Jumalad töötavad taevas 14

Episoodilise tegelesena ilmub Ares ja Epialtese loos:

Olnud kord kaksikvendadest gigandid Othos ja Ephialtes, kuid nad polnud mitte inetud kui muistsed koletised, vaid kauni näoga ja lihtsalt ülisuurt kasvu mehed, isaks meredevalitseja Poseidon (Neptunus). Poisid olnud alles üsna noored kui hakanud tembutama, et oma jumalikku jõudu tõestada ning nabinud naljaviluks kinni sõjajumala enese. Nad köitnud Arese ahelaisse ja pistnud vangi. Olümplased ei võinud põhimõtteliselt sellist asja sallida, et üks nende seast vangikongis konutab, kuigi nii mõnigi salamisi habemesse muhelenud. Jõudu ka ei tihanud gigantide vastu kasutada – olnud ju kõigil veel meeles suur sõda koletistega. Siis saadetud kaval Hermes (Mercurius) Aresele appi. Taevane käskjalg nuputanud plaani ja vabastanud ööpimeduse varjus sõjajumala vangistusest.

Lugu ise läheb edasi, kuid Aresest rohkem juttu pole. Ta isegi ei reageeri kuidagi – ei vihasta ega hau kättemaksu, nagu seda teeb Artemis, kes samade vendade vembu ohvriks langeb. Homerose eeposes “Ilias” kohtab sagedasti Arese nime – pole ka imestada, sest tegemist ju peamiselt sõjalooga, Trooja sõja looga. Kuid ei mingit au, sära ja hiilgust tema ümber. On seiku, kus kangelasi rõõmustab tema mahitatud võit, kuid sagedamini kostab nurinat sõjajumala julmuse, rumaluse ja arguse pärast.

Trooja sõja sündmustest võtab Ares osa trooja kangelast Hektorit kaitsdes, kuni ema Hera isa Zeusi lahkel loal poja sõjaväljalt lihtsalt minema ajab. Õigemini laseb Arthenal teda odaga kõhtu haavata. Kui Ares kergelt haavata saab, põgeneb ta lahinguväljalt.

Olgu selle eepose lugudes või teistes lauludes, ikka on Aresel kentsakas saatjaskond alati kaasas – ustav õde Eris (“riid”) ning pojas Deimos (“õudus”) ja Phobos (“hirm”). Mõne tõlgenduse kohaselt liitub nendega sõjajumalanna Enyo (rooma Bellona), kelle saatjateks on Hirm, Õudus ja Paanika (sel juhul on Aresel kaasas vaid üks poeg, Taplus).

Pisut soodsamas valguses paistab antiikne sõjajumal roomlaste päevil. Roomlaste heroilises eeposes “Aeneis” rõõmustavad kangelased, kui hävitav sõjajumal hävingut külvab ning annab neile võimaluse surma läbi tõeliseks kangelaseks saada. Lisaks Marsi nimekujule tunti teda sealkandis ka Mavorsi, Marmari ja Marspiterina (viimane nimi on seotud tema isaga, umbes nagu meie Kalevipoeg või midagi sellist – Marss Jupiterson ehk Jupiteri poeg Marss).

Muinas-Itaalias oli Marss viljakusejumal. Igati auväärne valdkond tegutsemiseks, mis sest, et Muinas-Itaalias kõik jumalad olid üht otsa pidi viljakusejumalad. Tema, muinas-Marss, hoolitses karjakasvu ja saagi õnnestumise eest, kuid võis väga vabalt põhjustada ka hävingut ja kängumist; ta võis õnnetusi esile kutsuda ja võis ka neist säästa – paistab, et isekas oli ta juba muinasajal. Vaatamata päritolule peeti teda Roomas tähtsaks tüübiks ning pühendati talle aasta esimene kuu – märtsikuu. Tema auks korraldati pidustusi, mille käigus Marsi preestrid tegid kilpe kandes rongkäiku läbi linna Marsi väljakule, kus asus tema altar, mille juures rahvakoosolekuid peeti.

Sellel kohal läheb lugu jällegi haruliseks. Marsil oma arenguloos on uurijate meelest mitu kihistut. Algselt arvati ta olevat ktooniline jumal (muistne maajumalus), kes tegeles viljakuse ja eriti metsiku looduse kaitsmisega. Samas valitses ta ka kõike tundmatut ja ohtlikku ning oli ühtlasi sõjajumalaks.Siis pühendati lugupeetud Marsile metsloomad: rähn, hobune, metshärg ja hunt.

Ühel kenal ajastul seostatakse selles kaunis Rooma riigis Marssi Romulusega (üks riigi rajajaid, kelle ja ka venna kasvatas üles toitev emahunt). Siis saatis Marss sõjakäigul olevaid sõjamehi ja tema teine olemus (hüpostaas), keda kutsuti algselt Quirinuseks, hoolitses kodanike eest ning hoidis silma peal rahu ning rahvakogunemistel. Sõjaka Marsi tempel asus linnamüüride taga, et täies sõjavarustuses mehed saaksid seda külastada, kuna tollase tava kohaselt relvis mehi linna ei lastud.

Rahumeelse Marsi ehk Quiriniuse tempel asus aga linnaväljakul, kuhu preestrite protsessioon märtsikuus kilpe kandes suundus ning kus tähtsaid rahvakoosolekuid peeti. Quiriniuse nimi kadus kasutuselt, jäi vaid Marss – nii rahumeelse kui sõjaka palgega.

Uhketes märtsikuistes protsessioonides kandsid Marsi preestrid noid kilpe seepärast, et kilbi kohta käis väga tähtis lugu:

Enne veel, kui Marss Quiriniusega ühte sulas, mäletati, et viimase nimi tähendas tema päritolumaa keeles oda. Nii sai ka Marsi sümboliks oda, mida hoiti valitseja (keisri) kojas. Samuti hoiti seal kahtteist kilpi, millest üks oli langenud otse taevast.Teised üksteist aga tagus meistersepp esimese järgi täpsete koopiatena, et vaenlane ei tunneks seda ainsat õiget ära. Kui kaduma läheb taevast sadanud kilp ja Marsi püha oda, on ka rahul ja riigilgi igaveseks kriips peal.

Astroloogias valitseb Marss sodiaagiringi esimest märki Jäära, alustades sodiaagi-aastat samuti kui muinas-Itaalia hõimud – märtsikuust. Marsi asend horoskoobis näitab elujõudu, aktiivsust ja kirge. Marss annab ettevõtlikust, otsustavust, julgust, sageli masside juhtimise ja endaga kaasatõmbamise oskust ning veenmisvõimet; kuid ka kergeusklikkust, tormakust ja impulsiivsust (nagu Trooja sõja lugude jumalik tegelane).

Marsi valitsuse alla kuuluvad tuli, raud, terariistad, tulirelvad ja mehhanismid. Ta valitseb sõjaväge, politseid, tuletõrjet, raua- ja masinatööstust, sepatööd ning keemiat, samuti kirurgiat.

Naisterahva isiklikus horoskoobis viitab Marss sellele, milline on tema meesideaal (kellega ta oleks valmis kasvõi abielu rikkuma, nagu seda tegi Aphrodite). Mehe isiklikus sünnikaardis näitab Marss tema mehelikku seksuaalset olemust. Marsi märgipositsioon annab inimese aktiivsusele ja ettevõtlikkusele oma erilise värvingu ning näitab, mis laadset (füüsilist) tööd ta kõige meelsamini teeb. Marsi majapositsioon horoskoobis aga märgib elualasid ja – valdkondi, millele isik võiks maksimaalselt suunata oma energia ja ettevõtlikuse, et saavutada elus edasijõudmist.

Marss on samavõrd võimas kui ohtlik jõud, mis põhjustab alati liialdusi: julgusest võib saada hulljulgus, otsustamiskindlusest hoolimatus, võistlusest rekordijanu, spontaalsusest vägivald, soovist iha, aktiivsusest lõputu askeldamine.

Marsi probleemideks on enesevalitsus, oskuslik ja kontrollitav agressiivsus ning mängureeglite aus järgimine. Samuti tekitab isiklikus horoskoobis tugevasti rõhutatud Marss raskusi selle mõistmisel, et üksnes tahte varal pole võimalik kõike saavutada, inimene peab õppima ka ootama, arendama endas kannatlikkust ja halastust. Marsilikeks ohtudeks on pidurdamatus, ärritatavus, järelemõtlematus ning mõnikord isegi kättemaksuhimu ja sadistlik agressiivsus.

Kui teised planetaarsed jõud, esmajoones Päike, Merkuur ja Saturn Marssi ohjeldavad, kujunevad välja positiivsed marsilikud jooned: julgus, intensiivsus, kirglikkus, tingimusteta kindlus ja otsustatavus, rõõm asjadesse sekkuda ning rüütellikkus.

järgneb...

Jumalad töötavad taevas 13

Marsi lugu

Marsist pajatades läheb lugu keeruliseks – pea igal autoril ja kultuurikihistusel on temast oma arvamine ning igaüks kaitseb seda kirglikult ja sõjakalt. Vahel kisub asi suisa inetuks. Iial ei või teada, millise kirekülje või ammu vaikunud ürgse instinkti Marss meist välja võib tuua.... Ja ometi on lugusid selle sõjaka jumala kohta pajatada nõnda vähe. Marsi puhul polegi oluline, millest räägitakse, peaasi, et kirglikult ning sõjakalt, et vähemasti tüli üles tõstaks.

Astronoomiliselt on Marss meie koduplaneedi väline naaber, neljas planeet Päikesesüsteemis. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 1,524 astronoomilist ühikut, kaugus Maast – 401 miljonit kilomeetrit. Planeedi tiirlemisperiood on 1,881 aastat, pöörlemisperiood aga 24 tundi 37 minutit ja 23 sekundit. Marsi läbimõõtu mõõdetakse 6800 km ning pooluste vahel 6750 km.Tema mass on 9,31 korda väiksem Maa omast.

Kuna planeedi pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga, on Marsil ka aastaajad. Tema näivat ketast katavad alati nii heledamad kui tumedamad laigud, mille mõõtmed, kuju ja värvus sõltuvad parasjagu vältavast aastaajast. Suuri heledaid laike planeedil nimetatakse mandriteks, tumedad on justkui “veekogud” - mered ja järved. Need mered hõlmavad Marsi pinnast pisut vähem kui kolmandiku ning on sinakashalli tooni. Mandrid seevastu kumavad punakas-pruunides toonides, andes planeedile iseloomuliku punase värvi, kuna pinnase põhiosiseks on raud (II) oksiidi sisaldav kvartsliiv.

Marsi pooluste kohal paiknevad nn polaarmütsid – valged jää ja süsinikdioksiidi laigud ning neid ümbritseb liivaluidete vöönd. Luidete kõrguseks võib olla kohati kuni 100 meetrit. Suvisel ajal väheneb polaarmütsikeste pindala tunduvalt, vahel kaovad need peaaegu äragi, kuid ilmuvad talveks taas planeedi poolustele.

Planeedil võib kohata ka tugevaid liivatorme, mis keerutavad tohututes kogustes punakat liiva üles, mattes kogu planeedi roosakasse vinesse. Marsi atmosfäär on hõre. 95 % sellest moodustab süsinikdioksiid. Vähesel määral leidub veeauru, hapnikku ja vesinikku. Soojadest värvitoonidest hoolimata on marsil külm – temperatuur ekvaatoril kõigub – 73-st kuni + 16-ni, poolustel aga võib langeda kuni – 133 kraadini Celsiuse järgi. Marsil on kaks kaaslast – Phobos ja Deimos. Ladinakeeli nimetatakse planeeti Marsiks, kreekakeeli Areseks. Siin pole mingit segadust – mõlemad nimekujud viitavad otseselt antiikajal tuntud sõjajumalale.

Kreeklaste Ares oli küll Olümpose jumal ning suurte-vägevate poeg (isaks peajumal Zeus ise ning emaks võimas emand Hera), kuid teda peeti seal üksens auväärsete vanemate tõttu. Lõpuks oli ta ju vägeva jumalapaari ainuke abielust sündinud laps – teisi hankisid nad muul viisil. Mitte keegi jumalatemäel ega selle ümbruses (võibolla terves ilmaski mitte) ei armastanud riiakat, julma hävingut ja ränki kannatusi toovat sõjardit. Kreekas ei tekkinud Arese kultust erinevalt rooma Marsist, kellega teda hiljem samastama hakati.

Kuigi kohe mitte keegi ei armastanud Arest, nagu paljud lugulaulud ja lood teavad pajatada, tehakse mõnes neist siiski juttu tema armuloost Aphroditega. Kes suudakski pahaks panna armastusejumalannale pisikest kirge jõhkra ning ebaviisaka sõjardi vastu.

Mis iganes ilmas juhtunud või kuidas lugu alguse saanud, jääb hämaraks, sest neil päevil ei tiirutanud salakaval tiivuline Eros veel jumalate ega inimeste seas ega pildunud armunooli, mis nii surelikke kui surematuid hullupööra armuma sunnib. Võibolla hakanud ilusal Aphroditel oma inetu ja lombaka mehe, taevaliku sepa kõrval igav ning ta igatsenud ilusa noore mehe embuse järele.

Nõnda juhtunudki, et kaunis Aphrodite võrgutanud ära sõjaka Arese. Kui nad parasjagu teineteise embuses armurõõmu nautinud, sattunud Aphrodite abikaasa sepp Hephaistos armatsejatele peale ning heitnud nad jumaliku kohti ette. Kohus polnud eksijate vastu eriti karm, sest teistelegi jumalatel olnud säärseid inimlikke eksimisi hinge peal.

Nende seiklusest, mida vahel otsesõnu abielurikkumiseks nimetati, sest oli ju mõnede allikate kohaselt imeilus Aphrodite abielus üüratult inetu, kuid osava sepa Hephaistosega, sündis poeg Eros (roomapäraselt Amor) – pisike tiivuline poisike, kes alalõpmata pillub väikselt vibult nooli, mis sunnib nii inimesi kui jumalaid tematahtsi pööraselt armuma. Mõned allikad oskavad öelda, et tookord sündinud lausa kaks vennaksest-poisikest – Eros ja Antieros – hea ja paha vibulane. Loomulikult oli siis Eros mamma-poeg ja paha Antieros papa lemmik.

Mõned allikas ei tea Aphrodite ja jumaliku sepa Hephaistose abielust midagi ning väidavad kaljukindlalt, et armastusejumalanna seaduslik abikaasa on sõjajumal Ares. Mis, miks või kuidas, pole siis enam juttu. Kaunis jumalanna pannakse mehele ja punkt.

Mõnikord arvatakse Arese ja Aphrodite laste hulka ka tütar Harmonia, kellest sai hiljem Teeba kuninganna, vägeva kuninga Kadmose naine. Kuninganna nimi sümboliseerivat tema abielus valitsenud kooskõla. Harmonia ema (Aphrodite) mees, meistersepp Hephaistos kinkis Harmoniale pulmakingiks kaelakee. Kaelakee aga satub omakoda hiljem säärasesse lugulaulu, kus rahumeelne mees meelitatakse marslikult alatul viisil armutusse sõtta. Kuigi jumaliku sepa valmistatud, ei toonud se ehe head kellelegi. Veel hiljemgi osaleb kaelakee kurbades sündmustes.

Teises loos ilmub Harmonia nümfina. Eriti siis, kui jutustatakse sõjakatest naistest, amatsoonidest. Ja lugu läheb veelgi segasemaks, sest amatsoonid olla nümf Harmonia ja sõjajumal Arese lapsed, kes on valinud oma isa (ühtlasi ka vanaisa?) sõjaka tee. Sellest sõjakast seltskonnast möödusid ka argonaudid.

Üldiselt on Aresest endast vähe lugusid (kui armulugu Aphroditega välja jätta, siis iseseisvaid müüte nagu rohkem polekski). Teda mainitakse rohkem kui sõjasümbolit ning heidetakse muude lugude seas hetkeks tegevusväljale. Mis parata – ta pole väljakujunenud isiksus nagu Athena, Apollon või Hera.

järgneb...

Jumalad töötavad taevas 12

Veenuse lugu jätkub.

Astroloogid vaatavad Veenust kui kauniduse, rõõmu, seltskondlikkuse ja mugavuse ning kaunite kunstide äratajat. Vaid haruharva näitab Veenus horoskoobis Marsi- kultuse aegset kurja nägu...Üldiselt näitab Veenuse asend horoskoobis, kust ja kuidas otsida ja leida ilu. Veenuse ülesandeiks on ka rõõmu valmistamine ja kooskõla loomine.

Veenus äratab ühe meie õilsamatest omadustest – võime armastades austada, tunda siirast imestust ja õnnestavalt imetleda. Veenuse sümboliseeriv harmoonijavajadus ajendab inimest tasakaalustama vastandeid, leevendama karmust ja mahendama teravaid olukordi. Veenus annab võime eristada ilusat inetust, külgetõmmet äratõukamisest, sümpaatiat antipaatiast. Astroloogias peetakse Veenust ilu, armastuse, lõbu, seltskondliku läbikäimise ning sidemete loomise planeediks.

See planeet on ka kaunite kunstide – tantsu, muusika, maalikunsti, luule ja lüürika – esindaja. Veenuse valitsemise alla kuuluvad kõik lõbustusasutused (teatrid, kinod, kabareed) ja igasugune luksus, s.h. ehted, parfürmeeria, kosmeetika, moeartiklid, riietus, mänguasjad. Lühidalt: talle allub kõik, mis on ilus, kaunis ja harmooniline.

Naise kaardis näitab Veenus tema seksuaalset olemust, naiselikku veetlust – seda, millega ta veetleb ja võlub teisi inimesi (eelkõige mees-inimesi). Mehe kaardis näitab Veenus ideaalnaist – seda, missugusesse naisesse mees armub.

Veenuse märk horoskoobis annab olulist teavet selle kohta, kuidas horoskoobis omanik väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armuasjus ja abielus. Mingil määral iseloomustab see ka suhtumist rahasse ja esteetilistesse väärtustesse.

Veenuse majapositsioon sünnikaardis annab teavet eluvaldkondadest, kus avalduvad kõige tugevamini kunstivõimed, seltskondlikkus ja romantiline loomus. Samuti viitab sellele, mis tüüpi ja missuguste eluvaldkondadega seotud inimestega luuakse eelisjärjekorras seltskondlikke, sõprus- ja armusuhteid.

järgneb...