.Ta
peab olema erak-kangelane, valge vares, Föönikslind.
Maokandjale
on ühest küljest omane eluväsimus, ükskõiksus, sisemine tühjus. Ta tunnetab
sisemist „põletatu maa“ seisundit. Ta mõtleb:“Milleks mulle sellist elu vaja,
miks ma siin olen?“ Teda painab maise elu ebatäielikkus, ta ei leia selles
mõtet ja seepärast tahab ta lahkuda, põletades enda järgi kõik maha. Teisest
küljest temas ilmneb uskumatu elujanu, teda pidevalt tõmbab miski kõrgema ja
ebatavalise poole. Maokandja esindab inimest, kes on imeliku ja ebatavalise
saatusega, kes aegajalt jätab endast maha põletatud maa ja aegajalt hoopiski
õitsva ja heaolulise oaasi.
Maokandja
märgis asub Ülemine Värav. Seepärast, kui inimese horoskoobis on tugevasti
väljendunud Maokandja märk, siis inimese elus võivad sündmused kas kiirendada
või aeglustuda. Tema elus võib mingi periood olla tühi, kõik ära põletatud aga
siis jälle mingil lühikesel ajalõigul olla väga ere ja taastatud. Tema jaoks on
väga raske teha mingeid prognoose. Need kas täituvad liiga ruttu, kiirendatud
tempos või siis aegalsel ja ei pruugi üldse täituda. Maokandja ise saab oma
saatusesse viia sisse korrektiive, maha võtta saatuslikke nüansse. Saatuslikud
sündmused tema elus toimuvad seepärast, et teda painab minevik, toimib
tegu-tagajärg seadus. See, mis oli minevikus, jätkub tulevikus. Kui seda
minevikku korrastada, siis tulevik ei ole nii saatuslik.
Ümbritsevatel
on raske aru saada Maokandja iseloomust. Ta käitub imelikult, ta justkui ei
oleks pärist sellest maailmast, temaga on raske suhelda, ei leita
lähenemisteed. Normaalsed inimesed seda kohe tunnetavad ja paigutavad Maokandja
valge varese staatusesse. Kui tavainimene Maokandjaga ära harjub, õpib teda
tundma, siis kohe muutub Maokandja teistsuguseks. Ja jälle muutub Maokandja
teistele mõistetamatuks.
Esindajad: C. de
Gaulle, R. Hasbulatov, Paracelsius, N. Pirogov, V. Dal, N.Wiener, F. Magalhaes.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar