Esmaspäev, 28. juuni 2010

Aspektitu Veenus

Veenus- armastus, ilu, kunst, harmoonia, graatsia, sarm, luksus, kiindumus, hellus, naudingud, mugavus, seks ja flirt. Samuti raha, materiaalsus ning turvatunne. On naissoo ja naiselikkuse sümbol.

Veenuse sümboli kaks alget ring ja rist üheskoos näitavad materiaalse maailma ja hinge kehastust. Ta ühendab need kaks omadust. Laiemas tähenduses Veenus tõmbab inimesi üksteise poole nii, et nad saaksid ühiselt kasutada teineteise kehalist ja vaimset Mina.

Veenuse aspektid vihjavad siis kehalise ja vaimse individuaalsele arengukäigule.Tema aspektid on seotud järgmiste mõistetega – lõbusus, viisakus, harmoonia, kingitused, headus, sõprus, maalikunst, intiimsus, ahvatlused, mugavus, ilu ja kosmeetika. Samuti kultuur, armastus, meloodia, autasud, veetlus, puhkus, sümmeetria, stiil, luksus, romantika, vaikus, sarm, elegants etikett ja palju teisi mõisteid veel. Väga tugevasti on Veenus seotud armusuhete ja pereeluga, eriti sünastrias.

Aspektitu Veenuse puhul on oma “Mina” kalduvus kunsti ja loomingulisest väljendusest kaugel reaalsusest ning ei ole mingit seost mõistlikusega. Isikul võib olla sageli ebatavalised ja omapärased kunstikalduvused. Originaalsus ja veidrad suhted teistega. Vähene jutukus ja rääkimine, omadus väljendada end üksikute sõnadega, sageli üksindusse tõmbumine. Ei salli vaidlemist ja vaenutsemist aga ometi võib nendega olla silmitsi. Meestel on raske luua normaalseid suhteid naistega. Inimesel on eriline, teistsugune, muidu tavaks kujunenud ja aksepterritud väärtuste hinnang. Sageli ei osata eristada sõprust armastusest. Mitte alati ei suudeta selgust saada enda tunnetes. Talle tekitab raskusi ennast emotsionaalselt väljendada, kuigi on olemas väline veetlus.

Kui isik otsustab katkestada mõnda suhet, siis lõplikult ja ei mingit kõhklusi ega kahtlusi otsustatu õigsuses. Veenusele allub armastus ja turvatunne ja kui aspekte pole, siis võib isiku suhtumine nendesse väärtustesse olla kõikuv. Kord on hullupööra armunud ja järgmisel hetkel täiesti ükskõikne.Ta armastab ja hindab ilusaid asju ja kunstitöid. Kuid tema valik langeb mingile kunstitööle, siis on selle kunstimaitse on vägagi omapärane. Vahel ta leiab kunstis eneseväljenduse vahendi, kuid sageli on tema sellealased teosed teistele arusaamatud.

Aspektitu Veenuse omanikele on iseloomulik püüd midagi saavutada, jõuda tippu aga seda ilma armastuse vajaduseta. Suhetes ja armastuses on täheldatud kaks äärmust: kui Veenus Kaljukitses, Veevalajas või Kaksikutes ja disharmoonilistes aspektides Saturniga, siis on näha ükskõikne armastuse asjades. Kui Veenus on Sõnnis, Kaaludes, Kalades või Vähis ja aspektides Marsiga väljendub terav vajadus anda ning saada vastuarmastust , tunda sümpaatiat ja kiindumust.
Kuid vaatamata ükskõik millises märgis Veenus ka ei oleks, isik tunneb, et teda ei armastata, ei sallita, pole teretulnud ja on üksik.

Veenus on väga oluline kõikidel inimestel ja erinavtes elukutsetes ning ametites, sealhulgas ka lauljatel, näitlejatel, finantstegelastel. Veenuse ilu, sarm, veetlus, oskus end heast küljest eksponeerida on vajalikud ka näitlejate maailma tegijatel. Peale tugeva Veenuse peab neil veel olema tugevad Neptuun, Kuu ja Chiron.

Kui aga ei ole Veenus ei tugev ega pole ka aspekte või on vähe aspekteeritud. Kas siis on eeldusi olla näitleja või laulja. Vaatame kaardikogust, kas leiame sellele kinnistust. Sulgudes on ära toodud mõningad aspekti omadused, mis otseselt ei käi antud isiku pihta.
Alustuseks need näitlejad, kelle sünniaasta jääb möödunud sajandi keskele ning veelgi varasemasse aega. Põhiliselt otsime mazoorseid aspekte.

Meryl Streep, Veenusel (Vähk XII maja) ainult sekstiil Kuuga (elule ratsionaalne vaade, graatsilisus, kunstianne) ja kvadratuur Neptuuniga (tendents varjata midagi oma armuelust, usalduse kuritarvitamine, kalduvus ehitada õhulosse, näha asju ainult roosas värvides), poolkvadratuur Saturniga.

Susan Sharadon, Veenusel sekstiil Kuuga, kuid asumine AC-l teeb selle tugevaks. Lisaks veel mitmed abiaspektid.

J-J. Annaud, Prantsuse filmilavastaja, Veenusel sekstiil Kuuga (keskpäev) ja kvadratuur Uraaniga (magnetiline veetlus, isik rahutu, otsib pidevalt midagi uut). Poolsekstiil ka veel Neptuuniga. Veenus ilma põhiaspektideta on veel teisel filmimaailma tegijal nagu seda on Werner Herzog, kes ametilt on filminduse direktor. Temal ainult poolsekstiil Marsiga ja poolkvadratuur Merkuuriga.

Ainsa kvadratuuriga Veenuselt Jupiterile (naistel näitab armastuse seotust rahaga, annab kuulujutte ja laimu, suhetes pidevalt pinged) on esindatud Barbara Streisand. On aga rida teisi aspekte, Poolkavdratuur Päikesega, bikvintiil Kuuga, kvintiil Saturn-Uraan ühendusega Sõnnis.

Nõrk Veenus (aspektide arvu poolest) aga positsioonilt eksalteeritud Kalades on vene näitlejal Andrei Mironovil. Suure orbiga sekstiil Saturniga (soodus armuasjades, ametialane edu, saavutab hea kontakti eri vanustes inimestega) ja konjunktsion Merkuuriga Veevalaja/Kalad piiril. Trigoon Kuuga keskpäeva järgi.

Martin Sheen, Veenusel ainus mazoorne aspekt on kvadratuur Neptuuniga (liiga kõrged ideaalid, võib olla usalduse kuritarvitamine, liiga kõrged ideaalid). Lisaaspektid poolkvadratuurid Jupiter-Saturn väga täpse ühendusega Sõnnis.

Leedu näitleja Juozas Budraitis, ainus mazoorne aspekt on kvadratuur Uraaniga (ei meeldi piirangud, kangekaelsus, vaadete erilisus, võimalik, et mitu abielu). Päikesega poolkvadratuur.
Hollandi filmilavastaja Paul Verhoeven, Veenusel (languses Neitsis) ainult opositsioon Jupiteriga (palju armuasju, liialdused nendega. Suhete üledramatiseerimine, finantsraskused) ja seskvadratuur Saturniga.

Jane Fonda, Veenusel trigoon Kuuga (veetlev isiksus, suhtlemisaldis, materiaalne kindlustatus, aitab koduses ja pereelus) ja kvadratuur Neptuuniga. Aspekte vähe aga ühendus Musta Kuuga ja kvintiil Marsiga tegid temast omal ajal tuntud ja kuulsa näitleja, kes praegugi tuntud oma aeroobika tegelemistega.

Kaks mazoorset aspekti Veenusel on Richard Chamberlainil, sekstiil Merkuuriga (tasakaalukas iseloom, huvi kirjanduse ja kunstide vastu) ja trigoon Neptuuniga. Sekstiil rohkem nii öelda moe pärast, sest orb 6 kraadi, mis selle aspekti jaoks on liiga palju.

Ainus mazoorne aspekt Veenusel on filmilavastajal Robert Bentonil ja selleks on trigoon Uraaniga (tendents ümbritseda end ilu ja naudingutega, originaalne natuur, vahel ümbritseb ennast originaalsete sõpradega). Poolkvadratuur Päike-Merkuur täpse ühendusega Kaaludes ja poolsekstiil Pluutoga abiks.

Täpse sekstiiliga Merkuurile on Roy Scheideri Veenus. Lisa annab poolsekstiil Neptuuniga.
Kaks aspekti Veenusel Jääras on kunagisel kuulsusel Marylin Monroel, sekstiil Jupiteriga (suhtlemisaldis, kuulsuse tunnustus, kalduvus priiskamisele, aspekt töötab nagu trigoon, kuid nõrgemini) ja trigoon Neptuuniga (romantiline, pehme natuur, artistiline potensiaal on tugev, ei armasta rasket tööd ja jämedat käitumist). Hästi iseloomustab tema puhul see, et Neptuun Lõvis ja Veenus Jääras annab sõjakuse ja enesekindluse, oma sihtide saavutamiseks rajab tee tänu isiklikule instinktile ning tõmbab enesele ligi palju vaenlasi. Kui tutvuda näitlejanna elulooga, siis nii ka oli.

Ainus mazoorne aspekt Veenusel konjunktsoon Jupiteriga (suure edu näitaja, tunnete rikkus, isikul on hea kunstianne, tugev õiglustunne, annab populaarsuse) Veevalajas on Poola filmilavastajal Andrej Wajdal. Lisaspektidest ka ainult üks poolkvadratuur Uraaniga.

Kreeka näitlejanna ja hiljem poliitikuna tuntud Melina Mercouril on Veenus põhiaspektideta. Programm näitab küll Päikesega poolkvadratuuri, kuid orb liiast (7). Ka sekstiil Marsiga (orb 5) on sekstiili jaoks suur või siis lugeda nõrgaks. Toetav aspekt on Veenusel bikventiil Pluutoga.

Mazoorseid aspekte pole Marlon Brandol, tema Veenusel ainult ridamisi abiaspekte. Tema on siis üks vähestest, kel tõesti puuduvad nii vajalikud Veenuse energiavahetuseks sidemed teiste planeetidega. Paljudele oli ta oma ajastu sekssümboliks, miljonid püüdsid teda jäljendada, käituda nii nagu Marlon. Ta oli eeskujuks ka paljudele rokktähtedele.

Teine aspektitu Veenusega on Inglise vanema põlve näitleja Laurence Olivier. Seda asendavad poolsekstiil Päike-Merkuur ühendus Sõnnis ja kvintiil Jupiter-Neptuun täpne ühendus Vähis.
järgneb...

Kolmapäev, 23. juuni 2010

Seosed


Paar kuud tagasi kirjutas astroloog Indrek astrolistis järgmist... kui Mart Laar oli peaminister (tal on sünnikaardis Päikse ja Neptuni vastasseis), siis läks Estonia põhja ja toimus metanoolitragöödia.. Ja meie oma „nainileven“ ehk 11 september (1997) Kurkse katastroofi ajal oli peaministriks Mart Siimann ja temalgi nõrk Päikese ja Neptuni ühendus..

See ajandas otsima ja vaatma ehk on taolisi seoseid veel. Toon ära kaks juhtumit, esimene kaugest ajaloost ja teine lähiajast. Kõige kuulsm on kahtlemata rahuaegne suurkatastroof Titanicuga. Mida rohkem ma asjasse kaevusin, seda enam igasuguseid seoseid leidsin.

Suurbritanniat valitses aastal 1912 kuningas Georg V. Majesteedil on Päikesel sekstiil Neptuuniga. 14.aprill 1912.a. seis puudutas teda sellisel moel, et tema kaardis oli transiitne Veenus atsendendil ja Saturn oli just ületanud Merkuuri. Kui tegemist merekatastroofidega siis ma pea alati lülitan „mängu“ ka erinevad asteroidid, mille printsiip sobib hästi meretemaatikaga. Laeva nimele lähim oleks asteroid Titania. Kuninga horoskoobis on Titania Päikese lähedal Kaksikutes, Cerese ja Päikese vahel. Seda võiks ka nii tõlgendada, et monarh on kogu Briti impeeriumi rahva suur titaanlik valitseja. Laevahuku päeval tegi transiitne Uraan koos Titaniaga opositsioni Marsile ja Pluuto lähenes Uraanile.

Peaminister tol ajal oli Herbert H. Asquith. Tema Päikesel Neptuuniga aspekti ei ole. Keskpäeva järgi on ministri Kuu täpses ühenduses Titaniaga Lõvi viimases kraadis. Laevahuku päeval Merkuur oli ületanud tema Musta Kuu ja tegi täpse opositsiooni Marsile, Pholus täpselt Jupiteri peal ja Saturn oli lõpetanud oma teise ringi ning tegi täpse ühenduse Vestaga Sõnnis. Uraan koos Titaniaga tegi opositsiooni Veenusele.

Mereminister oli siis Georg Lambert, temal Päiksel nõrk kvadratuur Neptuuniga. Täpne on Merkuuri kvadratuur Neptuuniga. Laevahuku seos on selles, et transiitne Uraan-Titania tema Jupiteri peal, tehes täpse opositsiooni Veenusele ja Marss Päikese peal.

Titanicu kapteniks oli Edward J. Smith. Päikesel Neptuuniga aspekti ei ole. Kohe torkas silma, et Titania on täpses ühenduse Musta Kuuga Kaljukitses. Päikesel on seskvadratuur Jupiteriga ja ka Uraan teeb koos Merkuuriga kvinkunksi Jupiterile. Planeet on siis kujundi jumalasõrme tipu planeediks. Seosed kapteni ja laeva vettelaskmise vahel on järgmised:

Kapteni Veenus 28.52 Kaljukits – laeva Uraan 29.04 Kaljukits
Kapteni Kuu (keskpäev) 29.42 Vähk – laeva Kuu (keskpäev) 24.44 Vähk
Kapteni Marss 17.55 Kaksikud – laeva Päike/Pluuto keskpunkt 17 Kaksikud
Kapteni Saturn 3.41 Jäär – laeva Marss 28.15 Kalad

Hukkumise päeva seosed:
Uraan 3.12 Veevalajas – kapteni Pallas 3.34 Veevalaja
Titania 1.34 Veevalaja – kapteni Pallas, sinna lähedale jäi ka Kaljukitses asuv Veenus
Veenus 1.41 Jäär – kapteni Saturn 3.41 Jäär
Põhjasõlm 21.33 D Jäär – kapteni Uraan 22.35 Jäär
Päike 23 Jäär – kapteni Uraan 22.35
Merkuur 26.41 R Jäär – kapteni Pluuto 26.57 Jäär
Jupiter 15.9 Ambur – kapteni Varuna 14.35 Ambur
Pandora 14.51 Ambur – kapteni Varuna 14.35 Ambur

Titanicu omanik ja tegevdirektor, kes samuti viibis pardal, oli J.Bruce Ismay. Päikesel Neptuuniga aspekti ei ole. Titania on sünnikaardis kraadise orbiga Põhjasõlmel Amburis. Huku päeval transiitne Pandora täpselt Merkuuri peal, Jupiter Põhjasõlmel. Nelja kraadi kaugusele jääb omaniku Päike. Transiitne Veenus Neptuuni peal. Omanik pääses, teadagi, et sellise klassiga mehele leiti koht päästepaadis.

Titanicu vraki leidis 1.septembril 1985.aastal Robert Ballardi juhitud meeskond. Mehel Päikesel Neptuuniga aspekti ei ole. Ka Titania ei tee kaardis mingeid olulisi aspekte. Kuid tema Titania on 6 kraadi kaugusel laeva vettelaskmise Titaniast Skorpionis. Ballardi Titania on täpses opositsioonis laeva vettelaskmise Saturniga. Tema Lõunasõlm on täpselt laeva vettelasmise Varuna peal. Viimane aitas sündmuse kuulsaks ja tuntuks saada. Laevavrakk leiti päeval, mil Sõnnis järgmine planeetide ühendused:
Pholus 7.02, Sedna 9.02; Chaos 10.35; Põhjasõlm 10.57

Lõvis aga oli seis niisugune:
Veenus 5.07; Orcus 6.44; Titania 21.4; Merkuur 21.31; Nessus 22.11

Vraki leidmise seosed laeva vettelaskmisega ja hukuga:
Vraki leiu Põhjasõlm 10.57 Sõnn – laeva sünni Põhjasõlm 9.42 Sõnn
Vraki leiu Sedna 9.02 Sõnn – laeva sünni Põhjasõlm Sõnn
Vraki leiu Uraan 14 Ambur – laeva hukkumise Jupiter ja Pandora Amburis

Siinjuures mainin kohe ära, et laeva kiilupanemise hetkel (31.03.1909) oli täpne Päike - Sedna – Orcus ühendus Jääras ja kahe kraadi kaugusele jäi Saturn. Laevahukus aga Sedna enam ei osalenud. Samasugune seos on ka parvlaeva Estonia vettelaskmise kaardis. Siis oli Päike 6 Sõnnis ja täpses ühenduses Sednaga, lähedale jäi Chaos. Estonia hukkumise päeval Sedna enam suurt ei osalenud. Oli agal Lõunasõlme lähedal (Sedna 13 ja sõlm 15 Sõnnis). Küll aga lähenes Must Kuu Chaosele. Sarnaselt osales Sedna maailma esimese tuumareaktori valmimisel ja katsetamisel dets. 1942.a. Siis Sedna tegi konjunktsiooni Varunaga Jääras ja kvinkunks Marsiga Skorpionis. Hiljem, kui katsetati esimest aatompommi (16.07.1945) ta enam sisuliselt ei osalenud. Sednal oli siis ainult kvinkunks Jupiteriga.

Teiseks näiteks valisin allveelaeva Kursk hukkumise 12.augustil 2000.a. Barentsi meres. Huku kaardis on Päikesel ühendus Orcusega ja üsna täpne opositsioon Uraaniga. Neptuunil Päikesega aspekti ei ole. Neptuuni ja Uraani keskpunktis on Damocles, mis opositsioonis Merkuuriga. Opositsioon on ka Jupiteri ja Pluuto vahel. Laeval toimus plahvatus, Marsil konjunktsioon asteroid Kurskiga Lõvis ja võib lugeda opositsioonis olevaks Neptuuniga. Veel on selles kaardis väga täpne Saturni konjunktsioon Chaosega null kraadis Kaksikutes.

Vene Föderatsiooni kaardiks võib võtta mitu kaarti, üheks on tema iseseisvuskaart (12.06.1990). Seosed Kurski hukuga järgmised:

Riigi Kuu 4.58 Veevalaja – laeva Neptuun 4.45 Veevalaja
Riigi Päike (koos Damoclesega) 21 kaksikud – teeb sekstiili laeva Päike-Orcusega, sealsamas on ka riigi kaardis asteroid Moskva.
Riigi Merkuur 0.32 Kaksikud – laeva Saturn-Chaos 0.07 Kaksikud
Riigi Veenus (koos Chaosega) 15.06 Sõnnis – laeva Sedna 16.52 Sõnn
Riigi Neptuun 13.47 Kaljukits – laeva Kuu 15.44 Kaljukits
Riigi Pandora 11.41 Ambur – laeva Pluuto-Chiron 10.10 ja 11.03 Ambur

Vene Föderatsiooni president oli siis Vladimir Putin ja peaministriks Mihhail Kasjanov. Presidendi kaardis asub Kursk 5.23 Jääras ühenduses Erisega. Torkas silma, et mitmed kauged asteroidid on tal märkide viimastes kraadides. Kaar ise on põnev ja intrigeeriv, kuid see juba oleks teine teema. Niipalju märgiks ära, et Päikesel on konjunktsioon Pandoraga ja asuvad atsendendil ning Saturnil täpne Ixioniga Kaaludes. Päikesel Neptuuniga on 7 kraadise orbiga konjunktsioon.

Allveelaeva huku transiitide seosed presidendiga:
Presidendi Kuu 1.45 Kaksikud – laeva Saturn-Chaos 0.07 Kaksikud
Presidendi Jupiter 19.45 Sõnn R – teeb laeva Päikesele kvadratuuri 19.44 Lõvi
Presidendi Saturn-Ixion 17.27 Kaalud – laeva Ceres 17.35 Kaalud
Presidendi Uraan 18.23 Vähk – teeb täpse kvinkunksi laeva uraanile 18.49 Veevalaja
Presidendi Uraan 18.23 Vähk – laeva Must Kuu 18.17 Kaljukits, sealsamas on ka veel laevahuku Kuu ja Vesta.
Presidendi asteroid Moskva 25.07 Kaksikud – laeva asteroid Russia 28.10 kaksikud
Presidendi Pluuto-Must Kuu 22 Lõvi – laeva Päike 19.44 Lõvi

Peaministril on kaardis Kursk täpses ühenduses Põhjasõlmega, ühendus Pandoraga ja Päikese lähedal Skorpionis. Veenusel on konjunktsioon Russiaga Kaljukitses. Päikesel Neptuuniga aspekti ei ole aga Neptuunil on konjunktsioon Marsiga. Seosed laeva hukuga on vähe:

Peaministri Saturn 13.14 Ambur – laeva Pluuto 10.10 Ambur
Peaministri Uraan 11.35 Lõvi – laeva Kursk 8.24 ja Merkuur 9.17 Lõvi

Selliseid seoseid leiab pea iga olulise sündmuse puhul. On selleks siis näiteks tuumaenergaiga seotud õnnetused, esmakatsetused või mõne olulise avastusega seotud sündmused. Samuti kultuuri või spordimaailmas toimunud suursündmustega.

Kolmapäev, 16. juuni 2010

Ceres - 2

DEMETER (CERES)

Järgnev lugu esineb ainult väga vanas poeemis, ühes varajasemas "Homerose hümnis", mis on pärit kaheksandast sajandist vői isegi seitsmenda algusest. Originaalis esineb varajase kreeka poeesia tunnuseid, milleks on suur lihtsus, siirus ja rőőm kauni maailma üle.
Demeteril oli ainuke tütar, Persephone (ladina Proserpina), kevadeneiu. Demeter kaotas tütre, ja kohutavas mures vőttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Haljendav ja őitsev maa jäi jää vangiks, elutuks, sest Persephone oli kadunud.

Pimeda allilma isand, kőikide surmade kuningas, viis ära Persephone, kui too ilusat nartsissiőit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades oli kihutanud oma kaarikul, mida vedasid süsimustad hobused, kuristiku kaudu maa peale, märganud ilusat neidu, haaras ta kinni tolle käsivarrest ja tőmbas neiu kaarikusse. Nii toimetati nuttev Persephone allilma. Kőrged mäed ja vetesügavused kajasid tema hädakisast ja ema kuulis seda. Linnuna sööstis Demeter üle mere ja maa tütart otsima. Kuid keegi ei osanud talle vastata, "ei ükski inimene ega jumal, samuti ka lindude sőnumitooja mitte". Üheksa päeva rändas Demeter ringi ja kogu selle aja jooksul ei puudutanud ta ambroosiat ega tőstnud magusat nektarit huultele. Viimaks jőudis ta päikese juurde, kes rääkis ära kogu loo: Persephone oli allilmas, varjulises surmariigis.

Nüüd asus veelgi suurem mure Demeteri südamesse. Ta lahkus Olümposelt, asus elama maa peale, kuid moondatult, et keegi teda ära ei tunneks; oli ju üldse küllaltki raske jumalaid surelikest inimestest eraldada. Üksinda rännates jőudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Välimuse järgi vőis teda pidada elatanud naiseks, kes suures majas lapsi hoiab vői panipaiku valvab. Neli nägusat neidu, őed, tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid kaastundlikult, mida emake siin teeb. Demeter vastas, et ta oli pőgenenud mereröövlite küüsist, kes olid tahtnud teda orjusesse müüa, ja et ta ei tunne siin vőőras paigas kedagi, kes vőiks teda aidata.
Õed kostsid Demeterile, et iga maja nende linnas vőtaks teda kahel käel vastu, kuid neile meeldiks kőige rohkem, kui vőőras tuleks nende koju, ja palusid, et ta ootaks, kuni nad käivad emalt luba küsimas. Jumalanna noogutas alandlikult ja őed, täitnud oma sädelevad kannud veega, tőttasid koju. Nende ema, Metaneira, käskis tütardel kohe tagasi minna ja paluda vőőras kaasa; őed leidsid kaevule jőudes auväärse jumalanna ikka veel istumas, nägu looritatud ja kaunid jalad tumeda rüü varjus. Demeter järgnes ődedele, ja kui ta astus üle läve ruumi, kus ema hoidis oma noorimat poega, täitis taevalik sära ukseava ning Metaneira tundis suurt aukartust.

Ta palus Demeteril istuda ja pakkus külalisele oma mesimagusat veini, kuid jumalanna ei puudutanud seda. Selle asemel soovis Demeter piparmündiga maitsestatud odravett, jahutavat jooki, mida kasutavad viljakoristajad kibeda töö ajal ja mida pakutakse pühas karikas Eleusise linnas Demeteri auks. Janu kustutanud, vőttis ta lapse, hoidis seda oma lopsakal rinnal ja ema süda rőőmustas. Nii imetas Demeter Demophoonit, Metaneira ja targa Keleose poega. Ja laps kasvas nagu noor jumal, sest iga päev vőidis Demeter teda ambroosiaga ja asetas öösiti punasesse tuleasemesse. Demeter otsustas anda lapsele surematu nooruse.

Millegipärast aga hakkas ema muretsema, nii et ta jäi ühel ööl valvama ja nägi ehmudes, kuidas laps tulle pandi. Jumalanna sai pahaseks, vőttis poisi koldest ja asetas maha. Tahtis ta ju vabastada last vananemisest ja surmast, kuid nii ei pidanud sündima. Ometi oli poiss puhanud Demeteri pőlvedel, maganud tema kätel, ja seepärast jäi ta auväärseks kogu eluks.
Nüüs ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Temast hoovas ilu ja veetlevust; temast kiirgas valgus, nii et kogu suur maja oli tulvil sära. Jahmunud naised kuulsid, et nende ees seisis Demeter. Jumalanna käskis neil ehitada talle suure templi linna lähedale, et vőita tagasi tema südame soosingut.

Seda öelnud, Demeter lahkus ja Metaneira langes kőnevőimetult pőrandale ning teised värisesid hirmust. Hommikul rääkisid nad kogu loo Keleosele; too kutsus inimesed kokku ning andis neile edasi jumalanna käsu. Kőik töötasid innukalt templi ehitamisel, ja kui see valmis sai, tuli Demeter ja istus sinna - eemal Olümpose jumalaist, üksinda, igatsedes tütre järele.

See aasta oli inimestele kőige kohutavam ja julmem üle maa. Midagi ei kasvanud; ükski seeme ei tärganud; asjatult vedasid härjad sahka pőldudel. Näis, et kogu inimsugu on määratud näljasurma. Viimaks nägi Zeus, et peab ise asja käsile vőtma. Ta saatis üksteise järel jumalaid Demeteri juurde, et viimase pahameelt hajutada, kuid ta ei vőtnud kedagi kuulda. Demeter kuulutas, et ei lase maad vilja kanda, kuni pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend pidi järele andma. Zeus käskis Hermesel laskuda allilma ja anda sealsele valitsejale käsk, et too laseks oma mőrsja tagasi Demeteri juurde.

Hermes leidis mőlemad kőrvuti istumas, kusjuures Persephone nukrutses, sest ta igatses ema järele. Hermese sőnade peale hüppea ta rőőmsalt üles ja oli kohe valmis teele asuma. Hades teadis, et peab kuulama Zeusi sőna ja laskma Persephone maa peale, kuid ta palus teda, et too temast halvasti ei mőtleks ega kurvastaks, kuna Pesephone on ikkagi ühe suurima surematu abikaasa. Hades laskis Persephonel süüa granaatőuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma.

Hades pani oma kuldse kaariku valmis, Hermes haaras ohjad ja juhtis mustad hobused otseteed templi ette Demeteri juurde. Demeter jooksis tütrele vastu nii kiiresti nagu menaad mäenőlval. Persephone hőppas ema käte vahele tugevasse embusesse. Päev läbi räägiti sellest, mis mőlemaga oli juhtunud, ja Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar oli söönud granaatőuna seemet; ema kartis et ei suuda tütart enda juures hoida.

Nüüs läkitas Zeus teise saadiku Demeteri juurde, kőrge isiku, ei kellegi muu, kui oma ema Rhea Olümpose kőrgustest alla tühja ja palja maa peale ning ütles templi uksel Demeterile:
"Tule, mu tütar, sest Zeus, kaugelenägija, kőuekőmistaja, käsib sind. Tule jälle jumalate kodadesse, kus sulle osaks saab au, kus sul saab olema sinu igatsetud tütar sinu muret lohutamas, siis kui igal aastal saab ring täis ja karm talv on lőppenud. Ainult kolmandiku osa saab pimedusriik su tütart hoidma. Ülejäänud aja on ta sinu ja teiste taevaliste rőőmuks. Olgu rahu nüüd. Anna inimestele sa kätte oma hüvad annid."

Demeter ei hakanud vastu, kuigi talle ei meeldinud igal aastal jääda Persephonest ilma neljaks kuuks ja näha oma armastatud last laskumas alla surnute riiki. Kuid ta ilmutas oma lahkust; inimesed kutsusid teda alati "heaks jumalannaks". Ta kahetses, et oli lasknud maad tugevasti laastada. Ta muutis taas väljad rikkaks, pőllud viljakaks, ja kogu maa kattus kirevate lillede ja haljendava leherüüga. Ta läks Eleusise valitsejate juurde, kes olid talle templi ehitanud, ja valis ühe neist, Triptolemose, oma saadikuks inimeste juures ning őpetas teda őigesti vilja külvama. Ta őpetas Triptolemosele ja Keleosele ka teisi omi pühi riitusi, "müsteeriume, millest ükski hing ei tohi rääkida, sest suur aukartus aheldab keele. Őnnis on see, kes on neid näinud; tema saatus saab olema ilus tulevases maailmas."

"Lőhnava Eleusise kuninganna,
maale heade andide kinkija,
ole mulle armuline, oo Demeter!
Ka sulle, Persephone kaunis,
kőigi armastatud neiu, laulu
laulan sinu kiituseks ja auks."

Mőlema jumalanna, Demeteri ja Persephone loos domineeris mureteema. Demeter, rikkaliku viljasaagi jumalanna, oli siiski rohkem taevane muretsev ema, kes näeb oma tütart igal aastal suremas. Persephone oli sädelev kevade- ja suveneid, kelle kerge samm kuival ruugel mäenőlval muutis kőik värskeks ja haljendavaks, nagu kirjutas Sappho,
"ma kuulsin jalajäljest lille vőrsumas..."

- siin oli mőeldud Persephone jalajälge. Kuid Persephone teadis, kui üürike see ilu oli; viljad, lilled, lehed, kőik kaunid taimed maa peal pidid kaduma külma tulekuga ja minema koos temaga surma vőimusesse. Pärast seda kui hämaruseriigi valitseja oli Persephone ära viinud, polnud too enam lőbus noor olevus, kes mängleb lillelisel aasal ega tunne mingit muret. Ta küll tärkas surmast igal kevadel, kuid tői endaga kaasa mälestusi sealt, kust oli tulnud; kogu tema särava ilu juures oli temas nüüd midagi vőőristavat ja väärikat. Sageli kutsuti teda "neiuks, kelle nime ei tohi öelda".

Olümplased olid "őnnelikud jumalad" ja seega väga kauged surmale määratud, kannatavaist inimesist. Ent oma muredes ja surmatunnil vőisid inimesed loota kaastunnet just niisuguselt jumalannalt, kes samuti muretses, ja jumalannalt, kes suri.
Edith Hamilton, Antiikmütoloogia. - Tln: Eesti Raamat, 1975. 331 lk. (Lk 41-47)
Zeus lői nartsissi spetsiaalselt selle tarvis, et aidata oma vennal Persephonet röövida.
Edith Hamilton, Antiikmütoloogia. - Tln: Eesti Raamat, 1975. 331 lk.

Kui Orpheus käis allilmas Eurydike järel palus ta laulus ka Demeteri tütart:
"Lauluga
ma tahan Demeteri tütart paluda,
ma tahan surma isandatki vőluda,
ma tahan liigutada nende südameid."
Edith Hamilton, Antiikmütoloogia. - Tln: Eesti Raamat, 1975. 331 lk. (Lk 98)
Erysichthon-i lugu on ainus teadaolev, kus Demeter kellelegi kätte maksab. Nimelt raius mees maha Demeterile pühendatud hiies püha tamme. Ükski hoiatus ei peatanud raiujat. Demeter saatis talle Nälja, kes muutus mehe osaks. Erysichthon sői, kuid ei saanud iial kőhtu täis ja tundis kogu aeg piinavat nälga. Lőpuks müüs ta oma tütre orjaks. Metra palus Poseidonit, et see päästaks ta orjusest, merejumal vőttis őnnetut kuulda ja muutis ta kaluriks. Papale lugu meeldis, sest nüüd sai ta tütart pidevalt müüa - Metra muutis end Poseidonilt saadud vőimega ükskőik kelleks ja tuli isa juurde tagasi. Vanamehe nälg aga oli nii suur, et ta sői lőpuks iseenda ära.
Edith Hamilton, Antiikmütoloogia. - Tln: Eesti Raamat, 1975. 331 lk. (Lk 286-287)

Teisipäev, 8. juuni 2010

Ceres

Kogu materjal on koostanud Marja-Leena aastal 2001 ja tema lahkel loal ma selle siin avaldan.

Ceres, muistne Itaali-rooma vilja- ja pőllutööjumalanna, Proserpina ema; hiljem samastati teda kreeka Demeteriga. 493 e.Kr rajasid roomlased Aventinuse künkale templi kolmele jumalale: Ceresele, Liberile ja Liberale (neile vastas kreeka jumalate kolmik Demeter, Dionysos ja Kore). Ceres, Liber ja Libera olid rooma pleebsi jumalad ja seetőttu tähtsad ka poliitikas; nende tempel oli pleebsi kultusekeskus, selle ümber peeti turgu ja selles hoiti pleebsi kassat.
Ediilid olid algselt selle templi teenijad. 19. aprillil tähistati selle jumalatekolmiku püha Cerealia-t.
Ceres oli lähedases seoses Tellusega.

/Antiigileksikon. 1. köide. A-Mez. - Tln: Valgus, 1983. - 352 lk, illustr./
ediil (< lad aedilis, aedes 'tempel') kőrge riigiametnik linnades, peamiselt Roomas; algselt (aastast 491 e.Kr) rahvatribuuni abi. Licinius Stolo ja Sextius Lateranuse seadusega 367 valiti ediiliks ka patriitse. Ediilid valvasid avaliku korra, tänavate, templite, turgude, linna viljaga varustamise, riigikassa, ehitustegevuse ja avalike mängude järele. Keisririigi ajal minetasid nad tähtsuse.

/Antiigileksikon. 1. köide. A-Mez. - Tln: Valgus, 1983. - 352 lk, illustr./
pleebs, Vana-Rooma lihtrahvas, plebeidest koosnev rahvamass, vastandina patriitsidele. Kauakestvas seisustevahelises vőitluses (pöördepunktiks selles vőitluses olid kaheteistkümne tahvli seadused) saavutasid pleebsid patriitsidega vőrdsed őigused. Aastast 367 e.Kr pidi üks kahest konsulist olema plebei. Pleebside őiguseid kaitsesid rahvatribuunid (tribuni plebis). Nad kutsusid plebeesid rahvakoosolekuile ja kasutasid intertsessiooni, s.o őigust kasutada seaduste rakendamist.

Hilisantiikajal tähendas pleebs lihtrahvast üldse. Ehkki nii Roomas kui muis linnades püsis erinevus pleebside ja eesőigustega kodanike vahel, ei olnud see piir ületamatu, sest määravaks osutus inimestevahelistes suhetes rikkus. Hilisantiikajal eristati seadusega linna- ja maapleebse.
Pleebs ei ole samastatav proletariaadiga. Pleebs on koostiselt kirev: sinna kuulusid nii arstid, kunstnikud, őpetajad, käsitöölised kui ka antiikaja kaltsakproletariaat.
/Antiigileksikon. 2. köide. Mez-Yse. - Tln: Valgus, 1983. - 344 lk, illustr./

CERES,
Iidne itaalia ja rooma ktooniline (kreeka chthonios 'maine', 'maa-' - maa-alune, allmaa-) maaviljakuse jőudude, tärkamise ja kőrreliste viljade küpsemise jumalanna, aga ka maa-aluse maailma, mis vajutab inimeste peale meeletust ja ka emaduse ning abielu jumalanna (Romuluse seaduse järgi anti naisele pool tema mehe varandusest, kui see ilma pőhjuseta naisest lahku läks). Teda peeti pőllupidajate kaitsjaks, kes kaitses saaki varaste eest.

Hiljem peeti teda üksnes kőrreliste ja saagi jumalannaks, teda koheldi suure austusega, eriti talupoegade hulgas. Talle pühendati cerealia pidustused ning teda peeti meeles ka bacanalil (jumalate peol).
Pleebide ja patriitside ajastul seisis ta jumalatekolmiku (Ceres, Liber, Libera) eesotsas. 493. aastal e.Kr oli segatud templimeistrite kampaaniasse Palatoni ja Aventioni vahel, kus plebeid varem kummardasid maajumalatena? Sejat, Segetiat, Messiat, Tutulinat?, keda Ceres asendas. Seal templis oli Consuse maa-alune altar. Arvatakse, et Ceres on alati olnud pleebi jumalanna, plebei ühiskonna preester. Cerealia kanti Numa kalendrisse seoses plebeide osalemisega rooma ühiskonnas. Pleebi kolmikjumalate templist sai vőitluskeskuseks plebeide vőitluses patriitside vastu ja kohaks, kus nad jagasid (Ceres väljendas jumalannat, kes jagas näljastele vilja.

Plebeide ja patriitside leppimise järel austati Cerest nagu üldist jumalannat. Tema vana roll säilis rahvuste vaheliste teravuste silumises ja nobiliteedi vastu. Teda vastandati nobiliteedi jumalanna Kibelaga. Koos Tellusega pühendati neile lőikuspidu ja talvine külv (Sementiivid 15.12) ning tsereaalid (19.04). Tsereaalidel mängiti tsirkuse ja stsenitseskie mänge. Loobiti pähkleid laiali ja ?travlei? rebastele seoti külge pőlevad tőrvikud, mis pidi kaitsma külvi kőrvetava kuumuse eest ja stimuleerima taimede kasvu.

3. sajandil e. Kr lähenes Ceres Demeterile, Libera Proserpinale (Persephonele). Cerese kultus helleniseerub, Cereras ilmneb naiselik müstika. Pluto juurest naasva tütrega kohtumise pidu, millele järgnes üheksapäevane paast ja vaoshoitus, seostub maaviljeluse arenguga ja seaduste sisseviimisega, mis viib inimeste tsiviliseerituse poole.
/Maailma rahvaste müüdid, entsüklopeedia kahes köites. Mифы народов мира - peatoimetaja С. А. Токарев. - Moskva: Российская энциклопедия, 1994. - 2. köide K-Я. - 719 lk, illustr. Vene keeles/

Consus,
Vana-Rooma agraarjumal, keda peeti koos jumalanna Opsiga viljavarude valvuriteks. Nad viisid viljasaagi talveajaks maa-alustesse hoidlatesse. Consuse maa-alune suletud altar avati vaid kahel päeval aastas - 21. aprillil ja 15. detsembril consualia pidustuste ajal, kui talle toodi ohvreid, karjased osalesid jooksuvőistlustel, hobuseid, muulasid ja eesleid ehiti okstega. Pidustuste ajal rööviti Romuluse kutsutud tütreid. Hiljem sulandusid consuaalid kokku Neptuunile pühendatud pidustustega. Sőnakőlalise sarnasuse tőttu (consilium 'nőuanne') peeti Consust heade nőuannete jumalaks.
/Maailma rahvaste müüdid, entsüklopeedia kahes köites. Mифы народов мира - peatoimetaja С. А. Токарев. - Moskva: Российская энциклопедия, 1994. - 1. köide A-K. - 671 lk, illustr. Vene keeles/

Consus (arvatavasti ladinakeelsest sőnast condere 'varjama'), muistne rooma jumal, kes kaitses pärast lőikust varju alla pandud vilja. Vastavalt muinasaja kombele hoida vilja maa-alustes süvendites oli Consusel Palatinuse künkal maa-alune altar. Tema pidustust, Consualia't peeti 21. aprillil ja 15. Detsembril.
/Antiigileksikon. 1. köide. A-Mez. - Tln: Valgus, 1983. - 352 lk, illustr./

Tellus (lad. 'maa'), Rooma maa- ja viljakusejumalanna, keda austati koos Ceresega; talle ohverdati tiineid loomi.
/Antiigileksikon. 2. köide. Mez-Yse. - Tln: Valgus, 1983. - 344 lk, illustr./
Siiski oli jumalate seas kaks koguni teistsugust olevust, kes esinesid tőepoolest inimsoo parimate sőpradena: Demeter (ladina Ceres), viljajumalanna, Kronose (Saturnuse) ja Rhea (Opsi) tütar, ja Dionysos (teise nimega Bakchos), veinijumal. Demeter oli vanem ja see on mőistetav. Vilja kasvatati juba ammu enne viinamägede rajamist. Esimene viljapőld oli paikse elu alguseks maa peal. Viinamäed siginesid hiljem. Loomulik oli seegi, et viljakasvu toetavat jumalikku jőudu kujutati jumalannana, mitte jumalana. Kui meeste tegevuseks oli küttimine ja sődimine, kuulus pőldude eest hoolitsemine naiste ülesannete hulka, ning kuna nemad kündsid ja külvasid ja lőikasid vilja, leidsid nad, et naissoost jumal suudab paremini mőista ja abistada naiste tööd.

Nad suutsid ka ise paremini mőista Demeteri, keda ei austatud nagu teisi jumalaid meestele meeldinud vereohvritega, vaid iga tagasihoidliku tööga, mis aitas kaasa majapidamisele. Demeteri kaudu pühitseti viljapőlde. "Demeteri püha vili." Rehealused olid samuti tema kaitse all. Nii pőld kui rehealune olid tema templid, kus ta vőis iga hetk kohal viibida. "Pühas rehealuses, kus vilja tuulutati, oli tema, viljakarva kollaste juustega Demeter ise see, kes eraldas terad sőkaldest, nii et aganad aeti valgesse kuhja." "Olgu minu osaks," palvetab rehepeksja "seista Demeteri altari kőrval ja tuulata vilja, ja tema las seisab naeratades mu juures, viljavihud ja magunad peos."

Demeteri tähtsaim pidustus toimus viljalőikuse ajal. Varasematel aegadel oli sel puhul ilmselt tegemist lihtsa tänupühaga, kui tehti esimene tegu leiba uuest viljasaagist ning söödi seda pidulikult, läkitades tänupalveid jumalannale, kelle armust tuli inimeste ellu too parim ja kőige vajalikum and. Hiljem muutus tagasihoidlik pidu müstiliseks riituseks, millest me vähe teame. Septembris peetud suut pidustus toimus vaid iga viie aasta tagant, kuid see kestis üheksa päeva, mille puhul tavalise elu toimetused tavaliselt edasi lükati. Korraldati rongkäike, toodi ohvreid, tantsiti, lauldi ning valitses üldine lőbusus. Kőik see oli üldrahvalik, nagu paljud autorid edasi annavad. Kuid peamist osa tseremooniast, mis leidis aset templite juures, pole keegi kirjeldanud. Need, kes seda korraldasid olid seotud vaikimistőotusega ning nad pidasid seda nii kindlalt, et me teame vaid üksikuid momente sellest, mis toimus.

Eleusises, väikeses linnas Ateena lähedal, oli suur tempel, kus Demeteri austamistseremooniat kutsuti Eleusise müsteeriumideks. Läbi kreeka ja rooma ajastu peeti neid erilise austusega. Cicero ütleb esimesel sajandil enne meie ajaarvamist: "Pole midagi ülevamat kui need müsteeriumid. Need on teinud meie iseloomud leebemaks ja kombed malbemaks; need on toonud meid metsluse olukorrast tőelise humaansuse juurde. Need on näidanud meile teed, kuidas rőőmsalt elada, ja veelgi enam - need on őpetanud meile, kuidas surra parem lootus südames."

Ja kuigi need müsteeriumid olid pühad ja hardad, kandsid nad ometi kunagise päritolu pitserit. Üks killuke sellest vähesest informatsioonist, mis meieni on jőudnud, pajatab, et kőige hardunumal hetkel näidati Demeteri kummardajatele "viljapead, mis oli lőigatud pühalikus vaikuses".
Täpselt ei tea keegi, kuidas vői millal asus veinijumal Dionysos Eleusises Demeteri kőrvale.
"Demeteri kőrval Dionysos istub,
juuksed laineis, simblimängu kuulab."

Täiesti loomulik, et neid kummardati koos - mőlemad olid maa heade andide jumalad, mőlemaid austati elus igapäevaste vajalike toimetuste juures, nagu seda on leivasöömine ja veinijoomine. Lőikuse ajal peeti ka Dionysose pidu, kui kobarad veinitőrde toodi.
Rőőmujumal Dionysos, helge täht,kes paistab viljakogujate seast.

Kuid Dionysos polnud alati rőőmujumal, nagu polnud Demeter alati suveaja őnnelik jumalanna. Mőlemad tundsid niihästi muret kui rőőmu. Ka selles suhtes olid nad tihedasti teineteisega seotud: nad olid mőlemad kannatavad jumalad. Teised surematud olid vabad kestvast murest. "Elades Olümposel, kus pole tuuli, vihmatilka ega lumehelvest, on nad őnnelikud kőik päevad, pidutsevad nektarit ja ambroosiat maitstes, naudivad kőrgeaulise Apolloni hőbelüüra mängu, muusade imeilusat laulu, jälgivad, kuidas graatsiad tantsivad Hebe ja Aphroditega, ja kiirgav valgus loidab nende ümber." Kuid kaks jumalat teadsid, mida tähendab südantpainav mure.

Mis saab viljapőllust ja uhketest viinamarjaväätidest, kui saak on koristatud, kobarad korvi kogutud ja algab sünge külm, mis tapab haljendava elu väljadel? Selle küsimuse esitasid inimesed üksteisele, kui hakkasid tekkima esimesed lood, milles püüti selgitada neid salapäraseid nähtusi; muutused toimusid nende silme all nii päeval kui ööl, nii aastaaegade vaheldusmisel kui taevatähtede liikumisel. Kuigi demeter ja Dionysos olid lőikuse őnnelikud jumalad, oli siiski ka selge, et talveajal nad seda enam polnud. Kaua aega murdsid inimesed pead, miks see nii on, ja nad jutustasid lugusid, milles püüti sellele küsimusele vastata.
järgneb...