laupäev, 28. jaanuar 2023

Märts 2023

 

FB. Tiina Varatalu. 27.01.2023

Pluuto ja Saturn hakkavad märki vahetama.

Märtsis.

Pluuto liigub Kaljukitsest Veevalajasse ja Saturn (Kaljukitse ja Veevalaja valitseja) siseneb kaheks aastaks Kaladesse.

Vormikogemuse mõistmise kulminatsioonid.

Materiaalse kogemuse olemuse süvakogemuslikud, äratundmisi ja sisemist ühendust kinkivad, hetked.

Kui neid niimoodi võtta.

Kas on lõppeks vahet, kas sattuda vangi karistuseks või kaitseks?

Jäära, Kaljukitse kvadraati või Vähi, Kaljuitse kvadraati kinni jäämine?

Kui karistuseks, saadakse vähemalt aru, et tahad vabaneda.

Heaga vangistamisest ei tohigi vabaneda tahta….🙌

Või saab sellest siiski edasiarendus, mille toob Veevalaja sümbol?

Eneseteadvus.

Valmisolek kasutada oma teadvuses olevaid ressursse maailmavaateliseks avardumiseks.

Iseseisvumiseks.

Olemuslikule kujunemisele avardumise teed luues oma teadvuses.

Saturni sisenemine Kaladesse, 7. märtsil, on kui lumememme sulamine.

Selles ei ole midagi ettearvamatut ega plahvatuslikku.

On tegelikult teada, et ta tasapisi läheb väiksemaks…

Ja et temast saab eriti väärtuslik lumesulamisevesi.

See on hoopis midagi muud, kui vesi on kunagi olnud lumi või koguni jää…

See kogemus toob ka hingevetesse erakordse selguse, pehmuse ja sära… 💗

Aga Pluuto käib edasi ja tagasi.

23.03-11.06.2023 Veevalajas.

21.01.-01.09.2024 Veevalajas.

19.11.2024 läheb ta selleks korraks (järgmisel ringil siseneb ta Kaljukitse 2255) tagasipöördumata Veevalajasse.

Niisiis algab tasakaalustumine kahe ajupoole vahel.

Ratsionaalse ja intuitiivse poole teadliku ühendamise aeg.

Kaljukitse vastasmärk on Vähk ja see on yin elementide telg.

See on materiaalse tasandi loojakogemus ehk kogumise aeg.

Selgroo kasvatamise aeg iseseisvumiseks.

Vähis on kõik õrnad olemuslikud algused.

Väike idu, tibu, loomake, laps, tema ihu ja alustav mõistus.

Need vajavad ümbritsevat hoidmist ja selle survestava koorukese vastupanu toel iseendas vajaliku vastutusvõime kasvatamist iseseisvuseks, et kanda ühel hetkel ära enda iseseisvumine teadvuse tähenduses.

Kaljukits on niisiis minevikuga tegelev elupinnase spetsialist - päevinäinud mõistus, kes teab, millal lõigata nabanööri, kellele tugikeppe ja katust jne.

Kuidas hoida alguste õrnust, sest kui idu murdub, tamme ei tule, rabu voolab laiali, jääb lend olemata…

Veevalaja aga on intuitiivse poolega ühenduse saanud ratsionaalne mõistus.

See on juba tiibu sirutav lind.

Eneseteadlik inimene, kes on ära tabanud looja, hingestatuse, elu terviklikkuse ja tsüklilisuse sügavama tähenduse ja asunud selle teenistusse.

Saanud aru, et selles faasis vältimine, vangistamine, manipuleerimine enam ei tööta.

Et kui muna otsas võib rahulikult istuda ja kui tulebki praks, no siis istud lihtsalt koorehunnikus aga tuld ei saa munas hoida…

Tuld hoitakse koldes ja koldel peab olema korsten, peab olema tõmme taevasse ja küte.

Nii ka eneseteadlikul inimesel on selgroogu ja ühendus vaimuga.

Korstna otsas ka ei istuta… 🙌

Iseseisvumine avab tervikliku looja väljenduva aspekti ja see saab laheneda üksnes teadvuse avanemise läbi seni varjatud olemuslikule potentsiaalile.

Niisiis.

Need erinevad perspektiivid ühestsamast elust ja tema arengulisest tsüklilisusest otsivad neis hetkedes tasakaalu.

Olgem kohal ja tähelepanelikud.

***

Lisan siia printsiipide üldkirjdused, et hoomata ülemineku iseloomu.

***

Vähk/Kaljukits

Vesi/Maa

Yin

Kardinaalne

Mina tunnen/mina vastutan

Siin on tegemist olulise paariga ka selles mõttes, et ta on järgmise põhitelje – Ic/Mc – paar.

Eelmised kolm paari lähtusid esimesest põhiteljest – horisondist, teadvuse teljest ehk Asc/Dsc-teljest ja seal oli käivitavaks kardinaalseks elemendiks tuli ning märgiks Jäär, mis andis kogu kolmikule mingis mõttes väljendumisele ning individuaalsusele püüdleva meheliku, teadvuse osa rõhutava meki. Nüüd on aga tegu teisele põhiteljele järgneva kolmikuga, mida individuaalses plaanis käivitab kiinduv ja hingeline Vähk, ja see teine põhitelg – loovuse, jõu, energia telg – paikneb oma loomulikus asetuses naiselikes, kiinduvates ning hoidvates märkides: Vähis ja Kaljukitses.

Siin tegu hingelise ning kiinduva veerandiga ja tema vastupeegeldusega sodiaagiringis.

Vähk on oma kõige iseloomulikumas väljenduses „pesatunne ja pesaigatsus“.

Vähk on hingelisuse märk, milles väljendub turvatunde, armastuse, armsuse teema.

Soov hellitada ja olla hoitud – ümbritseda end sellega, mis on pehme, armas ja lähedane.

Mis on omane ja õrn.

See on soov juua ja olla joodetud.

Just emotsionaalses plaanis.

Vajadus tunda tundeid ja juua nende tunnete joovastavat võlujooki oma hinge puhtal allikal.

Kogeda võimalust olla õrn ja siiras – ei ole ilmselt juhuslik, et meie süsteemi valgeim täht, mis kannab ka siirusega samatüvelist nime – Sirius – asub just Vähi sodiaagimärgis.

Vähil on vajadus luua endale tingimusi, milles hingel on hea, milles ihul on hubane ja milles saab väljenduda ainult õnnelikule Vähile omane naer – vulisev ja sädelev naer, mis kõlab, nagu keegi puistaks pärleid.

Just sel põhjusel kuulub Vähi märgi alla ka kodu ja muidugi lapsed, kes ongi omal moel nagu ringikõndivad puhaste hingede kehastused – sellised, keda ei kaitse veel nende oma mõistus ning elukogemus ja kelles on veel usaldus maailma ja Suurte Inimeste vastu.

Vanemate ja üldse nende Suurte Inimeste kehastajaks on aga just

Kaljukits selle telje vastastipul.

See on kui vorm – toetav ja teadlikkust manifesteeriv vorm.

Tugistruktuur ja tema poolt kantud ja vormistatud sõnum.

See, mis hoiab ja kaitseb, aga ka vangistab ja piiritleb.

See, mis kehtestab seadused selle vormi piires.

Vorm määrab oma kuju läbi, millisel moel energiad temas liiguvad – seda teeb mis tahes geomeetriline kujund, aga ka vabariigi valitsus või rahandusministeerium.

Siit kasvab välja selle telje arenguline ülesanne ja ka dünaamika.

Vähk esindab hinge ja tema olemust ning vajadusi.

Kaljukits esindab vormi ja tema poolt avaldatavaid mõjusid – toetavate ja takistavate asjaolude summat.

Need kaks on koostoimes just samuti, nagu on koostoimes sisu ja vorm.

Hing loob vajaduse kaitse ja toe järele ning vorm pakub seda – hing areneb ja tema vajadused muutuvad – senine vorm muutub takistavaks.

Hing esitab vajaduse vabaduse järele ja vorm peab seda võimaldama. Aga kuidas?

Kas vorm uueneb või kaob?

Kas keegi on näinud ringi lippamas alasti hinge või pargipingil tuksumas alasti südant?

Jah – vorm uueneb, avardub, transformeerub, muutub, ja selle kõige juures tajub oma vastutust!

Just siit tulebki Kaljukitse märgi vastutuse mõiste – ta seisab uuenemise ja hoidmise piiril – unistuse ja pettumuse vahel – on turvaotsijate ja vabadusvõitlejate kohtumispaigaks ja ta kannab seda endas ja ta paistab välja...

Ta on nagu isa, kellele tema Vähist laps kord selja taha jookseb ja kahe käega ta jala ümbert kinni rabab, sest kardab kolli voodi all, ja siis jälle taob talle pisaraid pritsides rusikatega vastu rindu, sest tema hing igatseb just seda mänguautot, mida ta naabripoisi juures nägi, ja näib, et ainsaks probleemiks tema unistuste rajal on tema kivisest tümikast isa, kes autot ei osta...

Kuidas hoida selle teljel dünaamikat?

See on paljuski põhiküsimus ka praegusel ajastul, mil planeet Pluuto siirdus Kaljukitse märki.

Vähk ja Kaljukits kuuluvad kokku ja vajavad teineteist, nagu linnupoeg vajab munakoort või pehme ning tundlik inimkeha vajab toetavat skeletti või muutlikes ilmaoludes elav pere vajab oma Hütti või maailmaga alles tutvuv lapsekäsi otsib toetavat vanema kätt.

Aga kõik õnnelikud linnud kooruvad kord ja lapsed kasvavad suureks ja vormid luuaksegi selleks, et nad kannaksid edasi enda kanda usaldatud sõnumid – aegruumi sõnumid, ja mitte keegi teine ei tunne nende aegruumi sõnumite olemust ja vastutuse raskust enam kui Kaljukits, ning keegi teine ei saa siinsete dünaamikahäirete tõttu enam kannatada kui Vähk.

Elagem siis nii, et oleks ikka kuulda Vähi sädelevat naeru ja ka näha puhtaid hingepuhastavaid pisaraid ja et igaüks oskaks sügavalt mõista ja austada Kaljukitse vastutusrikast rolli kanda väärikalt aegruumi sõnumit ja selle muutumise pinget.

Kõige kaalukam pähkel sellelt teljelt on mõistagi mentaalne – mõttevorm.

Mis on võimalik ja mis mitte?

Kas ma suudan muutuda nii, nagu vajab minu hing, ja mida ta tegelikult ikkagi vajab?

Kas minus on igatsusi ja veendumusi, mis panevad mind oma koosmõjus lõhkuma ja juukseid katkuma – või on see Vähk seal kivi all juba lämbunud ja mul polegi peale Sfinksi ameti enam muid väljakutseid?

Kas ma olen viimati „kantpea“?

Keegi, kelle hing peab sisimas vabadusvõitlust omaenda mõttemustrite mustades kongides?

Kus on see Vang, keda ma pean vabastama?

Kus on see müür, mida ma püüan murda?

Kõige tõenäolisemalt on neid võimalik leida just Vähi ja Kaljukitse teljel igaühe olemuses. Kui nad aga sellel teljel kooskõlaliselt töötavad, siis on sinu mõistus ja keha kui hinge helendav tempel.

Siis on elutegevuse ja tema tugistruktuuride kooslus sinus kui kolju, mis hoiab sinu individuaalsuse aparaati su õrnas ja imelises ajus, see on kui rinnakorv, mis ümbritseb ja annab õhku sinus tuksuvale südamele, see on kui vaagen, millele toetudes loksub sinus ürgne ookean, see on kui selgroog, mis on sinu sillaks maa ja taeva vahel.

Lõvi/Veevalaja

Tuli/Õhk

Yang

Kindel

Mina loon/mina teadvustan

Lõvi on loomade kuningas. Loomad on hingeelu õpetajad ja puhtad sümbolid maailmas just samuti, nagu taimed kannavad endas omal moel sõnumit vaimust.

Üks Vana-Pärsia luuletaja on kunagi lausunud:

„Elu uinub kivis, unistab taimes, on ärkvel loomas ja saab endast teadlikuks inimeses.“

Lõvi märk on hinge esiletooja.

Hingetule ehk loomiskire väljendaja.

Loovuse, soojuse, hingesuuruse, õilsuse ja vapruse märk.

Ta on sodiaagi suur päikesekiisu, kes näeb välja nagu päike ja armastab peesitada päikesekiirtes.

Ta on suur ja soe ning ometi õrn ja haavatav – just selle tõttu, et väljaastuva märgina on ta õrn ja tundlik enda vastu suunatud löökide suhtes.

Tal puudub omadus olla valvas, jälgiv ja tähelepanelik.

Lõvi on loovuse märk ja tema nõrgaks küljeks on vastuvõtlikkus ning puudulik vaatlusoskus.

Nii vajabki Lõvi oma paarilist telje vastaspoolel – Veevalajat, kellel just vaatlusoskus, sõltumatu seoste nägemine ja teadlikkus toimuvast tugevaks küljeks on.

Kes on võimeline kaitsma kuninga väärikust ja nägema läbi võimalike reetmiste algmeid kuningakojas.

Lõvi on sümboolselt ka see, kes on laval valgussõõris, nii usaldavana pimeda saali ees.

Veevalaja on sümboolselt tema turvaülem.

See, kes ei kuulu isegi mitte vaatajate ega fännide hulka.

Kes seisab kõige taga ja vahetab kohti ilma tähelepanu äratamata ja on teadlik nii etenduse käigust kui ka vaatajate nimekirjast. Ja on võimeline tuvastama võimaliku ohuallika mõne teise kardina varjust... ta lihtsalt ei ole ei laval ega ka etenduse jälgimisest hõivatud.

Ta on see, kellel on sellest päevast ja toimuvast lihtsalt ülevaade.

Lõvi on kuningas ja Veevalaja kojanarr.

Milleks vajab kuningas narri?

Loomulikult selleks, et mitte ise narriks jääda.

Veevalaja kaitseb Lõvi väärikust ja hoolitseb selle eest, et kuningas oleks informeeritud toimuvast, ja Lõvi omakorda hoolitseb Veevalaja puutumatuse ja vabaduse eest.

Loovus tõmbab endale tähelepanu, kuid sünnib ise sageli pimedana – teadlikkus hoiab end sageli varju, kuid omab seeläbi selget ülevaadet.

Nii ongi Veevalajas Lõvi silmad ja Lõvis Veevalaja jõud.

Jõud tuleneb kohalolekust – teadlikkust toidab sõltumatus ja liikumisvabadus.

Veevalaja märgis tähistab liikumisvabadus üksiti ka vaatenurgavabadust ja sellega kaasnevat huumoritaju – siit pärineb ilmselt ka Narri kujund.

Igas inimeses on see telg olemas. Selle telje Lõvi poolele jääb inimese loovus, mõjukus ja väärikus – Veevalaja poolele aga jäävad need omadused, mis eelnimetatuile tõepoolest kõige paremat kaitset ja tasakaalu pakkuda suudavad: erinevate vaatenurkade rohkus, võime enda üle ise nalja heita ning näha ka tavapäraselt tõsiseks peetud situatsioonide koomikat.

Kes ise pikali viskab, seda pikali ei lööda – samas peab ta ka teadma, kuidas püsti tõusta.

Kuidas õppida nägema maailma nii ülalt alla kui alt üles ja kuidas kanda mõnuga oma impersonaalset sarvedega ruudulist kuube, mis paradoksaalsel kombel annab siiski mitte vähem eredalt väljenduva isikupära kui tema vastas asuv kuningarüü. ❤️

 

teisipäev, 10. jaanuar 2023

Must Kuu Lõvi märki

 

Tiina Varatalu. Must Kuu Lõvisse

Täna kell 15.43 siseneb Must Kuu, ehk väljapääsmatute olukordade mäluga seotud alateadlik pimepunkt Vähi märgist Lōvisse ja liigub seal nüüd kuni 3.10.2023.

Kirjutan sellest, sest see on väga oluline ja väärtuslik punkt teadvustamiseks.

Selle punkti vabanemisest saab vabaks temasse maha pidurdatud jõud, temasse kogunenud rikkalik kogemuste pagas saab teadlikkuseks, ilmneb sügav tänutunne, sest kellegi esivanema hing saab tõepoolest minu kaudu vabaks, tema kogemus tunnistatuks.

Must Kuu ei ole planeet vaid Kuu teekonna apogee.

Ja kogemuslikus mõttes kannab ta endaga eelnevate kogemuste mälus sisalduvat väljapääsmatu olukorra mälu.

Seda on aga inimkogemuse arhiivides ikka.

Keegi jäigi mõistetamatuks, maetigi surnuaia aia taha, lõpetaski vangilaagris, vaesuses, ülejõu olukorras, süüdlasena, jne.

Ei jõudnud oma teadvuses loojaühenduse, vaimuühenduse äratundmiseni ja seeläbi südamerahusse, kodutunde elukogemust ületavasse olemusse.

Aga see siin on teekond tervikuteadvusesse.

Tervikust ei saa jätta kedagi maha, välja.

Miks?

Sest olemus on alati terviklik.

Temast lihtsalt ei jäägi kedagi välja ega maha.

Asi on inimteadvuses.

Rännakuteadvuses, kellel võib vahel tekkida lootusrikas luul a’la jätame selle halva maha ja tõttame kuldsesse tarbijalikku tulevikku! (Ma võin seda kõike endale lubada!).

Ja las see 5 aastase häälega krigisev pidur kriuksub edasi seal eluvankri kõhupoolel, milles istub ja annab hobusele lootusrikkalt piitsa 55ne….

Eks selle kigina annab ju ka ajada halva ilma, aukliku tee või mõne kehva kaasteelise kaela…

Ok.

Aga jah.

See väljapääsmatusse sumbunud mälukild ikkagi segab silmas, see külmunud ajakämp külmetab südames.

See väljapääsmatus ei lase südamel väljenduda.

Ja samas pole midagi lihtsamat, kui ta tervendada.

Tal on tegelikult ju vaid üks probleem.

Väljapääsmatuse kogemus.

Ta ei saa sellest üle.

Ja talle on vaja kinkida üksnes väljapääs.

Teda tunnistada.

Joonistada, kirjutada, laulu sisse panna, mõistmisesse sündida lasta jne.

Inimene ongi kõrgemas Looja Tunnistaja.

Ei mingi muutja.

Looja on oma loovuses veatu - õigel ajal õiges kohas kõnetab Kosmos.

Teadvustamise teekond on aga valguse langemise lugu asjaoludele, mis heidavad sealjuures ka varju.

Ja see sama valgus need varjud äratundmiste päikesetõusus järgemööda ka vabastab.

Nüüd ma näen!

Nüüd tunnen ära!

Nüüd saan aru!

Armas!

Mu vapper ja kannatlik…❤️

Sodiaagis on kaks Looja ehk Lapse märki.

Vähk ja Lõvi

Vähi ja Kaljukitse telg on materiaalse tasandi loojakogemus.

Vormi kogumise toetus õrnale algusele.

Enesekogumise aeg.

Siin on varjamist, salgamist ja süüdistamist kaitseks.

Aga ka iseseisvuse kasvamist, et sirutada selga, ennast suuta väljendada, tunda kindlalt, seista sirgelt ja otsustada.

Võtta oma teekond enda kanda.

Lõvi ja Veevalaja telg on Looja väljenduva aspekti kohtlemise kogemus.

Väljenduv terviklooja on süütu ja siiras.

Kinnisilmi ja käsi südamel nagu ooperis.

Siin ei saa enam vältida, varjata, kaitseks eitada.

Loojale ei lõigata sisse, ei lükata tagasi.

Kõik teavad, mida tähendab “haavatud lõvi”

Augustis ei tehta võimalusel isegi operatsioone.

Nii on Veevalaja eneseteadliku inimese märk, kes on küps olema Looja, terviklikkuse, elu kõrgema korrapära ja ilmnemise tõe tunnistaja.

Siin on vaja osata kohelda Tuld.

Toita Kollet ja hoolitseda tõmbe eest vaimsesse vabadusse, et Siiber ei oleks ees ja ei hakkaks vingu ajama.

Siin on pimedalt süütut väljendumist ja haavatavust, mis paneb end omakorda süüdi tundma.

Looja süütunne väljendumisega seoses.

Teadlik inimene kasutab lahenduseks oma teadvuse avardumist, et teha tõele ruumi.

***

Kuu tiirleb ümber Maa mööda ellipsikujulist orbiiti.

Kuu apogeeks nimetatakse selle orbiidi kaugeimat punkti Maast.

See on fiktiivne punkt (ei ole taevakeha), mida astroloogias kutsutakse ka Mustaks Kuuks ehk Lilithiks.

On olemas veel ka teistsuguse orbiidi arvutuse abil pisut teise kohta paigutuv True Lilith ja ka asteroid nimega Lilith.

Kõigi nende erinevused ja tähendusnüansid inimese jaoks selguvad kõige paremini tema enda elusündmuste vaatluse kaudu.

Musta Kuud on varem tõlgendatud peamiselt negatiivses võtmes – must, see on halb.

See vaatepunkt on pisut piiratud.

Musta Kuu asukoht näitab pigem ülimalt sensitiivset punkti kaardis.

Samuti punkti, kus inimene ühiskonnast või siis kontekstist eristub, milles on tema sisemine, varjatud individuaalsus.

Mida tekitab sensitiivsus, iseäranis puutudes elu õrnas alguses kokku maailma erinevate mõjutustega?

Seda kirjeldab vast kõige paremini ülitundlik mikrofon, mis hakkab kriiskama, kui heli on liiga tugev.

Musta Kuu jaoks on maailma puudutus algselt justkui liiga jämedakoeline ja nii ei saa ta väljenduda, vaid on sunnitud maailma ees taganema.

Nõnda hakkab ka inimesel Musta Kuu koha peal juba väga tundlikus eas, mil tal puudub veel informatsiooni mõistmise ja töötlemise võime, midagi väga kergesti „kriiskama“.

Mistõttu ta vastab sellele varjamisega, sissetõmbumisega, mahasalgamisega, allasurumisega, et seda ilmingut mitte rohkem tekitada.

Nagu tigu tõmbab sisse oma ülitundliku tundla, kui see kohtab midagi külma, kõva või teravat – õigupoolest mida iganes, sest just ülitundlikkus selles punktis muudab paljud kokkupuuted lihtsalt talumatult tugevaks ja see sünnib juba enne, kui inimene sellest rääkidagi oskaks – meie vastuvõtlikkus ja sensitiivsus on ju väikelapsena eriti tugev.

Niisiis on siin meie olulisim „tagasikäigu“ punkt.

Midagi, mis toob kokkupuutel maailmaga pettumuse, ja kuna väline maailm on eelkõige väljendamiseks loodud, või siis oleks õigem öelda väljendamise kaudu sündinud, siis saabki Mustast Kuust algul selline „teistsugune“ – see, kes hoiab varju, võttes vastavale märgile ja majale iseloomulikule näole just vastupidise – varjava näo selles teemas.

Lõpuks aga keerab sageli välja hoopis vastasmärgi näo ja muidugi konteksti sobimatult – negatiivsena.

See aga ei tähenda, et inimeses vastavat omadust loomupärases mõttes kuidagi vähem oleks, et see temas kuidagi halvem oleks – üldsegi mitte.

See lihtsalt ei pääse „päikese alla“, vaid areneb ja kasvab varjus ja hakkab, mida aeg edasi, seda enam saama ka nö „varjunägusid“.

Nagu ilmutamata negatiiv ühest väga ilusast pildist...

Nendes nägudes on sel juhul tumedust, eemalehoidmist, pettumust, võib-olla väljakutset, plahvatusohtlikkust, eraldatust, kohatuid reaktsioone jne.

Seda kõike just selle tõttu, et ta areneb varju, mitte välja, temas tekib ülekohtu taju, ruumikitsikus, kummituslikkus jne.

Temast saab justkui meie salajane omadus, mille pärast me oleme ülitundlikud, mille vangisolek meid piinab, aga mille avalikuks tulemist me kardame.

See kõik kokku tõmbab aga tugevasti tähelepanu just sellele punktile, ja on ju teada, et kus on su tähelepanu, seal on su jõud.

Nii muutub see punkt ka ülimalt magnetiliseks ja neelates tohutult tähelepanu, kasvab omakorda jõudsasti.

Siin ongi nüüd kaks olulist momenti.

Esiteks on sel punktil omadus mingil hetkel negatiivse näoga välja plahvatada, kui miski teda lõpuks väga survestab, ruumipuudus sisimas väga suureks läheb ja vastuolulisus väga haiget teeb.

Selsamal põhjusel kutsutakse teda mõnedes allikates ka sünnikaardi deemoniks.

Sel juhul plahvatab kogu see ülitundlikkus, pettumus, allasurutus jne välja ja kipub endale eluruumi looma justkui mingi haigus. Mingi ebakõla.

See on ka põhjus, miks Musta Kuud nii sageli negatiivseks peetakse ja kardetakse.

Teiseks muutub Must Kuu oma sissepoole kasvaval teekonnal omamoodi „saatuse sõrmeks“, mis osutab väga sügavasti meile endale, meie olemuse keskmele. Temast saab justkui ülitundlik sisemine andur, mis aitab meil ülima tähelepanu ja tundlikkuse abil saada üha põhjalikumalt teadlikuks oma hingesügavustest. Sellest teemast, millele ta osutab.

Musta Kuu punktis saame tunda ka tõelist üksindust, mis võib muutuda ühel hetkel, kui ta kohtab teadvustamist, sügavaks eneseteadlikkuseks – üksoluks iseenda ja eluga.

Kui soovime olla tõeliselt teadlikud oma olemuse süvakihtidest ja kui teadvus on usin seda kõike läbi töötama, siis on just Must Kuu tema lemmik ja suuresti ka inspiratsiooni, teadmiste ja arusaamiste allikas.

Nii soosib Must Kuu vägagi ka kõikvõimalikke okultseid õpinguid, astroloogiat, kunsti, tervendamist ja kõike, kus on oluline koht intuitiivsusel ja hingesügavustega kontaktis olemisel.

Ta on justkui see esimene punkt, mille abil meil sageli õnnestub tõepoolest puudutada iseennast – oma allikat ja algust, oma süütust ja haavatavust – oma inimlikkust ja jumalikkust.

Sel kombel oma Musta Kuud austades ja kasutades muutub ta valguse kanaliks ja väga sügavate äratundmiste, arusaamiste allikaks.

Tuleb lihtsalt teadvustada tema ülim sensitiivsus ja kinkida sellele teadlikult töövahendid. Austada tema vajadusi, magnetilisust ja „sissepoole olemist“.

Austus on inimeseks olemise valgus.

Must Kuu toob meile kätte meie elu kõige sügavama psüühilise ümberkujunemisega seotud teemad. Meie sügavad kompleksid.

Annab väga selgelt eristuva individuaalsuse ja kui me tõesti tahame, siis õpetab meid seda hoidma ja kasutama parimal kombel.

See tähendab eelkõige ülitundlikkuse teadlikku endasse tagasi toomist.

Taipamist, et välises pole põhjus, vaid põhjus on eelkõige meie enda ülitundlikkuses antud teema suhtes ja sellega kaasnevates varjamistes, pettumuses, allasurutuses, mida see magnetiline punkt omakorda võimendab ja juurde loob, puutudes kokku välismaailmaga.

Teadlikult enda kasuks pööratud ülitundlikkus võib meid juhatada meie kaasasündinud kutsumuse ja kõige sügavamate annete allikale.

See võib avada meie kõrgema eneseteostuse siin inimkogemuses.

Seda aga ainult juhul, kui me ei hakka seda asja välisega klaarima – sel juhul saab pilt tõesti üpris vastuoluline, et mitte öelda deemonlik.

Mustale Kuule on iseloomulik pöörata selle märgi printsiip, milles ta asub, vastasmärki, ja seda negatiivses kontekstis – ta avaldub jääralikult seal, kus oleksid kohased Kaalud, sõnnilikult seal, kus oleks kohane Skorpion jne.

Must Kuu Lõvis

Lõvi märk on loovuse, autoriteedi, kuninglikkuse, suurejoonelisuse, artistlikkuse, eheda eneseväljenduse, armastuse avaldamise, päikeselisuse, laste märk.

Just nendes teemades ilmneb vari Musta Kuu puhul Lõvis.

Nendes teemades on kusagil peidus haav.

Must Kuu Lõvis pöörab lõvilikud omadused tagurpidi ja nii ilmnevad tähelepanuvajadus, välisest sõltumine, lapsepõlvega seotud haavad, ilmetu väljanägemine, tühisuse tunne, ebakindlus ja muud sellelaadsed kompleksid.

Tavaliselt annab neile omadustele mingil moel tõuke ka vastav lapsepõlv, mis alati peegeldab kõige ehedamal kombel saatuslikkust.

Nii tulebki välja, et lõvilikud vajadused on, aga Lõvi ennast mitte.

Seetõttu kujuneb välja vastuoluline käitumine. Oodatakse tähelepanu, aga ise varjatakse ennast ilmetuse taha, soovitakse autoriteeti, aga ise seda kanda võtta ei julgeta.

Igatsetakse olla valguses, aga hoitakse varju ning kogutakse kibedust.

Siin ilmutab ennast Veevalaja märk negatiivses väljendumises – kui Lõvile on omane kohalolek, siis Must Kuu Lõvis tekitab eemalolekut seal, kus oleks loomulik olla kohal, olla keskne omas väärikuses. Must Kuu Lõvis aga luusib mööda nurgataguseid ja käitubki pehmelt öeldes kohatult.

Lõvi jõud, mis ei pääse väljenduma autoriteetsena, moondub seeläbi autoritaarsuseks. Tähelepanuvajadus kasvab ebaloomulikult suureks. Ei märgata ise enam teisi ja ollakse nende suhtes tähelepanematu ning kuna ei võeta vastutust tõeliseks liidriks olemise eest, siis lohutatakse ennast, asetudes kuhugi marionetina paika.

Siis peab Lõvi Must Kuu tähtsalt mäejutlust ja realiseerib oma kogunenud tähelepanuvajadust. Loomulikult ei mõju see sel juhul kohasena ega nauditavana, sest sisuline energia ei ole selles lõvilik, vaid pigem on tunda sisemise puudujäägi kompenseerimist.

Teda haavab, kui teda ei austata, kui temast räägitakse kui kellestki tühisest – nagu hall hiir.

Sel juhul võib ta pugeda lausa nahast välja, et pälvida lugupidamist ja autoriteeti.

Sel juhul võib ta vägagi demonstratiivsel kombel süüdistada teisi selles, et nad teda ei hinda.

Lõvi Musta Kuu kõige sügavam haav seisneb selles, et ta ei armasta ega tunnusta ennast, ja just siit võib tulla ka pööre, mille käigus valgus pääseb varjust välja.

Kogu tema uhkus ja sõltumatu välisilme on pettus – tegelikult on tal pigem häbi enda pärast ja ta on seetõttu väga haavatav ja sõltuv teiste arvamusest.

Eneseväärikus on siin võtmeküsimus. Ta ei pea kerjama armastust, tähelepanu, heakskiitu ega ennast selle järgi kohandama.

Tuleb näha läbi, et selle vajaduse tekitab peidetud haav temas, mis ootab temalt endalt teadvustamise, tunnistamise kaudu tervendamist.

Kuni Lõvi Must Kuu ei väärtusta ega armasta ennast, loob ta pidevalt olukordi, kus saab tunda ennast alandatuna, tühisena.

Ta oleks nagu Lõvi kummitus, mitte Lõvi, sest temast ei sära päikest, vaid ta hoiab ennast hallina ning kerjab hoopis välisest tähelepanu ja tunnustust.

Võttes vastutuse eneseväärikuse, enda tunnustamise eest just sellisena, nagu ta on, saab ta vabaks. Seni kõõlub ta tähtsuse ja tühisuse vahel ning on mõlemast sõltuv.

See vabadus tähendab Lõvi Mustale Kuule aga jõudmist tõepoolest oma südameni ja seeläbi avaneb temas tõeliselt südant puudutav looming, autoriteet, sära, väärikus, hingesuurus. Armastus.

Lõvilikud omadused oma parimas avaldumises.

Lõvi Musta Kuuga tuleb tegelda kõigega, milles on vajalik ennast näidata, esineda, jagada südamest.

Väga hea on harjutada ennast olukordadega, kus on võimalus olla päris omapäi ja võimaliku tähelepanu alt väljas.

Tunnustage teisi ja kandke märksa väljendusrikkamaid riideid, aga käituge loomulikult ja ärge otsige kunstlikult tähelepanu – see ei anna tulemust, sest meie energiaväli teab, mis on mis. Igaüks meist tunneb alati ära, kas tegemist on siira südame kiirgusega või lihtsalt särava tähelepanu otsinguga, mis loodab ennast välisest toita.

Asuge juhtivale kohale üksnes siis, kui see on teie südame tee – ärge asuge tähelepanu lootuses marionetina juhtivale positsioonile.

Kõrgem eneseteostus avaneb Musta Kuuga Lõvis koos tõelise südame avanemisega, mis teeb temast ja tema loomingust soojendava päikese paljude jaoks.

See toob soojad ja südamlikud suhted lastega.

See on tõeline eneseväärikus, mis toetab ka ümbritsevat, nagu on looduse suurejoonelisus ja väärikus võimeline ülendama inimhinge.

Ilusat ja austavat kohtumist Südamelõviga!

Suure Kuningliku Kaslasega.

Spirit