Neljapäev, 28. juuni 2012

Kaksteist kingitust



Ühel hommikul ilmus Jumal oma kaheteistkümne lapse ette, et neile maapealse elu seemneid kinkida. Lapsed seisid Jumala ees, kes neile järgemööda kingituse koos sinna juurde kuuluva ülesandega jagas.

Sinule Jäär,” pöördus Jumal esimese lapse poole “on esimese au külvata minu seemneid. Iga seeme, mille sa külvad, paljuneb sinu käeläbi miljonites laegastes. Sul pole aega vaadata, kuidas seemnest võrsub taim, sest kõik külvatud seemned kasvatavad kohe uued, mida taas külvata on tarvis. Sa pead olema esimene, kes minu ideedega inimhinge tungib. Kuid pea meeles: sinu ülesanne ei ole ideed edasi toita ega seda küsimuseks vormida – sinu ülesanne on tegutseda! Alusta minu loomingu tutvustamist inimestele! Et sa hästi töötaksid, annan sulle vooruse ja eneseväärikuse.”
Ning Jäär astus rahulikult tagasi oma kohale.

Sulle Sõnn,” pöördus Jumal teise lapse poole “annan ma loomise jõu – sa saad seemnetest midagi luua. Sinu ülesanne on suur ja nõuab kannatlikust, sest sul tuleb alustatu lõpule viia, muidu puhub tuul seemend ära. Pole aga sinu asi tagantjärele targutada ega keset tööd oma arvamust muuta. Ja pea meeles: ära looda mitte kellegi peale iseenda! Seda nõuan ma sinult. Selle tarvis kingin sulle jõu – kasuta seda targalt!”
Sõnn läks kohale tagasi.

Sulle, Kaksik,” pöördus Jumal kolmanda lapse poole “annan ma vastuseta küsimused. See võimaldab sul näidata, mida inimeste ümber toimuvast mõistad, mida mitte. Iilgi ei saa sa teada, miks inimesed räägivad või kuulavad, kuid vastuseid otsides leiad kindlasti minu kingituse – teadmised.”
Kaksik asus tagasi oma kohale.

Sulle, Vähk,” pöördus Jumal neljanda lapse poole “teen ülesandeks inimeste tunnete tundmaõppimise. Tahan, et tooksid inimestele naeru ja nuttu – et nad seeläbi, mida näevad ja mõtlevad, jõuaksid hingelise rikkuseni. Sulle kingin perekonna, mis kasvatab su rikkust.” Vähk läks oma kohale tagasi.

Sulle, Lõvi,” pöördus Jumal viienda lapse poole “teen ülesandeks minu loomingu avaldamise kogu selle hiilguses. Aga sa pead hoiduma uhkusest ning pea hoolega meeles, et see on minu looming, mitte sinu oma! Kui selle unustad, hakkavad inimesed sind põlgama ega võta enam kuulda. Kui aga teed oma tööd õigesti, ootab sind ees hulk rõõme. Seepärast pead mult kingituseks saama autunde.”
Ja Lõvi läks kohale tagasi.

Sulle, Neitsi,” pöördus Jumal kuuenda lapse poole “saad ülesande välja uurida, mida inimesed minu loominguga kõike teinud on. Sa pead oma uurimismeetodid põhjalikult väljatöötama, nii inimeste kui ka enda eksimusi tähelepanelikult kontrollima ning leitud vead parandama. Niisiis – tänu sulle saab minu loomingu avaldumine täiuslikuks. Kingin Sulle selle tarvis puhtad ja selged mõtted.”
Neitsi asus tagasi kohale.

Sulle, Kaalud,” pöördus Jumal seitsmenda lapse poole “panen ülesandeks teenimise. Sa pead õhutama inimesi järele mõtlema, millised on nede kohustused teiste ees, kas nad ikka mõistavad kaasinimese seisukohta, ning suunama nad siis koostööle – et inimene oma askeldustes ligimest piisava tähelepanuta ei jätaks. Saadan sind alati sinna, kus ebakõla ja lahkhelid möllavad, et sa neid ilusasti tasakaalustaksid. Selle vaevanägemise tasuks kingin sulle armastuse.”
Kaalgi pöördus tagasi oma paigale.

Sulle, Skorpion,” pöördus Jumal kaheksanda lapse poole “annan ma väga raske ülesande. Annan sulle võime tungida inimeste mõttemaailma, ent sellest, mida koged, ei tohi sa mitte iitsatadagi. Need teadmised toovad sulle tihtipeale kannatusi ning kogetud valu sunnib mind vältima, kuid ära unusta, et mitte mina ei põhjusta sulle kannatusi, vaid minu mõtete väänamine teeb valu. Ülesannet täites näed palju loomastunud inimesi ja kui sa selle elaja, need loomalikud instinktid enesesse lased, kaotab selge siht silme eest. Aga siis, kui mu juurde lõplikult tagasi pöördud, ootab sind kõrgeim kingitus – eesmärgiteadlikkus.
Ja Skorpion läks rahulikult kohale.

Sulle, Ambur,” pöördus Jumal üheksanda lapse poole “nõuan inimeste naerutamist. Minu ideede väärtõlgendamiste keskel ootab kibestumine, kuid enese üle naerdes saavad inimesed lootuse tagasi ja läbi lootuse pööravad silmad taas minu poole. Sulle, Ambur, kingin lõputu külluse, et saaksid piisavalt arendada ning valgust heita ka enda kõige varjulisematesse soppidesse.”
Ja Ambur läks kohale tagasi.

Sinult, Kaljukits,” pöördus Jumal kümnenda lapse poole “nõuan ma palehigis töötamist, et inimesed seda sinult õppida võiksid. Sinu ülesanne on imelihtne – kõikide inimeste vaevad laotakse sinu õlgadele. Selle koormale lisaks, annan sinu kätte ka inimeste vastutustunde.”
Kaljukits läks tagasi.

Sulle, Veevalaja,” pöördus Jumal üheteistkümnenda lapse poole “annan ma ettekujutuse tulevikust, et inimesed saaksid näha milliseid võimalusi tulevik toob. Sa saad tunda üksindusevalu, sest ma ei luba sul minu armastust ainuüksi ühe inimese külge panna, vaid lasen sul armastada kõiki ühtviisi. Kõige selle eest kingin sulle vabaduse. Sa pead teenima inimkonda vabadusega, kui nad seda vajavad.”
Ja Veevalaja asus oma kohale.

Sulle, Kalad,” pöördus Jumal nüüd viimase lapse poole “annan ma kõikidest kõige rängema ülesande. Sa pead kokku koguma kõikide inimeste mured ja need minu kätte tooma. Sinu pisaratest saavad minu pisarad. Selle mure ja valu, mida sa inimestelt enda kanda võtad, on põhjustanud minu mõtete väänamine ning inimeste eksiarvamused. Sul peab kuhjaga halastust jaguma.
Eriti raske ülesande täitmise jaoks saad sa kõige erilisema kingituse – kaheteistkümnest lapsest suudad sina ainsana mind mõista. See kingitus kuulub sulle üksinda ja kui sa peaksid otsima kedagi, kellega seda jagada, ei võeta sind kuuldagi mitte.
Kala läks viimasena oma kohale.

Siis ütles Jumal kõigile lastele: “Igaüks teist täidab ühe osa minu mõttest. Te ei tohi seda osakest minu tervikmõttega segi ajada. Kindlasti tahate oma osasid üksteisega vahetada, kuid ärge unustage, et igaüks on teist tervik, ent te mõistate seda alles siis, kui kõik kaksteist üheks saavad. Selleks tuleb igal teist läbi minu tervikmõtte arendada.”

Ja lapsed läksid, seemned ühes, laia maailma parimate kavatsustega oma kingitust kõige targemal viisil kasutada. Keegi neist ei mõistnud veel päris täpselt ei oma ülesannet ega kingituse tähtsust.

Kui nad tagasi tulid, olid väga hämmeldunud, kui Jumal lausus: “Tean, et igaüks teist usub, et teise kingitus on parem, seepärast luban ma teil neid isekeskis vahetada.”

Lapsed olid vaimustunud uuest ülesandest ja uutest võimalustest. Jumal aga muheles ning ütles: “Te tulete veel mitu korda minu juurde tagasi ülesande vahetamsit nõutama. Ja mina täidan iga kord teie soovi. Te sünnite ja surete veel läbi mitme elu, enne kui mõistate algse ülesande ning kingituse tähendust ja selle lahendada suudate. Aga ma annan teile selleks lõpmatult aega. Kui te oma ülesande edukalt täitnud olete, saate minu lähedal olla.”

Martin Schulman, “Kuusõlmed ja taassünd”
tõlkis Leida Madalik.
Ilmus Tähetargutajas nr. 7. okt. 2001.a.

Esmaspäev, 25. juuni 2012

Aeg ja kalender 17


Suveaja kasutamine siis eelkõige teenib ikka suurfirmade ja äriringkonna huvisid.Inimene, kui üksikindiviid jääb jällegi tahaplaanile. Igal asjal on on omad head ja vead, mis kasulik poliitikas-äris, ei ole kasulik tavakodanikule.Selline on minu arvamus.Samas ajakirja numbris on ära toodud ka suveaja vastaliste kommentaarid.

USA – isepäised Indiana farmerid. Osa Indiana osariigi farmeritest ei järgi päevavalgust vabastavat aega. Farmerid, kes peavad Päikesega koos üles tõusma, ei soovi muuta oma päevakava selleks, et müüa oma saak kellaaega muutvatele inimestele.

Mehhiko – kõigepealt äri, siis mõnu. Suveaja kasutamine annab suurema efekti maades, mis paiknevad kõrgetel laiuskraadidel. Ekvaatori lähedal ei olene valge aja kestus aastaajast. Täbaras olukorras on Mehhiko, millest suur osa paikneb alla 25 kraadi põhjalaiust.Parlamendisaadik Felix Salgado põhjendas, et suveaja kehtestamine seab ohtu koolilapsed, kes peavad hommikupimeduses kuritegevusest kubisevale tänavale astuma, ja pärsib normaalset suguelu. Kui mehed hommikul harjumuspärasel ajal oma naise järele kobavad, on need ju ba läinud lapsi kooli saatma.

Vaatamata sellele, et Mehhiko 31 osariigist oli 16 suveaja rakendamise vastu, jääb see kehtima. Suveajale üleminek hoiab Mehhikot samas rütmis peamise kaubanduspartneri USA-ga. Kõigepealt äri, alles seejärel mõnu!

Ega selle suveaja küsimuses pole tänini üksmeelt. Kui eespool sai ära toodud nii poolt kui vastuargumendid, siis lisan veel ühe artikli, mis ilmus Tiit Kändleri sulest Eesti Päevalehes 26. märtsil 2009. aastal pealkirjaga “Kellakeeramine võib energia tarbimist suurendada”.

.. Suveaega kasutab praegu vaid neljandik inimkonnast. Arvatakse, et sellest on tulu. Nüüd on esile toodud teadustöid, kus tõestatakse, et suveajale minek ja sealt päikeseajale tagasitulek pigem raiskab kui säästab energiat.

Euroopas minnakse suveajale märtsi viimasel pühapäeval kell kaks ja tagasi vööndiajale oktoobri viimasel pühapäeval kell kolm. USA-s minnake suveajale 8. märtsil. Ja kuna seal on eri osariikide erinevate kellapoliitikate tõttu olnud palju segadust, siis ehk just sellepärast mõeldakse Ameerikas, kas selline kellatants ka tõepoolest energiat sääsatab, nagu väidetakse. 1970. aasta naftakriisi ajal analüüsiti suveaja mõju energiatarbimisele esimest korda USA-s ja leiti, et see säästab päikeseajaga võrreldes energiat vaid ühe protsendi. Indiana osariik läks suveajale üle alles 2006. aastal. Siis uuris California ülikooli teadlane Matthew Kotchen kolleegidega hoolsalt energia kasutamist ja selle eest maksmist ning jõudis järeldusele, et see suurenes ühe protsendi, mis läks osariigile maksma miljon dollarit.

Suveaja kohaselt kulub küll vähem kodude valgustamiseks, kuid suureneb vajadus hooneid suvel jahutada ja talvel soojendada. 2007. aastal nihutati suveajapunkt kogu USA-s kolm nädalat varasemaks ja normaalajale tagasiminek üks nädal hilisemaks. Energiakasutus vähenes vaid 0,2 protsenti. Absoluutarvudes hoitakse üle riigi siiski kokku märkimisväärne kogus – päevase kokkuhoiuga saaks aasta ringi käigus hoida 100 000 kodumajapidamist. Suveajale üleminekut reklaamivad eriti ägedalt spordimagnaadid. Golfitööstus näiteks väidab, et suveaeg toob neile aastas 400 miljonit dollarit lisatulu.

Kuid südamele ei paista suveaeg meeldivat. Stockholmi Karolinska instituudi teadlased, kes uurisid müokardiinfarkte alates 1987. aastast, leidsid, et südamerabanduste arv kasvab suveajale ülemineku järgsel nädalal viis protsenti. Nad oletavad, et see tuleb magamisharjumuste ja bioloogiliste rütmide häirest.

Igas meie rakus tiksub justkui miniaruurne seinakell. See hoiab ennast samas rütmis ööpäeva vaheldumisega. Seega on oluline valguse ja pimeduse vaheldumine. Just see kell määrab kõik meie ainevahetusprotsessid ja paljud psüühikaga seotud protsessid. “Bioloogilisel kellal on võime kontrollida meie võimeid,” võtab kokku Müncheni Ludwig-Maxmiliani ülikooli kronobioloogia professor Till Roenneberg. Tema käsitluse kohaselt määrab meie kronotüübi une keskaeg – kel see nihutatud õhtu poole, on varane, kel hommiku suunas, on hiline kronotüüp.

Koolid peaksid sellise asjaga rohkem tegelema, et õppimine tulemuslikum oleks,” arvab Roenneberg, “näiteks talvel ei tohiks tunnid pimedas alata.” Kuid mida siis ikkagi teha, kui õues on pime? “Ei tohi sisevalgustuse pealt kokku hoida, muidu läheb bioloogiline kell sassi,” hoiatab ta ja juhib tähelepanu sellele, et maa- ja linnainimeste kronotüübides on oluline erinevus. “Linnainimene viibib õues vaid paarkümmend minutit ja on valgusest eraldatum,” põhjemdab ta.

Koer suveaega ei tunne

Kuidas meie kell ennast siis rütmis hoiab? Väga keeruliselt ja teisalt väga lihtsalt. See toimub üldjoontes nõnda, nagu avastas Huygens (1629-1695) seinakellade puhul. Kui kaks seinakella on samas toas, siis varem või hiljem nende pendlite käik ühtlustub. Seda nimetatakse füüsikas ostsillaatorite ehk võnkujate ühtlustumiseks ning see toimub näiteks augustiöödel aasal mängivate rohutirtsude vahel, kui nende saagimine omandab üha korrapärasema iseloomu.

Rakkude bioloogilised kellad on üsna erinevad. Mõni käib 20-tunnise, mõni 25-tunnise tsükliga. Kuid kokku sünkroniseerib selline süsteem paremini oma tööd kui juhul, mil kõik rakud töötaksid unisoonis. Tundub paradoksaalsena, kuid on tõsiasi, millele juhtis tähelepanu juba küberneetika rajaja Norbert Wiener.

Kui inimesed sulgeda pimedasse ruumi, hakkab nende bioloogiline kell valetama. On tehtud katseid, kus inimene suleti pimedusse kuueks kuuks – tema sisemine kell hakkas käima 26-tunnise perioodiga. Nii et sidet valgusega on vaja. Eriti häirib kellakeeramine loomasõpru ja- kasvatajaid. Koer nõuab õueviimist ikka omal ajal, küsimata sellest, kuidas inimesed oma kellaosuteid liigutavad. Loomade talitamisega, aga ka looduses elavate loomadega on samuti.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu ütleb, et füsioloogiliselt on eri tüüpi inimesi – osale mõjub sisekella segilöömine väga halvasti, osale mitte. Eriti rängalt mõjub kellakeeramine lastele ja noortele meestele. Tema arvates olgu suveaeg või talveaeg, peaasi et ei nihutataks seda kaks korda aastas. Teiselt poolt võib suveaeg aidata ennetada liiklusõnnetusi, kuna enamik inimesi sõidab päevavalguses. Ühe USA-s tehtud uuringu tulemused kinnitavad, et esimesel suveaja kuul on kuni kümme protsenti vähem mitmesuguseid liiklusõnnetusi.

Ajaloolane Mati Laur juhib ajakirjas Horisont tähelepanu, et kellakeeramine võib mõjutada ka meie ajalootunnetust. Ta toob näiteks 1989. aasta. 9. märtsi meenutuse 45 aasta tagusest Tallinna pommitamisest Punaarmee poolt. Õhurünnak algas kell seiste õhtul ja 1944. aastal oli siis kottpime. Kuid 1989. aastal polnud päike veel loojunudki. Asi selles, et neil kahel aastal erines ajaarvestus kahe tunni võrra.

Lõpp.


Reede, 22. juuni 2012

Aeg ja kalender 16


Kui eelmises E. Kasaku kirjutises oli juttu meil suveajale ülemineku mõttetusest, siis alljärgnev on artikkle, mis seda hoopiski toetab seda üleminekut. Artikkel ise ilmus aprillis 2001 ajakirjas Luup, mille pealkirjaks oli “Jonnakalt ikka vastutuult”(siin lühendatud variant). Tekst Eino Mikk. Usun, et teema on aktuaalne ka nüüd, sest suveajale ülemineku pooldajaid ja vastaseid on praegugi. 2000 ja 2001.a meil suveaega ei olnud. Sellest siis ka see artikkel.

Suveaeg.
Suveaega kasutab nii põhja- kui lõunapoolkeral 70 riiki. Eesti on üks väheseid, kes omapäi astub. Kõik, kes oma arvuti 26. märtsi hommikul sisse lülitasid, leidsid ekraanilt akna, mis andis teada, et arvuti on seoses suveajale üleminekuga oma ajanäitajat tunni võrra edasi nihutanud. Seekord tuli taimerit korrigeerida ja sundida arvutit endist aega näitama. Samamoodi tuli toimida suveaega näitama hakanud käekellaga. Inimesed tajusid, et on eestlased, kes ei ole veel eurooplasteks saanud.

Kui Leedu ja Island välja arvata, läks märtsi viimasel pühapäeval suveajale üle peaaegu kogu Euroopa. Meie jätsime teist aastat järjest kellad edasi keeramata, mistõttu kuni oktoobri lõpuni näitavad nad sama aega, mis kellad Pariisis, Roomas ja Madridis. Eestimaalaste ajanäitajad on nüüd tund aega järel meie naabrite soomlaste ja lätlaste kelladest ning kaks tundi maas Venemaa Euroopa osas Moskva aega näitavatest kelladest.

Elurütmide diktaator.
Tsivilisatsiooni arenedes on kellast saanud ühiskonna elurütmide diktaatorlik sünkronisaator. Suveajale üleminek või sellest loobumine puudutab nii või teisiti kõiki, kes peavad oma toimetusi teiste tegevustega ajastama. Seetõttu on enamikul eestmaalastest kellanihutamise küsimuses kindel seisukoht, mis suurel määral johtub sellest, kas ta on varajase ärkamisega “lõoke” või hilja voodist tõusev “öökull”.

Eesti riigi praegust, Mõõdukate eestvedamisel aetavat kellaajapoliitikat põhjendab aastaringse vööndiaja kasutamise “vaimne ema” Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu sellega, et suveaeg laastavat tervist. Kõige rohkem mõjutavat suveajale üleminek lapsi, tehes nad närviliseks ja võtte neilt söögiisu. Füsioloog Teesalu sõnul on “... kolmveerand küsitlustest sellega rahul, et suveaega enam pole”.

Internetivärava Delfi küsitluses pooldas aga 1474 vastanust 60 % suveaega. Portaali Mega samalaadeses küsitluses andis suveajale ülemineku poolt oma hääle 58 %, vastu oli 33 % ja ükskõikseid vaid 9 % vastanutest. Ehkki internetiküsitlused pole samaväärsed korrektselt läbiviidud gallupitega, võivad tulemused vihjata asjaolule, et suveajale ülemineku pooldajate hulk aasta-aastalt kasvab. Selle trendile viitavad ka sel kevadel (2001) meedia tähelepanu pälvinud Võru maavalitsuse, Tartu linna ja mitmete suurettevõtete tööaja alguse varasemale ajale nihutamise plaanid. Töö varasem algus võimaldab inimestel valget aega ratsionaalsemalt kasutada.

Idee algus.
Päevavalguse ratsionaalsema kasutamise idee autoriks loetakse USA riigitegelast, teadlast ja publitsisti Benjamin Franklinit. Mees, kes muu hulgas leiutas piksevarda ja hakkas ühe esimesena Kongressis orjusele vastu, oli aastatel 1776-1785 USA saadikuks Pariisis. Saadikuna olles pani ta tähele, et kohalik Päike tõuseb suvel juba hommikul kell kuus aga pariislased tavatsevad ärgata alles keskpäeval. Edasi arvutab Franklin välja, et hiline ülestõusmine ja öine eluviis läheb pariislastele kalliks maksma, kuna nad on sunnitud sellise harjumuse tõttu veetma poole aasta jooksul üle tuhande tunni küünlavalgel.

Harjumuste muutmiseks ja küünlarasva mõttetu raiskamise lõpetamiseks teeb Franklin ettepaneku kehtestada eeskirjad, mis maksustaksid aknaluugid ja limiteeriksid ühele perele nädalaks ettenähtud küünlarasva koguse. Olulise meetmena paneb Franklin ette helistada päikesetõusul kirikukelli. Vajaduse korral tuleks valguse saabumisest teavitada ja laiskvorste äratada kahurist tulistamisega. Kui sundida inimest tõusma kell neli hommikul, siis tõenäoliselt läheb ta heameelega õhtul kell kaheksa magama.

Sõda sunnib koonerdama.
Möödus rohkem kui sada aastat ja Franklini ratsionaalne iva hakkas idanema. 1907. aastal tegi inglane William Willett oma pamfletis “Päevavalguse raiskamine” ettepaneku tõugata kellasid kevadel 80 minutit ehk neli korda 20 minuti kaupa edasi ja sügisel samal viisil tagasi. Aasta hiljem arutas asja Briti alamkoda, ent tõukas tagasi suveaja kehtestamise seadusnõu, mis nägi ette kellaosuti tunni võrra edasikeeramist kevadel ja tagasikeeramist sügisel.

Suveajale ülemineku idee realiseerus esimest korda Esimese maailmasõja päevil Suurbritannias (1916.a.), seejärel ka USA-s ja Saksamaal. Suveaja rakendamise põhieesmärgiks oli energia säästmine.

Mis kasu annab suveajale üleminek?
Peamine põhjus, miks suveaeg on maailmas nii laialt levinud, peitub selles, et see võimaldab päevavalgust paremini kasutada. Küsitlused näitavad, et suveaega pooldatakse, sest “õhtul on kauem valge / ma saan õhtul rohkem ära teha”. Õhtune valge lisatund võimaldab tööpäeva lõppedes inimestel rohkem õues viibida – töötada koduaias, teha sporti, minna randa või metsa marjule-seenele. Meie napile päevavalguses viibimisele lisaaja võitmine aitab taastoota töö- ja õppevõimet, korvates ülekaalukalt suveajale ülemineku perioodil ilmnevaid, enamasti lühiaegseid ja sugugi mitte kõiki täiskasvanuid ja lapsi puudutavaid hädasid (stress, närvilisus, uimasus).Piltlikult öeldes vabastab suveajale üleminek päevavalguse. Ameerikas kutsutaksegi suveaega sedasi – daylight saving time.

Teiseks hoiab suveajale üleminek kokku elektrienergiat. Suveajale üleminek vähendab nii elektrivalgustuseks kulutatavat kui ka audio-videoaparatuuri tarbitavat energiahulka. USA transposdiministeeriumi uuring näitab, et nii hoitakse päevas kokku umbes 1 % riigi elektrienergia kogutarbest. Tõenäoliselt kehtib sama suhe ka Eestis.

Lisaks vähendab suveaeg pimedusest tingitud õhtuseid liiklusõnnetusi ja aitab seeläbi vältida traumasid ning liigseid surmi. USA-s ja Suurbritannias läbi viidud uuringud näitavad, et päevavalgus vähendab parema nähtavuse tõttu tervelt neli korda jalakäijate surmariski. Uuringud näitavad, et suveaeg ohjeldab mingil määral isegi kuritegevust. Enamik inimesi jõuab töölt koju ja koolist koju päevavalgel, kurikaelad aga tegutsevad reeglina aktiivsemalt pimeduses.

Eestis annaks kevadine kellanihutamise taastamine võimaluse vältida asjatuid kulutusi, segadust ja ebameeldivusi, mida praegune jonnakas suveaja trotsimise poliitika rahvusvaheliselt tegutsevatele transpordi- ja turismifirmadele ning nende klientidele põhjustab. (Luup nr. 20.04.2001, Eino Mikk, tehnikakandidaat ja ärikonsult).

järgneb...

Teisipäev, 19. juuni 2012

Aeg ja kalender 15


Mujal maailmas toimiti suveajaga varem nii (tänaseks on ehk need andmed teistsugused):
Pärast Teist maailmasõda võis USA-s iga osariik suveaja üle ise otsustada, kuidas ja millal. See kehtis aastatel 1945-1966. Peale seda kehtestas USA Kongress ühtse suveaja kasutamise korra aprilli viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani. 1973. aastal kehtestas USA Kongress riigis ühtse päevavalguse säästuaja eesmärgiga säästa naftakriisi ajal naftat. Tänapäeval kestab suveaeg enamikus USA piirkondades aprilli esimesest pühapäevast oktoobri viimase pühapäevani.

Egiptuses toimub suveajale üleminek nii – 04.viimane reede – 09. viimane neljapäev
Namiibia – 09. esimene pühapäev – 04. esimene pühapäeva
Kanada, Mehhiko, Bahama – 04. esimene pühapäev – 10. viimane pühapäeva
Kuuba – 01.04. - 10. viimane pühapäev
Brasiilia – 10. esimene pühapäev – 02. viimane pühapäev

Tsiili – 10. esimene pühap. või pärast 9.10. - 03. esimene pühap. või pärast 09.03
Antarktikas – sama mis Tsiilis
Falklandi saared – 09. esimene pühap. või pärast 8.09. - 04. esimene pühap. või pärast 6.04
Paraguay – 10. esimene pühapäev – 02. viimane pühapäev

Enamik endisi NL liiduvabariike 03. viimane pühapäev – 10. viimane pühapäev
Iraak – 01.04. - 01.10
Iisrael – 04. esimene reede – 09. esimene reede
Liibanon, Kõrgõstan – 03. viimane pühapäev – 10. viimane pühapäev
Mongoolia – 03. viimane pühapäev – 09. viimane pühapäev

Palestiina – 04. viimane reede või pärast 5.04. - 10. viimane reede või pärast 5.10.
Süüria – 01.04. - 01.10.
Iraan – Farvardin`i esimene päev – Mehr`i esemene päev

Austraalia, v.a. Tasmaania – 10. viimane pühapäev – 03. viimane pühapäev
Tasmaania – 10. esimene pühapäev – 03. viimane pühapäev
Fidzi – 09. esimene pühapäev – 02. viimane pühapäev
Uus-Meremaa – 10. esimene pühapäev – 03. esimene pühap. või pärast 05.03.
Tonga – 10. esimene laupäev – 04. esimene laup. või pärast 15.04.

Maailma ajad (World times)

Riik......linn …... aeg.

Uus-Meremaa, Wellington …... +12
Tonga, Fidzi, …...+12
Saalomoni saared, Vanuatu..... +11
Austraalia, Sydney …... +10
Paapua Uus-Guinea..... +10
Austraalia keskosa, Adelaide.....+ 9.30
Jaapan, Tokyo …... +9
Lõuna-Korea, Seul …... +9
Hiina, Peking ….. +8
Austraalia, Perth..... +8

Hongkong, Victoria …... +8
Filipiinid, Manila ….. +8
Kambodza, Phnom Penh..... +7
Vietnam, Hanoi..... +7
Tai, Bangkok …... +7
Indoneesia, Jakarta …... +7

Myanmar, Yangon (Rangoon)..... +6
Sri Lanka, Colombo..... +6
India, New Delhi …..+5.30
Pakistan, Karachi …... +5
Afganistan, Kabul.....+4.30

Omaan, Masgat...... +4
Iraan, Teheran …...+3.30
Gruusia, Azerbaidzaan....... +4
Saudi Araabia, Ar-Ryad...... +3
Iraak, Baghdad..... +3

Sudaan, Etioopia, Somaalia, Keenia, Tansaania...... +3
Moskva...... +3
Türgi, Ankara...... +2
Egiptus, Lüübia...... +2
Baltimaad....... +2

Poola....... +2
Soome....... +2
Rootsi, Taani, Norra..... +1
Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia jt.......+1
Suurbritannia, London...... 0
Iirimaa..... 0
Island..... 0
Portugal...... 0
Kanaari s-d..... 0

Assoori saared.... -1
Gröönimaa...... -3
Brasiilia, Rio de Janeiro...... -3
Brasiilia keskosa, Manaus...... -4
Argentiina, Buenos Aires...... -4
Tsiili, Santiago..... -4

Kanada, Labrador...... -4
Kanada, Newfoundland...... -3.30
Kanada, Ottawa..... -5
USA, New York..... -5
USA, keskosa, Chicago...... -6
Mehhiko, Mexico...... -6
USA, Denver.....-7

USA, California..... -8
Kanada, Dawson..... -8
USA, Alaska..... -9
USA, Aleuudi s-d....... -9 ja -10
USA, Hawaii s-d...... -10

järgneb...

Neljapäev, 14. juuni 2012

Aeg ja kalender 14


Eesti.
Eestis kehtiv Ida-Euroopa aeg on maailmaajast kaks tundi ees. Kohalik keskpäev saabub Tallinnas kell 12.21, Tartus 12.13. Narvas 12.07 ja Kuressaares 12.30. Korrektselt paigaldatud päikesekell näitab 12. veebruaril Kuressaares keskpäeva kell 12.44 Ida-Euroopa aja järgi. Nii et täpse päikesekellaga võib asjatundmatu isik Saaremaal kolmveerand tunniga petta saada. (Luup, nr. 3, 9.02.1998).

Eesti läks siis uuele (Gregoriuse) kalendrile üle 1. veebruaril 1918. aastal. 1. veebruari asemel tuli kohe 14. veebruar. Vahe uue ja vana (Juliuse) kalendri vahel on järgmine:
1600 – 1699 + 10 päeva
1700 – 1799 + 11 päeva
1800 – 1899 + 12 päeva
1900 – 1999 + 13 päeva

1918.a. 1. veeb. = 14. veeb. (Venemaa ja Eesti)
1918.a. 2. veeb. = 15. veeb. jne.
Tähtis on 31. jaan. 1918

Enne 1. märts 1900 + 12 päeva
Pärast 1. märts 1900 (kaasa arvatud 1. märts) + 13 päeva
Üks erand liigaasta kohta – 1900.a. oli veebruaris uues kalendris 28 päeva, siis vanas aga 29 päeva. See teave pärineb genealoogidelt.

Eesti kohalikud ajad:
Kihelkonna GMT + 1.28 h
Kuressaare GMT + 1.30 h
Kärdla, Käina GMT + 1.31h
Orissaare GMT + 1.32 h
Sviby, Kuivastu GMT + 1.33 h
Haapsalu GMT + 1.34 h
Lihula GMT + 1.35 h
Paldiski GMT + 1.36 h

Märjamaa GMT + 1.37 h
Keila, Pärnu-Jaagupi, Pärnu, Sindi GMT + 1.38 h
Tallinn, Kohila, Rapla, Järvakandi GMT + 1.39 h
Vändra, Kilingi-Nõmme GMT + 1.40 h
Kehra, Türi, Võhma, Suure-Jaani GMT + 1.41 h
Paide, Viljandi, Karksi-Nuia GMT + 1.42 h

Mustla GMT + 1.43 h
Tapa, Põltsamaa, Tõrva, Valga GMT + 1.44 h
Kunda, Rakvere, Jõgeva, Otepää, Elva GMT + 1.45 h
Kiviõli, Tartu, Antsla GMT + 1.46 h
Mustvee GMT + 1.47 h
Kallaste, Põlva, Võru GMT + 1.48 h

Kohtla-Järve GMT + 1.49 h
Räpina GMT + 1.50 h
Sillamäe, Värska, Petseri GMT + 1.51 h
Narva GMT + 1.52 h

Eestis oli kohalik aeg ametlikult kasutusel kuni 1899 (ja 1919-1921) aastani. Täpsed kuupäevad on Tallinna ja Tartu kohta allpool (allikas: E.& E. Paukson “Astroloogilised majad...”).
Teise maailmasõja ajal kehtis eestis Kesk-Euroopa aeg (GMT + 1 tund). Saksa okupatsiooni ajal oli suveperioodil kasutusel ka suveaeg (GMT + 2 tundi). Tedaolevad andmed sõjaajast samuti allpool olevas tabelis.

NSVL kehtestati nn. dekreediaeg 1930. aastal (üleliiduline ühtlusaeg GMT + 3 tundi) ja kehtis 31. märtsini 1991. Seda nimetati ka Moskva ajaks – kuigi Moskva linn paikneb tegelikult teises ehk Ida-Euroopa ajavööndis. Suveaeg kehtestati N Liidus (siis ka Eestis) 1981. aasta 1. aprillist (1.04.- 30.09. GMT + 4 tundi). 31.03.1991.a. Asendati Moskva aeg Ida-Euroopa ajaga (GMT + 2 tundi). Saraatovi ja Volgogradi oblastites kaotati dekreediaeg juba 27.03.1988. Astrahani, Kaliningradi, Kirovi, Kuibõshevi, Uljanovi ja Kasahhi NSV Uralski oblatis – 26.03.1989. Eestis (ka Lätis ja Leedus) kehtis dekreediaeg 1940-1941 ja 1944-1989 (vt. tabelit).

Ametlik ajaarvamine Eesti territooriumil.
Vkj- vana kalendr, ukj – uus kalender

Kuni 1898 – kehtis kohalik päikeseaeg
1898 Tartu – 3.01.1898 (vkj) – 24.02.1918 (ukj) – 2.00 (Ida-Europa aeg)
1899 Tallinn – 1.01. 1899 (vkj) – 25.02.1918 (ukj) – 2.00
1918 Tartu – 24.02.1918 – 20.12.1918 – 1.00 (Kesk-Euroopa aeg)
1918 Tallinn – 25.02.1918 – 10.01.1919 – 1.00
1918 Tartu – 20.12.1918 – 14.01.1919 – 2.00 (Ida-Euroopa aeg)

1919 Tallinn – 10.01.1919 – 01.05.1921 – 1.tund 39 min. (kohalik päikeseaeg)
1919 Tartu – 14.01.1919 – 01.05.1921 – 1.tund 39 min. (Tallinna aeg)
1921 – 01.05.1921 – 05.08.1940 . 2.00 (Ida-Euroopa aeg)
1940 – 05.08.1940 – 1941 suvi – 3.00 (Moskva aeg)

1941 Kilingi-Nõmme – 07.07.1941 – 28.09.1944 – 1.00 (Kesk-Euroopa aeg)
1941 Pärnu – 08.07.1941 – 23.09.1944 – 1.00 suveaeg (+ 1 tund) kehtis Eestis sakalaste poolt vallutatud alal 4.04.? 1942 kuni 2.11.1942 ning 29.03.1943, 2.00.3.04.1944 ?

1941 Viljandi – 08-09.07.1941 – 23.09.1944 – 1.00
1941 Võru – 09.07.1941 – 13.08.1944 – 1.00
1941 Elva – 09.07.1941 – 25.08.1944 – 1.00
1941 Valga, Tõrva – 09.07.1941 – 19.09.1944 – 1.00
1941 Rapla – 20.? 07.1941 – 23.09.1944 – 1.00

1941 Põltsamaa – 22.07.1941 – 21.09.1944 – 1.00
1941 Jõgeva – 23.07.1941 – 20.09.1944 – 1.00
1941 Kallaste – 22-25.07.1941 – 18.09.1944 – 1.00
1941 Mustvee – 25.07.1941 – 19.09.1944 – 1.00
1941 Tartu – 25.07.1941 – 25.08.1944 – 1.00

1941 Paide – 03.08.1941 - ?????? - 1.00
1941 Tapa – 04.08.1941 – 21.09.1944 – 1.00
1941 Rakvere – 04.08.1941 – 20.09.1944 – 1.00
1941 Kunda – 07.08.1941 – 21.09.1944 – 1.00
1941 Kiviõli – 10-11.08.1941 – 19.09.1944 – 1.00

1941 K-Järve – 12-13.08.1941 – 19.09.1944 – 1.00
1941 Sillamäe – 16.08.1941 – 19.09.1944 – 1.00
1941 Narva – 17.08.1941 – 26.07.1944 – 1.00
1941 Rapla – 20.? 08.1941 – 23.09.1944 – 1.00
1941 Lihula, Virtsu – 25.08.1941 – 29.09.1944 – 1.00

1941 Keila – 25.08.1941 – 23.09.1944 – 1.00
1941 Paldiski – 28.08.1941 – 23.09.1944 – 1.00
1941 Tallinn – 28.08.1941 – 22.09.1944 – 1.00
1941 Haapsalu – 31.08.1941 – 24.09.1944 – 1.00

1941 Muhumaa – 16.09.1941 – 30.09.1944 – 1.00
1941 Kuressaare – 21.09.1941 – 07.10.1944 – 1.00
1941 Hiiumaa – 16-21.10.1941 – 03.10.1944 – 1.00
1941 Kärdla – 21.10.1941 – 02.10.1944 – 1.00
1941 Osmussaare – 02.12.(teistel andmetel 06.12) 1941 - ???? - 1.00

1944 – 26.03.1989 – 3.00 (Moskva aeg)
1981 kuni 01.04. kell 00.00 – 30.09. kell 24.00 – 4.00 (Moskva aeg suvel)
1985 – 01.10. kell 00.00 – 31.03. kell 24.00 – 3.00 (Moskva aeg)

Suveajale üleminekud.

1985 – 31.03. kell 02.00 – 29.09. kell 03.00 – suvel 4.00, talvel 3.00 (ajavahe)
1986 – 30.03. kell 02.00 – 28.09. kell 03.00 – suvel 4.00, talvel 3.00
1987 – 28.03. kell 02.00 – 27.09. kell 03.00 – suvel 4.00, talvel 3.00
1988 – 27.03. kell 02.00 – 25.09. kell 03.00 – suvel 4.00, talvel 3.00
1989 – 26.03. kell 02.00 - 24.09. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00 (alates 26.03.1989 Ida-Euroopa aeg)

1990 – 25.03. kell 02.00 – 30.09. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1991 – 31.03. kell 02.00 – 29.09. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1992 – 29.03. kell 02.00 – 27.09. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1993 – 28.03. kell 02.00 – 26.09. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1994 – 27.03. kell 02.00 – 30.10. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00 (määrus 30.05.1994)

1995 – 26.03. kell 03.00 – 29.10 kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1996 – 31.03. kell 03.00 – 27.10. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1997 – 30.03. kell 03.00 – 26.10. kell 03.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
1998 – 29.03. kell 03.00 – 25.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00 (määrus 22.09.1998)
1999 – 28.03. kell 03.00 – 31.10. kell 04.00 – suvel 04.00, talvel 2.00

2000 - suveaega ei kehtestatud – suvel 2.00, talvel 2.00 (määrus 1.11.1999)
2001 – sama
2002 – 31.03. kell 03.00 – 27.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00 (määrus 21.02.2002)
2003 – 30.03. kell 03.00 – 26.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2004 – 28.03. kell 03.00 – 31.10. kell 04.00 – suvel 3.00. talvel 2.00

2005 – 27.03. kell 03.00 – 30.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2006 – 26.03. kell 03.00 – 29.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2007 – 25.03. kell 03.00 – 28.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2008 – 30.03. kell 03.00 – 26.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2009 – 29.03. kell 03.00 – 25.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2010 – 28.03. kell 03.00 – 31.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00
2011 – 27.03. kell 03.00 – 30.10. kell 04.00 – suvel 3.00. talvel 2.00
2012 – 25.03. kell 03.00 – 28.10. kell 04.00 – suvel 3.00, talvel 2.00 (ajavahe)

Meil siis kevadel lükatakse kella 1 tunni võrra edasi ja talvel 1 tunni võrra tagasi. Märtsis oli Delfis uudis, et Venemaa hakkab uuesti arutama suveajaga seotud küsimusi. Oktoobris 2011 läks Venemaa üle aastaringsele suveajale. Nüüd tahetakse seda aga muuta. Nii nimetatud dekreediaega ja suveaja tühistamisega hakkab tegelema Dmitri Medvedjev.

järgneb...

Reede, 8. juuni 2012

Mida pakub aasta 2012 - juuni 3


Juuni lõpus ja juuli algul on Päike opositsioonis Pluutoga. See on ohtlik periood, mil võidakse kuritarvitada võimu, tahetakse kiirustada asjadega, mis veel ei ole muutusteks küps.Suurem on oht terroriaktsioonide tekkeks. Looduses võib ärgata seni uinunud olekus olnud vulkaan.Võimatu pole laiaulatuslikumate metsatulekahjude puhkemine või tugevam maavärin. Maavärinate ohtlikumad ajad on:
2-6 juuni
24-28 juuni
4-5 juuli
2-11 august

Olulisemad on aastal 2012 kaugemate planeetide liikumine ja tegemised. Nemad kujundavad pikemaks ajaks ette kogu taevasüsteemi mõju inimkonnale.

  1. juunil on täpne Uraan-Pluuto kvadratuur (juba 7 kord), siis samal ajal teeb retro Saturn opositsiooni Erisele. 10-11 päeva enne täpset kvadratuuri, 12-13. juunil aga teeb Kuu ühenduse Uraaniga, siis on Uraanil kvadratuur Pluutoga orbiga pool kraadi ja Saturn Erisega samuti vastasseisus. Millega seda seostada või mis see võiks kaasa tuua?
Vene astroartiklites on kirjas, et kaks kuupäeva, 24. juuni ja 19. september, mida nad peavad aasta kõige saatuslikemaks päevadeks, mis tõmbavad ligi loodus- ja tehnogeenseid õnnetusi. Samuti suureneb oht tellimusmõrvadele. Majanduslikud kollapsid ja finantsturu langemise ohud, kui selleks ajaks pole juba kokkukukkumine toimunud, saavad uue hoo sisse.

Kvadratuur on esimene tugev pingeseis peale nende tsükli algust 1965/66 aastal Neitsis. See kvadratuur nõuab kollektiivset teadlikust ja suuri jõupingutusi, otsustavust ning tahet, et ellu viia põhimõttelised uuendused seni kehtivas maailmasüsteemis. Kui kõik raskused ületatakse, siis piltlikult öeldes on see nagu taimeidu tungimine mulla alt maapeale valguse ja õhu kätte. Tõeline saagikoristamise kõrghooaeg on siis, kui, Uraan teeb Pluutole trigooni (suvi 2026.). Pikk aeg veel oodata aga oma vigade parandamine võtab ka maailmal palju aega. Ka taevased veskid jahvatavad aeglaselt, see eest aga kindlalt.

Niisiis Uraan-Pluuto kvadratuur nõuab planeedi Maa uuendamist, mis ei ole võimalik ilma vana struktuuri ja seaduste hävitamist, asendades need progressiivsema ja mis on vastavuses Universumi seadustega. Et see kavadratuuri aeg üle elada, tuleb vabaneda võlgadest, reguleerida vaidlusalased küsimused, mis seotud pärimisega. Euroopa majandus kustub just selle kvadratuuri mõjul. Tõuke annab veel Saturni minek Skorpionisse oktoobris. Minu meelest võiks Kreeka eurotsoonist välja arvata. Öeldakse küll, et see oleks katastroof Kreekale ja tervele Euroopale. Aga parem see kui lõputu õudus. Elati üle varasemad kriisid, elatakse ka see.

Juuni Kuuloomine on 19-dal kell 18.03, teeb trigoonid Saturnile ja Neptuunile ning ühenduse kinnistähe Betelgeusele. Veenus on retrograadne, mõni vana suhe võib taastuda või siis tekkida uus. Transiitne Kuu käivitab iga kord taevaste mustrite jõumootori siis, kui ta jõuab ühe või teise planeediga kokku. Kogu sel hetkel kehtiv muster lülitub natukeseks ajaks sisse ja aktiveerib kahe või enam planeedi aspekti.
Kuu jõudes näiteks Pluutole paneb käima ka Uraani, sest nad omavahel kavadratuuris. Nii, et igapäeva toimingutes tuleks võimaluste korral jälgida ka Kuu liikumist.

Jupiter Kaksikutes soosib seda, et moodi võivad tulla uued sõnad, ütlemised või slängid. Samuti võib moes hakata ilmnema midagi uut, mida kantakse õlal, kätel, sõrmedel või randmetel Mõni hooajaline aksessuaar, mida varem pole kasutusel olnud. Nii nagu Jupiter Sõnnis oli, ilmusid igasugused erinevalt kantavad sallid (kaela piirkond allub Sõnnile).
Kuu lõpus võib uuesti ülesse ärgata liikumine “Vallutage Wall Street”, siis teeb Marss opositsiooni liikumise alguse (15.02.2011) Uraanile.

Meedia kirjutab, et Kreeka krahhile võib järgneda teiste riikide eurotsoonist lahkumine. Ja sellele võib järgneda Venemaa majanduslik krahh. Üks ohu märk oli maikuu päikesevarjutus, mis toimus täpselt Vene Föderatsiooni Merkuuril (0 gem). Ja Merkuur valitseb MC-d! Ning ka AC-d Neitsis. Hiljuti moodustatud valitsus ei pruugi enam toime tulla majanduse ohjeldamisega. Kauge pole ka aeg, mil Saturn jõuab Föderatsiooni Pluutole (nov.2013). Üsna pea, juunis, jõuab Uraan aga Marsile. Ei saa olema riigi stabiilsus, sotsiaalelu ja üldine seis sugugi roosiline. Ja veel üks oluline seis. Pluuto liigub iseseisvuse Uraanil tehes samaaegselt kvadratuuri Marsile Jääras.

Juuni viimasel päeval on Merkuuril maksimaalne kaugus Päikesest, 25 kraadi.

Juunis toimub Rio konverentsi 20. aastapäeva puhul ÜRO jätkusuutliku arengu konverents. Poolas ja Ukrainas toimuvad jalgpalli EM. Apple`i saab viieaastaseks. Londonis algab kultuuriolümpiaad, kus sporditähtede esinemise eel tulevad areenile kultuuritähed. Kuu lõpus toimuvad Helsingis kergejõustiku EM võistlused.

järgneb juulikuu osaga...

Esmaspäev, 4. juuni 2012

Mida pakub aasta 2012 - juuni 2


Ülehomme siis toimub haruldane taevane nähtus, mida ka meil saab osaliselt vaadata, kui ainult ilma oleks, taevas selge ja Päike nähtaval. Aga et, seda näha, selleks tuleb vara tõusta. Esmane kontakt Veenusel Päikesega on kell üks öösel, mida meie ei näe. Päike tõuseb veidi pärast kella nelja hommikul (04.10). Näha saab kella 04.30-st alates. Siis on üleminek umbes poole peal. Kattumine lõppeb 07.54.Vaatamiseks aga tuleb kindlasti fotoaparaadi, binokli või teleskoobi ette sättida spetsiaalne päikesefilter. Nähtus ei kaalu üle oma nägemise ohtu seadmist. Filtriks kõlbab ka mustaks säristatud fotofilm, tahmaklaas või ümbrisest välja võetud floppy-ketas.

Lisainfot, miks ja ja kuidas taevane mehhaanika töötab, leiab näiteks astronoomia.ee lehelt. Keda huvitab tõsisem vaatlus, siis tuleks võtta ühendust ülemaailmse programmiga VT-2012. Selle leiab võrgulehelt http://www.transitofvenus.org

Palju igasugust infot Veenuse kohta leiab ka aadressidelt: http://eclipse.gsfc.nasa.gov/OH/transit12.html , sealt saab Veenuse üleminekut näha.


Toimub see siis kolmapäeval 6 kuupäeval, kui kordub 8 aastat tagasi (2004) olnud taevane nähtus, kui Veenus läheb üle Päikeseketta, 15.44 Kaksikutes. Iga 243. aasta järel kordub 4 üleminekut, kaks talvel (vahe 8 aastat). Seejärel on pikem vahe (121,5 aastat) ja siis kaks suvist üleminekut, vahega jällegi 8 aastat.

Näiteks eelmine talvine toimus 9. dets. 1874 ja 6. dets. 1882. aastal. Viimane meie ajal Veenuse üleminek oli siis 8. juunil 2004 ja järgmine on siis 6. juunil 2012. Tulevikus toimuvad ülemnekud 10.12. 2117 ja 2125 ning jällegi detsembris.

Mida siis võiks Veenuse üleminek anda või tähendada astroloogia seisukohast? On arvamusi, et see on pahaendeline nähtus?? Kes teab, täitsa võimalik. Kui pöörduda ajaloo poole, siis neil aastatel, kui üleminekud toimusid, oli muidugi rida igasuguseid sündmusi. Mina juhiks tähelepanu aga järgmistele: alati on peale üleminekuid 6-12 kuud hiljem (vahel ka varem) maailm kokku puutunud suuremate loodukatastroofidega. Raske muidugi öelda, kas just Veenuse üleminek on selle peasüüdlane aga mingi seos võib siin siiski olla.

Üleminek – sellele järgnenud sündmus
8.06.2004 Veenus-Päike – 26.12.2004 Kagu-Aasia suur maavärin ja tsunami
6.12.1882 Veenus-Päike – 26.08.1883 Krakatu vulkaani hiigelpurse
9.12.1874 Veenus-Päike – 18.05.1875 Cucuta 7,5 mag. maavärin Kolumbias
3-4.06.1769 Veenus-Päike – Bengal, India, suur põud ja sellele järgnenud näljahäda
6.06.1761 Veenus-Päike – 1761 suured üleujutused Hiinas ja 2.04.1762 maavärin Bengaali piirkonnas.

Arvatakse, et ka siin on omad seeria perekonnad nagu seda on päikese saarosed. Siiski ollakse ka arvamusel, et Veenuse üleminekud ei ole nii tähtsad maavärinate tekkimisel. Pigem on Saturn-Chiron, Marss-Pluuto ja Uraan-Neptuun aspektid ning seosed ka kinnistähtedega need, mis olulisemateks teguriteks loetakse. Ega päris üksmeelt neis asjudes veel pole. Kuid fakt jääb faktiks, üleminekutele on järgnenud suuremad loodusõnnetused ja ohverid on olnud palju. Mõni võib nüüd öelda, et jälle katastroofidega hirmutamine. Paraku on nii, et halba on lihtsam näha kui head. Ja hea on ju seegi, kui halba ei tule. Midagi positiivset on mu meelest palju raskem näha.Kui toimuvad väga erinevad kultuuri, spordi ja meelelahutuslikud sündmused ning need kenasti ilma õnnetusteta korda lähevad, siis on ju sündinud hea ja kõikide meeli rahuldav üritus.

Eelmise üleminekuga (8.06.2004) seostaks sellele järgnenud aega majandusliku buumi algust. Ülemineku kraad oli opositsioonis Pluutoga ja trigoonis Neptuuniga. Viimane lõi illusiooni, et õitseng tagab kõik ja üle oma võimete elamine ei too kaasa raskusi. Samal ajal oli Must Kuu ühenduses Pallasega Kaksikutes, mida võiks tõlgendada nii – paras aeg hakata hästi elama, reisima, ehitama uut maja või kodu, hea võtta laenu. Ahvatlused olid suured ja pangad tagasid selle täideviimist.

Leida neid tuntuid isikuid, kes sündinud Veenuse ülemineku päeval ei õnnestunud.Wikipedia ei andnud midagi.Silma aga jäi fakt, et eelmisel korral peale üleminekust, järgnes sellele EM jalgpall Portugalis, mille võitis Kreeka. Ja ka nüüd järgneb Veenuse üleminekule jalgpalli EM Poolas ja Ukrainas.On sellel mingi seos Veenusega, raske öelda.

Riikidest, kus Veenuse üleminek Päikesest toimub nende radixi järgi olulises kohas Kaksikutes (+/- 5 kraadi) – Island, ühendus Lõunasõlmega.Saksamaa, ühendus Marsiga ja ka Saksamaa enda ühendamise kaardis (1871), konjunktsioon siis Jupiteril. Itaalia ühendamine, kuningriigi välajkuulutamine (1861), kaart mida samuti Itaalia puhul kasutatakse, Veenus-Päike ühendus toimub Musta Kuu peal.Aktiveeritud saab ka Itaalia vabariigi kaart 1946-st aastast, üleminek toimub Päike-Merkuur-Uraan kolmikühendusel.

Must Kuu Inglismaa 1889. aasta kaardis samuti aktiveerub Veenus-Päikese poolt. Jordaanial tuleb Veenuse poolt varjustus riigi Uraanil, Süürial kaardi DC-l, Indoneesial Marss-Uraani ühenduse peal.Austraalia riigi Pluutol. Mingi tähendus sellel vast siiski on, eks lähiaeg näitab, kas neis riikides toimuvad mingid muutused, mis seotud Päike-Veenus printsiipidega ja selle Veenuse kattumisega.

Sama võiks öelda ka organisatsioonide kohta. Euroopa Keskpanga Päike saab aktiveeritud selle Veenuse ülemineku nähtusega. Ka euro sünni kaardis (1.01.1999) jääb asteroid Europa selle nähtuse alla.Veel aktiveerub Föderaal Reservi panga Saturn, USA dollari (1975) kaardi Merkuur. Ajaloost veel USA Stock Marketi suurlangemise (1929) Jupiter.

Nüüd tuleb ülemineku kraadil kokku puutuda täpse kvadratuuriga Marsilt. Aspekt on palju teravam ja järsem, lööb äkitselt ning jõuliselt. Ja ega see majandus ei ole veel sugugi tõusuteel, masule järgnenud aeg kesatab ning vindub edasi. Selles me igapäevaselt saame ise osa ja loeme, kuuleme meedia vahendusel. Kui teha ülemineku kaart ja lisada juurde muid huvitavaid väikepalneete, siis on päris põnev, mida kõike seal pole.
Huvitav on üleminekute tsükkel, millele järgneb ajastu muutused. Jada kordub iga 243 aasta möödudes, kaks (8 aastat) järel 121,5 ja 105,5 aastat.

Väike ülevaatlik tabel:
1518 & 1526 - Gemini
(105,5)
1631 & 1639 – Sagittarius
(121,5)
1761 & 1769 – Gemini
(105,5)
1874 & 1882 – Sagittarius
(121,5)
2004 & 2012 – Gemini
(105,5)
2117 & 2125 – Sagittarius ?
Kes teab öelda, miks need üleminekud toimuvad just Kaksikud-Ambur märkides? Oluliseks kuupäevaks Veenuse jaoks on 27. juuni, siis ta muutub direktiivseks ja teeb samal ajal kvadratuuri Chironile ja Neptuunile.

Kuu apogee, mil ta on Maast kõige kaugemal (ca 405 790 km), saab olema 15. juunil. Kuu liigub Sõnnis ja on trigoonis Pluutoga.

järgneb...