Kolmapäev, 25. aprill 2012

Mida pakub aasta 2012 - mai 2

Veel on üheks maavärinate taevaseks teguriks on nn superkuu, st. kui Kuu on Maale väga lähedal. Teiseks oluliseks teguriks on ka Kuu deklinatsioon. Statistika näitab, et kui Kuul on suur deklinatsioon, siis toimuvad looduses võimsamad protsessid – maavärinad. supertormid, vulkaanipursked jms. Näiteks orkaan Katriina ajal oli Kuu 28 kraadi N, Pakistani maavärin 8.10.2005. Kuu oli 28 S. Sel aastal ei ole Kuul äärmuslikke positsioone taevase ekvaatori suhtes ette näha. Need jäävad 20-21 kraadi N/S piiridesse.

Kolmas oluline tegur on Kuu perigee, st kui Kuu on Maale kõige lähemal.Siis esineb värinaid sagedamini kui muidu. Mais on Kuu perigees 5. mail, apogees (kõige kaugemal) on Kuu 19. mail. Maavärinate teema on niivõrd lai ja taevaseid tegureid (koos maiste geoloogiliste asjaoludega) väga palju, see kõik vajab eraldi teema käsitlust. Ehk kunagi saab ka selle keerulise teema ette võetud?
Mäletan, kui augustis 1999 oli varjutus (seda sai siin meil keskpäeval ka vaadelda), mis läbis Türgimaad, siis sellele järgens purustav maavärin. Seostasin seda kohe just varjutuse teekonnaga läbi värinaohtliku piirkonna. Küsimus on ainult selles, et millal, kas kohe peale varjutust või siis kui varjutuse kraad saab mõne transiitse planeedi poolt pingestatud.

Mai 13-dal kuupäeval on Päike-Jupiter ühendus Sõnnis tehes kvinkunksi Saturniga. Seis tuletab meelde majanduse praeguste probleemide keerukust ja vajadust uute lahenduste leidmiseks. Üldiselt oleks kahe tulemärgi planeetide ühendus heaks märgiks. Ohuks võiks lugeda Jupiteri liialdamise tendentsi.Võimalik, et ühendusele järgneb kulla hinna tõus või kinnisvara ja maade kallinemine.

Arvan, et see Päike-Jupiter ühendus on seotud ka Jupiter-Saturn tsükliga, otsene majanduse uus ring, mis algas 22 Sõnnist 28. mail 2000. ja nüüd on majanduses osaline planeet Jupiter seal ühenduses Päikesega. Kas see lubab mingit majanduse tõusu algust või siis on järjekordse terava kriisi näitaja? Selle uue tsükli kaardi järgi teeb Neptuun praegu kvadratuuri Veenusele, esimene mõte, et majanduses lokkavad finantspettused täie hooga edasi. Ning Uraan tiirutab kaardi Kuu ümbruses, ootamatud pöörded rahva rahakotis! Pealegi liigub ka Pluuto kaardi Musta Kuu peal.

Mai teise dekaadi algul on suurem ka maavärinate oht (Kuu konj. Pluutoga, Marsi kvad. sõlmedaga).
Üks teadasaamise aeg, millal maikuu varjutus end ilmutab, on siis (pluss-miinus mõni päev), kui Päike teeb kvadratuuri varjutuse kraadile, see on 23. august (täpne). Päikesel on lisaks sellele kvadratuurile ka täpne opositsioon Neptuuniga ja Kuu läheneb Põhjasõlmele ning Must Kuu on Lõunasõlme lähedal. Mine seda taevast tea, mida võib tekitada. Paduvihmad Euroopas või Aasias, jõed väljuvad kallaste vahelt välja. Seda on ennegi olnud. Eelkõige võib maavaärin toimuda just nendel aladel, mida varjutuse liin läbis.

See aeg on ühtlasi Päikese sisenemine Neitsi märki. Pealegi on mitmed loodusjõudude, leina, maavärina- ja vulkaanismi sümboliseerivate asteroidide konsentratsioon Skorpionis (Flood, Tsunemi, Requim ning Lucifer) ja märgis liigub ka Kuu. Skorpionis asteroidid on opositsioonis Hel`ga. Neptuunil on ühendus Lilithiga ja Uraanil ühendus Moiraga ja opositsioon Stormiga. Mõne vulkaani võimalikule purskele viitavad Vulcanoneifel ja Hephaistose omavaheline lähedus Kaksikutes. Enne Päikese sisenemist Neitsi märki toimub kuuloomine 26 Vähis (19.07.) ja sinna lähedale jääb 23. augustil asteroid Graves.

Teine oletuslik aeg on septembri keskel, siis Must Kuu jõuab varjutuse kraadile. On täheldatud, et siis on võimlik maavärin. Meil näiteks Osmussaare värin (25.10.1976) toimus just siis kui Must Kuu jõudis varjutuse kraadile. Varjutus ise toimus 29. 04.1976.a. 9.13 Sõnnis ja sügisel siis jõudis Must Kuu varjutuse kraadile, orb oli 0.45 kraadi üle. Ja varjutus oli samuti saarose seeriast 128. Muster küll kordub aga sündmus ise ei pruugi olla just sama. Ja selliseid näiteid on palju. Teise valiku tegin ka seepärast, et siis on Tsunemil täpne ühendus Requimiga ja nad on täpses opositsioonis Hel`ga Sõnnis. On veel rida teisi asterodide ja planeetide vahelisi seoseid. Eks siis suve lõpus, sügisel saab näha, kas loetletud seisud omavad mingit tähtsust või mitte. Viited mitmetele ohtudele on minu meelest igatahes ilmsed. Kui eksin, pole ka siis katki midagi, tore ongi, jäävad purustused ja ohvrid olemata.

Kui päikesevarjutus toimub Lõunasõlmel, siis varjutuse hävitav osa võimendub. Kahjustatud saab Sõnni elusfäär, tema omadused. Et paremini aru saada, kuidas võiks väljenduda Musta Kuu ja Lõunasõlme viibimine Sõnnis, pöördume ajas tagasi. See oli 1994. aasta veebruarist kuni august 1995, kui oli analoogne seis. Päikesevarjutus, mis seotud Lõunasõlmega, toimus 10. mail 1994.a. 19.48 Sõnnis. Teine varjutus oli 29. aprillil 1995.a 8.56 Sõnnis. Neid seise lähemalt uurides saab näha ja teada mislaadi sündmus toimus.

Maikuu varjutus on oluline ka neile, kellel null kraadi Kaksikute lähedal on mõni planeet või kaardi tähtis punkt (+/- 5 kraadi). Näiteks tuntud inimestest on null Kaksikutes Põhjasõlm Briti printsil Harryl. Temast tuleb kindlasti sel aastal rohkem juttu.

Mais liberaalselt meelestatud inimesed tervitavad üleilmset pressivabaduse päeva, mis on täpselt päev pärast FBI esimese direktori, antiliberaalse J. Hooveri 40. surma-aastapäeva. Hollywoodi staarid kogunevad Lõuna-Prantsusmaale 64. Cannes`i filmifestivalile. Lõuna-Koreas algab World Expo näitus. Bakuus toimub Eurovisiooni lauluvõistlus. Chicagos toimub G8 tippkohtumine. Berliinis algab skeptikute kongress (18.mai, asteroid Skepticus ühenduses Uraaniga Jääras).

järgneb...

Kolmapäev, 18. aprill 2012

Mida pakub taevas aastal 2012- mai

Mai.


Kuu algul teeb Marss veel teatuid pingeid, opositsioon Neptuuniga ja kvadratuur sõlmedega. Kuid mida päev edasi seda vähem on neid pingeid tunda, seda soodustab Marsi lähenevad trigoonid Jupiterile ja Pluutole. Mai esimesed kaks nädalat on Marss veel kvinkunksis Uraaniga, korduvad need ilmingud, mis olid novembri keskel 2011. Siis sai Kreeka uue peaministri ja Itaalias astus tagasi Berlusconi. Selline asi võib mõnes riigis veelkord korduda.

Maikuus Jupiter teeb poolkvadratuuri Uraaniga (8.05), kvinkunksi Saturniga (16.05) ja seskvadratuuri (135) Pluutoga (17.05). Jupiter-Pluuto seskvadratuur on esimene aspekt peale nende konjunktsiooni (11.12.2007.28 kraadi Amburis ) Nüüd seskvadratuur tähistab kriisi momenti, katsumuste aega. Kui see kriis edukalt läbitakse, annab ta edaspidi hea “saagi” koristamise võimaluse.

Jupiteri kvinkunks Saturniga on nende tsükli see osa, mis viitab korduvate probleemide esilekerkimist majanduses ja poliitikas peale omavahelist vastasseisu. Need probleemid, mis ilmnesid kõige teravamalt nende vastasseisu ajal (oli 28.03.2011. ) on nüüd uuesti teravalt päevakorral. Kvinkunks tähistab teatud kriisiseisu, mis viib mõne struktuuri või süsteemi lagunemisele. Astroloog Taimi nimetab kvinkunksi pendelaspektiks, ta siis pendeldades ühest äärest teise, ühest äärmusest teise, toob ikka ja jälle vanad probleemid esile.

Mai keskel (15.05) läheb Veenus retroliikumisse 23-st kraadist Kaksikute märgis ja liigub tagasi kuni 7-sse kraadi Kaksikute märgis (27.06.). Pöörde ehk seisakupäeval on tal täpne trigoon Saturniga ja Päikesel on konjunktsioon Jupiteriga Sõnnis. Veenuse retrograadse liikumise lõppedes on tal ühendus Jupiteriga ja kvadratuur Neptuuniga, kusjuures Jupiteril on siis täpne konjunktsioon Lõunasõlmega. Veenus jääb Kaksikutesse üsna kauaks, 4 kuuks (Vähki siirdub alles 7.aug.). See kõik puudutab siis suhtlemist, kommunikatsiooni, otseselt meediat ja kõike seda, mida Kaksikute märk endas sisaldab. Üldiselt soovitatakse retro Veenuse ajal mitte osta kalleid, väärtuslikke esemeid. Hea pole ka planeerida selleks ajaks pulmapidu.

Eelmine Veenuse retrograadsus oli kaks aastat tagasi. Veenus pöördus retrosse 8. okt. 2010.a. 13-st Skorpioni kraadist ja lõppes see 18. nov. 27-s Kaalude kraadis. Need 42 päeva, mil kestis Veenuse retrograadsus, midagi eriti põrutavat maailmas ei toimunud. Erinevaid sündmusi muidugi oli. Tsiilis said maa alla lõksu jäänud kaevurid tagasi maapeale. Venemaal toimus üleriigiline rahvaloendus, Moskva sai uue linnapea. Haiitil puhkes kooleraepideemia.

Mais on Kuuloomine 21-el kell 02.48 0.21 kraadis Kaksikutes. Selle märgi null kraad tuletab kohe esimesena meelde, et Jaapani Sendai maavärina Kuu oli selles kraadis. Kuuloomine jääb Jupiteri lähedale ja teeb kvadratuuri Neptuunile. See Kuuloomine on ühtlasi ka Päikesevarjutusega seotud, varjutus saaros 128 seeriast. Kuuloomine on seotud ka Plejaadide tähtkuju tähe Alcyon vibratsioonidega, see omakorda seotud loodusjõududega. Neptuuni poolt siis tsunami oht.Sel aastal siis peaks tähelepanu pöörame kahele saarose seeriale - 128 ja 133. Muide, see 128-s saaros oli seotud ka parvlaeva Estonia hukuga. Nimelt toimus päikesevarjutus 10. mail 1994.a 19.48 Sõnnis ja kui sügisel sinna kraadi täpselt jõudis Must Kuu, siis suurõnnetus toimuski. 133 saarosest tuleb lähemalt juttu sügise osa ülevaates

Eesti jaoks on see ka üsna oluline, sest varjutus toimub riigi (1918) Jupiteri lähedal. Kuna planeet valitseb IC-d, siis edaspidi tuleb kõne alla neljanda maja teemad - haldusreform ja kinnisvara teema. Varjutuse tulemusena kerkivad jõulisemalt esile lihtrahva meelsuse aktiivsuse kasv, päevakorda kerkib riigipiiri küsimused ning opositsiooni jõulisem tegutsemine. Pealegi juunis (24.06) jõuab transiitne Jupiter riigi Jupiteri peale, algab uus nende 12-aastane tsükkel.

Sellele viitab ka kevadise pööripäeva kaart Eesti jaoks. Jupiter ja Veenus + Must Kuu on kaardi AC-l, Päike ja Kuu 12 majas. Pööripäeva kaart kirjeldab kevade ja ka kogu astroloogilise aasta võimalusi. Valitsuse jaoks on tähtis teema oma imidzi parandamise püüd, (Marss liigub esimese ja teise maja vahel) ning rahandus küsimused. Mai kolmandal nädalal teeb Marss viimase vastasseisu valitsuse Veenusele 8 majas (kasutan kaarti mis tehtud siis 6.04.2011. kell 14.15 ajale). Veenus on 3 ja 10 maja kaasvalitseja, siit siis peateemad haridus, võimulpüsimine, maksud, rahandus tervikuna.

Sügisel, kui Saturn siseneb Skorpionisse hakkab ta liikuma valitsuse 4 majas, kõne alla võib tulla siis tema püsimajäämine.Samuti valitsue sisemiste struktuuride muutus, vahetatakse välja mõni minister näiteks.

Maikuu päikesevarjutus toimub sodiaagikraadis, kus oli eelmise aasta märtsikuu suur Jaapani maavärin (0.21 gem). Siis asus seal Kuu. Arvan, et see varjutus ei kutsu kohe esile maavärinat ja üleujutusi, sest on Marsil on ilus trigoon Pluutoga ja Veenusel täpne trigoon Saturniga. Aga ennegi on nii olnud, et harmoonilised aspektid võivad ka esile tuua mõne loodusõnnetuse? Varjutust on näha Vaiksel ookeanil Hiina idaservast Põhja-Ameerika lääneservani. Varjutus teekond läbib ka Jaapanit ja möödub Aleuudi saartest lõunapool. Tõenäosus, et neis maavärina ohtlikes paikades tuleb tugevam värin on üsna suur.

Eelmine 128 seeria saaros oli (nagu eespool sai mainitud)10. mail 1994. aastal 19.48 Sõnnis. See varjutus peaks olema seotud 4.10.1994. aastal Kuriili saarestikus toimunud 8,2 mag. maavärinaga. Väga sarnane seis Musta Kuu positsiooniga Estonia hukul. Vahe ka ainult 6 päeva. 1994. aastal oli 6 tugevat maavärinat, milline veel võiks olla seotud nimelt selle 10. mai varjutusega? Pahatihti on nii, et varjutusele eelneb maavärin. Seda kinnitab ka sel aastal olnud mitmed päris tugevad maavärinad, mis siis on eelnenud maikuu varjutusele. Tänaseks on olnud neli tugevat maavärinat, mis jäävad magnituudilt 7-7,9 vahele. Kusjuures planeedid teevad läheneva varjutuse kraadile aspekte. Mõned näited:11.01. Sumatra 7,2 mag. Jupiter poolsekstiili, olles ühtlasi kriitilises null kraadis Sõnnis.

2.02. Vanuatu 7,1 mag. Neptuun Kalade viimses kriitilises kraadis teeb varjutuse kraadile kvadratuuri. Samuti Saturn Kaalude viimasest kraadist kvinkunksi sinna. 20.03 Ometepec`i 7,4 mag. värin Mexicos. Päike null Jääras tehes siis varjutuse kraadile sekstiili. Kindlasti on need äraolnud maavärinad seostud ka teistpidi planeetide seisudega. Varjutusele eelnev maavärin ei pruugi alati olla seotud antud varjutusega. Võimalik, et igal erineval maavärinal on oma kindel varjutuse saaros?? Eks aasta lõpus ole näha, milline maavärin (mis veel võib tulla) on kindlalt seotus maikuu varjutusega.

Küsimusi võib tekitada kahe kauge asteroidi osalus varjutuses. Esiteks teeb Veenus ühenduse 1996 TD 10-ga Kaksikutes, täpsemalt öeldes läheneb Veenus temale. TD 10 mõned märksõnad on terrorism, varjatud tõde, varjates tõde, vaikuse müür. Seotus Veenusega viib mõtted ülemaailmsele finantsidele. Tõde me arvatavasti kuulda ei saa?

Teiseks jääb alati oma negatiivset poolt näidanud nimetu asteroid 1996 TL 66 varjutuse kraadi lähedale. Sendai maavärina ajal oli ta lausa täpses ühenduses Kuuga. Praegu liigub ta ka Eesti riigi Jupiteri peal ja tema positiivne osa negatiivi kõrval on kõrgema sünteesi elu ja surm, vaimne valgus, ilmutus.Tahaks loota, et ühendus Jupiteriga paneb aluse muutusteks ja seda ikka heas suunas.


järgneb...

Pühapäev, 15. aprill 2012

Aeg ja kalender 8

Juliuse kalendri kuude nimed.


Januarius – alguse ja lõpu jumal Januse järgi
Februarius – lad. febura “puhastuspüha” järgi
Martius – sõjajumal Marsi järgi
Aprilis – lad. aperire “avanema” järgi
Maius – jumalanna Maia, Mercuriuse ema järgi
Junius – jumalanna Juno, Jupiteri abikaasa järgi

Julius – Julius Caesari auks, enne Quintilis “viies”
Augustus – keiser Augustuse auks, enne Sextilis
September – lad. septem “seitsmes” kuu
October – lad. octo “kaheksas” kuu
November – lad. novem “üheksas” kuu
December – lad. decem “kümnes” kuu

Gregoriuse (uue) kalendri kehtestamise aeg.

Riik – Viimane päev Juliuse kalendris - Esimene päev Gregoriuse kalendris

Kirikuriik (Vatikan) – 04.10.1582 …... 15.10.1582
Hispaania - sama
Itaalia (tollal Hispaania osa) – sama
Poola – sama
(sh Poola koosseisus ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti – 1624)
(sh Poola koosseisus ka Lõuna-Läti ja Leedu – 1795)
Portugal – 4.10. 1582...... 15.10. 1582

Prantsusmaa – 09.12.1582 …... 20.12.1582
Holland (Madalmaad) – 14.12.1582......25.12.1582
Teistel andmetel 21.12. 1582.....1.01.1583

Luksemburg (Madalmaade osa) - 21.12. 1582...... 1.01.1583
Teistel andmetel 21.12. 1582.....1.01. 1583
Belgia (Madalmaade osa) – 21.12.1582.....01.01.1583
Baierimaa (sks. Bayern) – 05.10.1583......16.10.1583

Saksamaa (katolliiklik) – 02.11.1583.....13.11.1583
Saksamaa (protestantlik) – 18.02. 1700.....1.03. 1700
Austria – 14.12.1583......25.12.1583
Teistel andmetel 6.01. 1584......17.01.1584
Tsehhi (tollal Austria osa) – 06.01.1584......17.01.1584
Sveits (katoliiklik) – 11.01.1584......22.01.1584
Ungari (tollal Austria osa) – 21.10.1587......01.11.1587

Preisimaa – 22.08.1610......02.09.1610
Saksamaa (protestantlik) – 18.02.1700.....01.03.1700
Taani – 18.02. 1700......1.03. 1700
Norra (tollal Taani osa) – 18.02. 1700......1.03.1700
Island (tollal Taani osa) – sama
Sveits (protestantlik) – 31.12.1700.....12.01.1701

Inglismaa – 02.09.1752......14.09.1752
Iirimaa (tollal Inglismaa osa) – sama
Rootsi* - 17.02.1753......01.03.1753
Soome (tollal Rootsi osa) – sama
Jaapan (osa andmetel juba 1753.a.?) - …....01.01.1873
Teistel andmetel................1.01. 1753
Hiina (osa andmetel alles 1929.a.?) - …......20.11.1911

Albaania (vabanemine Türgi ikkest) - …...12.1912
Leedu (algas Saksa okupatsioon) - …....08.1915
Läti (algas Saksa okupatsioon) - …....09.1917
Bulgaaria – 31.03.1916......14.04.1916
Venemaa – 31.01.1918......14.02.1917
Eesti (tollal Venemaa osa) – sama
Serbia – 18.01.1919......01.02.1919
Rumeenia – 31.03.1919......14.04.1919

Kreeka – 09.03.1924......23.03.1924
Türgi – 18.12.1925......01.01.1926
Egiptus – 17.09.1928......01.10.1928

* Rootsi kalendrivahetus oli kurioosne. 1700 otsustati uuelekalendrile üle minna “sujuvalt” (-1700), kuid arvepidamine läks lootusetult sassi juba päris alguses. 1712 mindi tagasi Juliuse kalendrile. Gregoriuse kalender kehtestati aga alles 1753. See segadus kalendrikorralduses kajastus kuni 1710.a. Ka eestimaal, mil Eesti oli Rootsi kuningriigi osa. Tegelikuses jätkusid segadused alguses ka Vene tsaaririigi all (alates 1710), kuna just äsja (1700) oli Peeter I oma reformiga minetanud Bütsantsi kalendri ja läinud üle Juliuse kalendrile. Viimane aga ei juurdunud lihtrahva seas kohe. Reformiga järgnes päevale 31.12.7208 “maailma loomisest” 1.01.1700 “Kristuse sünnist”. Reformiga viidi ka senine uusaastapäev 1. septembrilt üle 1. jaanuarile.


järgneb...

Neljapäev, 12. aprill 2012

Aeg ja kalender 7


Gregoriuse kalender.
Juliuse kalender oli troopilisest aastast 11 minutit ja 14 sekundit pikem. 16. saj. Oli kalendriaasta algus triivinud juba 10 päeva (praegu oleks vahe 13 päeva). Triivi parandas paavst Gregorius XIII, kes lühendas 1582. aastat 10 päeva võrra ning täpsustas liigaastate reeglit, otsustades lugeda täissajalistest aastatest liigaastateks ainult need, mille täissadade arv jagub neljaga. Sellises kalendris tekib ühepäevane nihe alles 3280. aasta jooksul. See kalender on kasutudes suures osas nüüdisaja maailmas. Üle mindi uuele kalendrile oktoobris, sest siis on kõige vähem usupühasid.


Uue aasta algus kristlikus kalendris.
Rooma kalendris algas aasta 1. märtsil, a-st 45 eKr 1. jaanuaril.Kõrgkeskajal algas valdavas osas Lääne-Euroopas, sh ka Eestis, uus aasta põhiliselt maarjapäeval, s.o Kristuse eostamise päeval 25. märtsil. Samas kasutas keskaegne kristlik kirik piirkonniti vähemalt 7 erinevat aastavahetust (25.märts, 1.september, 25.detsember, 1.jaanuar, 1.märts, aga ka liikuva päevana ülestõusmispühi jms). Enamikes Lääne-Euroopa riikides oli uue aasta alguseks:
detsember.......7-12. sajand
märts..............12-16/17 saj (üldjuhul Gregoriuse kalendri kehtestamiseni)
september........kristlik Idakirik (Bütsantsi impeerium-1453, Venemaa-1700)
jaanuar................... üldjuhul kehtestati alates 16/17.saj.(Inglismaal nt alles 1752).

Etioopia kristlik kalender.
Etioopia, tollal Aksumi kuningas Ezanus kehtestas 330/340.a. Maailma teise riigina kristluse ametlikuks riigiusuks. Etioopia kalender on jaotatud 12 kuuks, igasühes 30 päeva ja, 13. kuuks, milles on 5 või 6 päeva. Kalender on meie kalendrist 7 aastat ja 8 kuud taga. Jõulud on samal päeval kui ortodoksi kirikuski – 7. jaanuaril.
Etioopia kalender põhineb kopti (Aleksandria) kalendril, kuid erinevalt etiooplastest algab koptide ajaarvamine kristlaste tagakiusaja, Rooma keisri Diocletianuse valitsusaja martüüriumi algusest 284 pKr (nn märtrikalender). Kalendrit kasutavad Egiptuse kristlased (koptid).



Ruunikalendrid.
Ruunikalender (skan. run `saladus`) on kepile või lauakesele lõigatud igavene kalender, milles olid ruunikirjas märgitud nädalapäevad, tähtpäevad ja 19 aastane kuukalendritsükkel. Seda kasutasid eeskätt skandinaavlased (alates 13. saj.), aga nende mõjul ka ranniku-eestlased kuni 19. saj-ni. Eestis nimetati ruunikalendrit sirvilaudadeks ehk riimideks.
Ruunikalendrid on põhimõtteliselt kristlikud. Tähtpäevade valik vastas üldiselt kristlikele pühadele ja nende juurde lõigati pühakute sümbolid või neist pärinevad märgid. On oletatud, et esimesed puukalendrite valmistajad võisidki olla vaimulikud. Kalendrit sai kaustada aastast aastasse. Seetõttu polnud kalendrisse võimalik märkida nädalapäevi, vaid selle asemel kordusid ruunitähestiku esimesed 7 tähte – F-U-TH-A-R-K-H.
Ühele ja samale tähele vastas erinevatel aastatel erinev nädalapäev. Liikuvate pühade arvutamiseks kasutati nn kuldarvu rida, mis koosnes 19 märgist ja mille abil määrati kindlaks kuu loomise päevad.

Prantsuse vabariigi kalender.
Kalender kehtestati Prantsuse revolutsiooni käigus 5.12.1793. Selle esimene aasta algas 22.09.1792 (kuningavõimu likvideerimisest). Kuud said aastaaegu iseloomustavad nimed. Päev jaotati detsimaaljaotusega 10 tunniks, viimased omakorda 100 minutiks. Tegelikult ei olnud selline ajajaotus pea üldse käibel. Napoleon Bonaparte`i võimuletulekuga 1799 jäi küll kalender veel kehtima, kuid 1806 mindi Prantsusmaal (õnneks) Gregoriuse kalendrile tagasi.

Nõukogude kalender.
NSV Liidus püüti kalendrit mitu korda muuta. 1929 jagati aasta 72 viispäevakuks, 1931 kehtestati puhkepäevadeks kindlad kuupäevad jne. Mõlemad süsteemid minetasid 7 päevase nädala. Venelaste nädalapäevad subbota (juutide sabat) ja voskresenije (kristlik ülestõusmine) olid nõukogude võimule vastukarva. Alles 1940 mindi 7 päevasele nädalale tagasi.

Katsetuslikud “ideaalkalendrid”.
1923.a. Loodi Rahvasteliidu juurde komitee, mis pidi ülemaailmse muutumatu kalendri välja töötama. Enamlevinud “ideaalkalender” on jaotatud 13 kuuks, mis kõik algavad pühapäevaga ja kus on võrdne arv päevi, aasta lõpus aga üks omaette päev (liigaastal kaks). Õnneks ei ole inimkonna terve mõistusega pool seda “kalendrireformi” lubanud kehtestada.


järgneb...

Pühapäev, 8. aprill 2012

Aeg ja kalender 6

Kalender – kelle võim, selle aeg

Kalender (lad calendarium `arveraamat`) on pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks, nt nädalateks, kuudeks ja aastateks. Püüdlused kooskõlastada kolme omavahel sobimatut ajaühikut – ööpäeva, kuud ja aastat – viisid ajaloos kolme eri tüüpi kalendri loomisele.

Kuukalender püüab sobitada 29- ja 30-päevastest kalendrikuudest koosnevat nn kuuaastat sünoodiliste kuudega (29 päeva, 12 tundi 44 min 3 s). Kuukalender nihkub kiiresti päikeseaasta suhtes.
Päikesekalender rajaneb päikeseaastal (troopiline aasta on 365 päeva 5 tundi 48 min. 46 s.) mida püütakse lahendada täisarvu ööpäevadega. Kuu-Päikesekalender on mõlema eelmise kombinatsioon. Vahelduvalt 12 ja 13 kuust koosnevaid aastaid püütakse sobitada troopilise aastaga.

Nüüdisaegse üldtunnustatud Kristliku kalendri kujunemine.

Päikesekalendrite aluseks on Maa pöörlemine ümber oma telje (ööpäev) ja Maa liikumise periood ümber Päikese (aasta). Kuid 24 tundi ei ole ööpäeva täpne pikkus. Esiteks liigub Maa ümber Päikse ellipsikujulist trajektoori pidi, mistõttu muutub ka tema liikumiskiirus. Teisalt muutub ööpäeva pikkus seepärast , et Maa telg on kaldu selle tasapinna suhtes, millel Maa tiirleb ümber Päikese. Päikese tõusu ja loojumise ajad ei ole sümmeetrilised kella 12 sihtes. Seega saame 24 tunni puhul rääkida keskmisest päikeseajast. Pealegi on selgunud, et Maa pöörlemine pole ühtne, vaid tema pöörlemiskiirus aeglustub 0,0016 sekundit sajas aastas.

On oletatud, et pool miljardit aastat tagasi (kui tekkis nähtav elu Maal) oli ööpäev vaid 20 tundi pikk! 25 tunniseks aga muutub ta 200 miljoni aasta pärast. Kõik eelnevad väikesed “ajavead” ei olnud märgatavad vanaaja inimestele. Silmaga nähtava muutuse kalendris määras see, et Maa pöörlemisperiood ümber oma telje ei lange täisarvu ööpäevadega kokku Maa tiirlemisperioodiga ümber Päikese (troopiline aasta on 365 päeva 5 tundi 48 min. ja 46 sek.). Selle seiga tõttu olid “vigased” kõik vanad kalendrid. Meie nüüdisaegne kalender on kujunenud läbi mitme kalendrireformi ja uuenduse vanade roomlaste kuukalendrist.

Vana-Rooma kuukalender.
See kuukalender oli väga omapärane. Rooma linna asutamise ajal 753 eKr koosnes aasta 10 kuust 304 päevaga. Puuduvat 61 päeva aastas lihtsalt ignoreeriti, kuna need olid “surnud” talvekuudel. Kuud olid nimedeta ja lihtsalt numeeritud. Aasta algas 1. märtsil. Kalender reformiti 715 eKr. Esimesed neli kuud said nimed (märts-juuni), ülejäänutel säilisid arvud: viies (Quintilis...kümnes (December). Lisati kaks kuud – Januaris ja Februaris, millega aasta muutis 355 päevaseks. Päikeseaastaga kooskõlastamiseks lisati üle aasta kuu Marcedonius, mis sisaldas vaheldumisi erinevaid päevi. Sellega aga muutus kalender jälle päikeseaastast pikemaks! Selline kalender tekitas riigis palju segadust.

Juliuse päikesekalender.
Põhjalikult reformis kalendrit 46 eKr Juluis Caesar, kelle käsul tegi egiptuse astronoom Sosigenes uue kalendri. Egiptuse kalender oli pärast 238 eKr läbiviidud reformi maailma täpseim (365 päevases aastas 1 lisapäev iga nelja aastat tagant). Sama süsteemi kehtestas ka Caesar. Et kaotada Rooma ja Egiptuse kalendrite vahet, oli 46. aasta eKr 432 päeva pikk. Aasta algus viidi 1. märtsilt üle 1. jaanuarile. Pärast Caesari surma loeti lisapäeva ekslikult iga kolmas aasta. Vea kõrvaldas keiser Augustus 8 eKr. Caesari ja Augustuse auks nimetati 7. ja 8. kuu vastavalt juuliks ja augustiks, kusjuures augustile lisati üks päev veebruari arvelt.

Janus oli roomlaste kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal. Ta oli rooma kalendri 11. kuule nime andja (lad Januarius). Jaanuaris oli algselt 29, pärast Caesari kalendrireformi 31 päeva.

Maiade kalender

Nende “galaktilise ajaarvestuse” võti on 260-päevane tsükkel, mida nimetati tzolkin`iks ehk Pühaks kalendriks ja mida kasutasid nii maiad kui ka teised kesk-Ameerika kultuurid enne Gregoriuse kalendrit. Kombineerituna teise, 365-päevase kalendriga, mida nimetatakse haab`iks, vaatlesid maiad neid kahte tsüklit kui kahe hammasratta liikumist, kuni ühel harudlasel hetkel üks päeva Pühas kalendris langes kokku sama päevaga haab`i kalendris. See haruldane ja võimas (väerikas) päev tähistas 52-aastase tsükli lõppu ning oli osa veelgi suuremast ajaarvestuse mõõtmest, mida maiad nimetasid suureks tsükliks.


Igale päevale on omistatud oma sümbol ehk “uinal”. Kolmeteistpäevane arvestus ja “uinal” toimivad koos, igale päevale omistatakse talle eriomane arv (“kon”) ja sellele vastav sümbol. 13-päeva ja 12-päeva erineva sümboli võimalikke kombinatsioone on kokku kakssada kuuskümmend, mistõttu iga arv ja sellele vastav sümbol kordub iga kahesaja kuuekümne päeva järel.

260-päevane tzolkin`i kalender põhineb inimese embrüogeneesi 26-päevastel perioodidel, ja kõrgemal tasandil sümboliseerib ehk struktueerib 260-päevane tzolkin 26 000 aasta pikkust pretsessiooniperioodi, mida me võime nimetada inimkonna vaimseks embrüogeneesiks.

Asteegid kasutasid samuti kalendrit, kus igale päevale vastas oma sümbol, mis omakorda vastas maiade päevasümbolile. Kuigi sümbolite kujundid erinesid, on nende tähendused väidetavalt samad. Igal päeval on erinev sümbol ja igat päeva valitseb erinev jumal, keda nimetatakse Päevajumalaks või Päikesekiviks (Piedra del Sol) ja kellel on ainult talle omane energia.

Ajaarvamine Jeesuse Kristuse sünnist.
Juliuse kalender luges aastaid Rooma linna asutamisest 753 eKr. Kristlik kirik kinnitab selle kalendri 325.a. Aastal 525 arvutab Dionysius Exiguus välja Kristuse sünni (eksib 4...7 aastaga). Benediktiini munk Beda kasutab 752.a. Oma kirjutises “Ajaarvamisest” esmakordselt väljendit “pärast Kristuse sündi”. Algaastaks on tal Kristuse sünniaasta “I”. Valdavaks saab see ajaarvamine siiski alles 9/10. saj. Idakirik kasutab aga veel sajandeid edasi kalendriaastaid alates müütilisest maailma loomisest 5509 eKr (Venemaal kuni aastani 1700).

Jõulud kristlikes kalendrites.
Jeesuse sünnipäeva peeti algselt 6. jaanuaril. 25. detsemberile nihutati see Roomas u 354.a. (erinevatel andmetel 320...354), asendamaks paganlikke pööripäevapühasid – päiksejumala sünnipäeva (oli ka Mithra sünnipäev). Idakirik võttis kuupäeva kasutusele alles 6. saj. Lääne jõulusid pole kunagi omaks võtnud Armeenia kirik, kes tähistab Kristuse sündi endiselt 6. jaanuaril. Üleminekul Gregoriuse kalendrile 20.saj. Algul jättis Idakirik oma kiriklikud tähtpäevad muutmata. Seetõttu peab ortodoksi kirik jõulusid tänapäeval 7. jaanuaril. Sama kuupäeva tunnistavad ka Etioopia ja kopti kirik.


järgneb...

Kolmapäev, 4. aprill 2012

Aeg ja kalender 5

Aja “mõõtmine” esi-, vana- ja varakeskajal.

> 20 000 – Tuntakse varjukeppi, päikesekella eelkäijat
ca 8000 eKr – Kaovad kivi- ja luutükkidele tehtud kuukalendrid, mis vihjab üleminekule päikesekalendrile või kombineeritud kuu- päikesekalendrile.
5509 eKr – Maailma loomine Bütsantsi kalendri järgi
5493 eKr – Maailma loomine Aleksandria ( kristliku kopti) kalendri järgi

4004 eKr – Inglise kirikukalendris loodi maailm iirlase James Asheri arvutuste järgi 26. oktoobril 4004 eKr kell 9 hommikul.
3761 eKr – Maailma loomine juudi ajaarvamise järgi.
3114 eKr – Maiade ajaarvamise algus
3102 eKr – India kalendri Kali Yuga ajastu algus

Ca 3000 – Sumeri numbrite kuuekümnendsüsteem paneb aluse nüüdisaegsele nurga- ja ringijaotusele. Gnoomonit ümbritseva tasandi (“kellavälja”) jaotavad sumerid kuuekümneks tunniks , viimase omakorda jällegi 60 osaks (minutiks). Põhiarvu 60 jagamisel viieks selgub teine põhiarv, s.o. 12, mis saab aluseks päeva hilisemale jagamisele 2x12 tunniks.

2637 eKr – Hiina tsüklilise ajastu algus (60-aastad).
2367 eKr – Hiina ajaarvamise algus.
Ca 1550 eKr – Esimesed kindlad tõendid päikesekellast Egiptuses. Samast ajast on teada ka vanim veekell.
776 eKr – Vana-Kreeka ajaarvamise algus esimestest olümpiamängudest.

753 eKr – Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest.
543 eKr – Budistliku Nirvana ajastu algus (Buddha Shakyamuni traditsioonilisest surma-aastast).
Ca 500 eKr – Veekellad levivad kogu Vana-Idas.
Ca 250 eKr – Ktesibios ehitab hammasratastega ja tunninäiduga veekella.
Ca 100 eKr – Kumersfäärilised päikesekellad Vana-Roomas.

Ca 50 eKr – Esimesed taskupäikesekellad Vanas-Roomas.
46/45 eKr – Julius Caesar viib läbi kalendrireformi ja kehtestab Juliuse kalendri.

eKr 0 pKr – Kristliku ajaarvamise algus Kristuse traditsioonilisest sünnidaatumist (tegelik sünd oli küll vahemikus 7...4 eKr). Nüüdisajal levinud väärarusaam, et ajaarvamine algas aastal 1 pKr, on ekslik. Exiguusi järgi algas ajastu aastal I (rooma järgarvnumber), mitte aastal 1 (araabia täisarvnumber).

525 – Dionysius Exiguus võtab ajaarvamise aluseks Kristuse sünni.

622 pKr – Islami ajaarvamise algus, Muhamedi põgenemine Mekast Mediinasse (hidzra) ja saab seal usujuhiks.Usunimeks saab islam (alistumine Allahile), selle järgijateks aga muslimid (alistujad). Muhameedliku ajaarvamise algus.

Ca 700 pKr – Alles nüüd jõuab veekell ka Kesk-Euroopasse.
Ca 1000 – Alates 10. saj-st levib 4/5. sajandil Indias tekkinud positsiooniline kümnendsüsteem araablaste kaudu läbi Hispaania Lääne-Euroopasse – sellest ka nimetus “araabia numbrid” (araablased lisavad väga tähtsa uuenduse – nulli). Uus numbrisüsteem tõrjub järk-järgult välja seni kasutusel olnud Rooma numbrid.

Ca 900? - Euroopas leiutatakse rataskell. Legendi järgi leiutanud selle Verona preester Paxificus u 850.a. Usutavam on siiski teade, et kella esmavalmistaja oli 996.a. Hilisem paavst Silvester II on ka arvatud, et tegelikult leiutati mehaaniline kell Euroopas alles 12. sajandil.
1202 – Canterbury kirik Inglismaal saab rataskella. See on esimene kindel teade mehaanilise kella olemasolust.
Ca 1300 – Kelladele kirikutes ja raekodades hakatakse juurde lisama numbrilaudu. Aega näitab vaid tunniosuti.
1410 – Mikulas Kadan paigaldab Praha vana raekoja seinale nn astronoomilise kella. Seda rekonstrueeritakse ja täiustatakse 1490.a. Muutudes atraktiivsemaks ja tuntuimaks “apostlikellaks” nüüdisajal

Ca 1500 – Leiutatakse vedrukell, algab väike-kellade valmistamine. Tund jaotatakse 60 minuta prima`ks, minut 60 minuta secunda`ks. Kelli hakatakse varustama kahe osutiga (tunni- ja minutiosuti).
1510 – Peter Henlein valmistab esimese taskukella - “Nürnbergi muna”.
1657 – Huygens ehitab esimese pendelkella. Ettepaneku pendliga aega mõõta ja pendlikella joonised tegi juba 1641 Galileo Galilei.

1672 – Richer avastab pendli võnkekestvuse sõltuvuse geograafilisest laiuskraadist, st pendlikella pole võimalik kasutada navigatsioonis.
1714 – Inglise admiraliteet paneb välja 20 000 naela suuruse auhinna täppiskella (kronomeetri) leiutajale.
1736 – John Harrison (1693-1776) leiutab kronomeetri. Auhinna saab ta kätte alles 1773!
1821 – Prantslane Dominique Arago leiutab stopperi.

1844 – Shoti leiutaja Alexander Bain konstrueerib esimese elektrikella.
1853 – Esimene avalik elektromagnetkell Brüsseli raekojas
1884 – Greenwichi 0-meridiaani kehtestamisega kartograafias mindi üle ka vööndiaegadele. Maailma ajaarvamis-süsteem ühtlustub.

1916 – Esimene sünkroone elektrimootorkell (Henry Ellis, USA).
1927 – Warren Marrison leiutab kvartskella (eksimus 1 sekund 10 aasta kohta).
1934 – Esimene molekulkell
1945 – Ameerika füüsik Rabi avaldab uurimuse aatomi võnkumise rakendamisest “kosmilise pendlina”.
1952 – Esimene tseesium-aatomkell USA-s (eksimus 1 sekund miljoni aasta kohta).
1954 – Esimesed väikekella patareid
1968 – Kinnitatakse sekundi atomaarne määratlus tseesiumi aatomis toimuvate protsesside kaudu, st et sekund ajaühikuna ei ole enam samas süsteemis päeva, kuu ja aasta pikkusega.

1970 – Esimene digitaalkell (pulsar).
1972 – Digitaalkellad jõuavad müüki.

järgneb