Venemaa - võim ja tähed 7

Rjurikute riigikaart 2

Põhjasõlmel on täpne ühendus kääbusplaneedi Haumeaga Neitsis. Kuidas seda Vaikese ookeani regiooni jumalust sellega otseselt siduda? Ehk ei kuidagi, sest eks siis toimus ilmas teisigi olulisi sündmusi ja seda näiteks Vaikse ookeani aladel. Teisalt on Haumea tihedalt seotud varjatud sisemise jõu (tuumaenergia) arenguga. Kas tõesti on see viide kauges tulevikus saabuva tuumaenergia valdamisele. Ühendus Põhjasõlmega sümboliseerib ju tuleviku sihte ja eesmärke. Näiteks Saksa kolmas Reichi kaardis (30.01.1933) on Haumea opositsioonis Saturn-Merkuur keskpunktiga ja nad ei jõudnud oma tuumaprogrammi ellu viia. NSVL moodustamise kaardis on Haumea ka opositsioonis Mekuuriga, kuid Põhjasõlmega on sekstiil ja Saturniga pole peaaspekti.USA radixis on Haumeal opositsioon Uraaniga ja Põhjasõlmega trigoon. Opositsioon kord laseb, kui mujalt toetust on, ja kord ei lase tuumajõu arendamist läbi viia. Hiinal on Haumea Pluuto lähedal ja kvadratuuris Veenusega ning kvinkunksis Jupiteriga.

Ja üldse on ehk nii, et kuigi mõnel suurel või väikeplaneedil on mõni oluline aspekt, siis ei pruugi see antud sündmuse või riigi puhul mängida mingit rolli. Kui panna kaardile enamus meile teada ja tuntud printsiipdega kääbused või asteroidid, siis teeks see interpreteerimise raskeks ja arusaamatuks ning oleks veel vähem mõistetav. Teisalt on raske välja jätta taevakeha, mille printsiipi arvestades tundub haakuvat antud looga või riigiga.Seepärast ma neid ikka nii öelda igaks juhuks ära toon ja püüan leida ka seletuse juurde.

Kas ei ole Põhjasõlme asend Neitsis märk sellest, et tulevane Venemaa saatus on olla just liht- ja töölisrahva ja põllumeeste/karjakasvatajate maa. Samuti tulevikus olla edasiviiva teaduse ning meditsiini esirinnas. Ja selle rahva juured Lõunasõlme järgi ulatuvad siis kaugete aegade taha, sügava usu ning salapärasuse rüppe. Kogu pikk Venemaa ajalugu näitab, et kuni Oktoobrirevolutsioonini oldi tugevasti kinni religioonis ja vajati “isakest tsaari”, kes neid juhtima pidi. Ka peale revolutsiooni vajas rahvas ikkagi kedagi “batjushkat”, kes maad valitseks. See on nii sügavalt sisse juurdunud, et tänapäevalgi ei saada ilma selleta läbi. Riigi valitseja on nende jaoks A ja O, ilma selleta ei saa kuidagi läbi.

Sõlmed on kvadratuuris hiljuti nime saanud cubewano Salaciaga. Aspekt pole küll täpne aga arvan, et teatud mõju sellel on. Salacia aitab kaasa raskuste ületamisel, lisab uhkust, esindab emotsionaalset võimu, annab võimaluse luua midagi uut. Aitab kaasa usulisele ärkamisele. Tema negatiivne külg on alkoholilembus, ahvatlus mõnuainetele ja teistele nõrkustele. Salacia on mütoloogias Neptuuni kaasa (naine), Rooma jumalanna, merenümf Tritoni ema. Tema nimi tuleneb sõnast salum – merevaht.Salacial on trigoon Pluutoga ja Veenusega, moodustub tule kolmnurk.

Tuulepesa foorumis arvab Vikker Salaciast nii: Salaciat võib seostada kõigi tundmustega, mis on küll olemas, kuid millel ei ole nimetust ja tänu sellele pole sellest võimalik rääkida ega ka miskit teada saada. Ometi on ta olemas ja kohal. See võiks olla printsiip, mis paneb lõputult endasse vaatama, ilma et sellel mingit tulemust oleks. Sisekaemus ilma kaemuseta, mis on pilgeni kõike täis, olles vormiliselt tühi.

Ise ma seostaks Salaciat veidi ka huumoriga. Vaadates tänapäeva vene tipphumoristide tunde kestvaid esinemisi vene telekanalite kaudu, leian, et oma absurdsete olukordade, naljade, riigis toimuvate tobeduste jms. üle, tohib naerda ja rääkida ainult venelane ise. Teised rahvused seda ei tohi teha, pannakse kole pahaks, solvutakse hirmsasti ja süüdistatakse siis teisi oma nina toppimisega vene rahva siseasjadesse. Salacia on uhkus, mentaalne tundlikus. Huumor on seotud samuti Chironiga, see asub kaardis Lõvis Veenuse lähedal. Aga olen lugenud, et Chironi positsiooni enne 19. sajandi keskpaika ei saa võtta päris kindlalt, kuna tema orbiit on ebapüsiv ja varasemad asukohad sodiaagis ei ole päris õiged, vahel lausa mitu märki mujal, mida erinevad astro-programmid näitavad.

Kaljukitses on aga täpses ühenduses ülikauge Sedna ja Damocles. Sednat otseselt seostada poliitikaga ei ole nähtavasti mõtet. Tema väga pikk ja aeglane tiir ümber Päikse rohkem seotud globaalsete kliima ja väga põhjapanevate muutustega. Uue rahvusriigi tekkimine seda nüüd küll on aga vaatame, kuidas Sedna edaspidi Venemaa ajaloos end ilmutab. Võimalik aga, et uue rahvusriigi tekkimine siiski nii oluline taevasele maailmale oli, et maal valitsenud kaose päästmiseks, tulid taevased jumalused Damocles ja Sedna üheskoos materiaalsesse maailma uut korda looma, saades trigooni näol toetuse ka Chaoselt endalt. Isamaad sümboliseeriv Patria on täpses opositsioonis Karmaga.Oli viimane aeg panna alus ja luua slaavi rahvaste ühtne omariiklus.

Samaaegselt koos Rjuriku võimule tulekuga toimus Euroopas sündmus, mis puudutas hiljem oluliselt ka Venemaad. Nimelt ristikiriku lõhenemine roomakatoliku ja Bütsantsi ehk idakirikuks. See muutis Kesk- ja Ida Euroopa nende võitlustandriks, kus mõlemad püüdsid endale rohkem liikmeid saada. Bütsantsi misjonärid Kyrillos (825-869) ja Methodios (827-884) saadeti aastatel 863 – 864 keiser Michael III poolt Musta mere kirderannikule kasaaride kuningriiki. Nad tõlkisid pühakirja vana-bulgaaria ehk kirikuslaavi keelde ning arendasid välja slaavi tähestiku kirillitsa, mis on Venemaal ja Bulgaarias tänapäevani kasutusel.

Vene astroloogia materjalide hulgast leidsin Boriss Romanovi vene ajaloo ülevaate, kus oli kirjeldatud järgmist: Aastal 945 toimus esimene suurem rahva rahulolematuse ja andamite võtmise vastane rahutuste laine, mis vene kroonikas kirja pandud. Selles tasuks tähele panna üht huvitavat tsüklit, mis seotud maagilisel septeneri planeetide tsüklitega. Tsükkel ise on 960 aastat pikk.Ta sisaldab Ida ja Avesta tsüklite korduste summat. Saab öelda, et see on kalendri rütmide täielik spekter. Kui nüüd 945 aastale liita 960, saame 1905. aasta, esimese tõsise, viimase tsaari revolutsioonile viitava sündmuse. Nende vahel on seega side olemas, nii ajalooline kui astroloogiline.

Ja veel, Rjuriku poja naine Olga lasi end ristida 14. sept. 957. aastal. Seda aega loetakse (autori järgi) Vene õigeusu alguseks. Kui nüüd liita 957 juurde 960, saame 1917. saatusliku aasta Venemaa ja ka religiooni lõpu jaoks. Müstilisi seoseid on veelgi. Näiteks kui liita 862 aastale see 960 aastat, saame 1822. aasta. Siis Venemaa keiser Aleksander I kuulutas, et tema riigi mõjusfäär Ameerikas ulatub Oregonini ning sulges Alaska veed välismaistele laevadele. Suure tsükli väiksem osa, 96. aastat on samuti tegev. 1822 pluss 96 teeb 1918. Sel aastal Venemaa pidi loobuma Brest-Litovski lepinguga suurest osast oma läänepiiride territooriumist.

jätkub...

Venemaa - võim ja tähed 3

Riigi tekkimine.

Venelaste esivanemate esimene püsiv riiklik moodustis, mis suures osas laius nüüdse Venemaa territooriumil, oli Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Hiilgeaegadel ulatusid tema piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Riikluse alged tekkisid 9.sajandil. Legend pajatab meile järgmist.

Vene vanimas kroonikas (11.sajandi lõpp või 12. sajandi algus) räägitakse, kuidas korratustest väsinud rahvad kutsusid varjaage (viikingeid) enda üle valitsema 6370.aastal (st. aastal 861), nad palusid: “Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valdama ja valitsema.” Ja nii tulidki Rjurik, Sineus ja Truvor ning valitsesid maad. Siit koorub välja venelaste nii öelda esimene ajalooline trauma (alaväärsus kompleks), et tulevase Venemaa elanikud ei suutnud ise endale riigikorda luua. Selleks tuli kutsuda võõramaalased. Varjaagide kutsumine on siiani ägedate vaidluste objekt, kusjuures vaidlustatakse nii selle tõiga olemasolu (seda siiski toetavad kaudselt skandinaavia allikad) kui ka varjaagide rahvuslik kuuluvus.

On näiteks väidetud, et tegu pole üldse skandinaavlastega, vaid polaabi slaavlastega või sakslastega (pole küll selge, miks sakslased on rohkem slaavlased kui skandinaavlased, kuid seda väitis juba germanofiil Lomonossov).

Teine aspekt ei ole sugugi vähem traumaatiline ega puuduta riiklust, vaid etnilist identiteeti. Asi selles, et just need viikingid olidki russid (venelased), need aga, kes neid kutsusid, olid “tshuudid, sloveenid, krivitshid ja vessid” Kaks keskmist hõimu on slaavlased, esimene ja viimane aga soomeugrilased. Esimene nimi tähistas vepsalasi ja lüüde, vahel ka eestlasi. Viimane sõna (vess) aga on vähem selge. See võib tähistada nii sürjakomisid kui ka taas vepsalasi (muuseas inkrimineeritakse Putinile nimelt, et ta on “valgesilmne tshuud” ehk eestlane). Venemaa (Russ) tekib koos varjaagide tulekuga. Ka hilisemad allikad toetavad seda versiooni.

Venemaa (Russ) tekib koos varjaagide tulekuga. Ka hilisemad allikad toetavad versiooni, et venelased olid viikingid ja Kiievi Venemaa viigingite riik nagu Normandia, Sitsiilia ja pärast Hastingsi lahingut ka Inglismaa. Niisiis ei ole vene võim venelaste võim ja pole seda kunagi olnud. Kõik seniöeldu puudutab ainult vene võimuga seotud kompleksi ilmalikku dimensiooni, kuid sugugi pole vähem tähtis sakraalne. Nimelt on Venemaa püha maa, vene rahvas püha rahvas ja Vene tsaar on jumal.

Tsaari jumaldamine Venemaal on ühelt poolt seotud Bütsantsi traditsiooni jätkumisega, teiselt poolt selle moonutatud tõlgendamisega paganlike mudelite mõjul. Seda mudelit mõjutasid omakorda riikluse kontseptsioonid ning ennekõike 15. sajandi lõpul, 16. sajandi alguses tekkinud kontseptsioon, mille kohaselt Moskva on kolmas Rooma, mille tagajärjel Moskvas kehtestati oma patriarhaat ning Moskva suurvürst võttis endale tsaari tiitli.

Seda tiitlit ei interpreteeritud politoloogiliselt, vaid mütoloogiliselt: tsaar on põhimõtteliselt erinev Euroopa kuningatest, keisritest ja Bütsantsi basileustest. See tiitel ühendab Vene tsaare ühelt poolt Vana Testamendi kujudega nagu Taavet ja Saalomon, kes slaavi tõlkes olid nimelt tsaarid ning liturgiliselt Kristuse endaga, kes on universumi tsaar.

Etümoloogia seisukohalt on see konstruktsioon muidugi täiesti fantastiline, kuna “tsaar” on nagu saksa “Kaiser” tuletatud Caesari nimest. Venemaal välja kujunenud tsaarivõimu sakraliseerimispraktika, mille aluseks on maagiast tulenev usk topeldatumisefekt. Enamik rituaale, mis on seotud nii tsaari- kui ka hiljem keisrivõimu pühitsemisega, on korduvad. Üks märgib monarhi maist (tsaar), teine taevalikku (jumal) palet.

Pangem tähele, et analoogiline kahestumine puudutab ka Venemaad ennast. Teda ristiti kaks korda – 10. sajandi lõpus tegi seda vürst Vladimir, kuid see oli nii öelda ajalooline ristimine. Kuid on olemas veel teine, sakraalne ristimine, mis leidis aset peaaegu tuhat aastat varem. Venemaa ristis oma misjoniretkel apostel Andreas, kellest sai maa taevalik patroon (et 1. sajandil mingit Venemaad polnud veel olemas, on ajalooline, kuid mitte sakraalne fakt). Venemaa on teispool argimõistust. Vene rahvas ei ole püha seepärast, et ta on teistest parem, vaid seepärast, et ta õigeusku säilitades on Jumalakandja.

Tõmbame otsad kokku. Võimu sakraalsed ja sekulaarsed aspektid on Venemaal ühelt poolt karjuvas vastuolus, teiselt poolt aga toetavad ja tugevdavad teineteist. See, et tsaar on Jumal ja riigivõimul on selged sakraalsed funktsioonid (mis säilisid ka pärast tsaarivõimu kukutamist; võrdle Lenini, Stalini kultust, samuti Jeltsini kultust tema valitsemise alguses ja Putini oma), ei lähenda võimu inimesele, vaid viib saavutamatusse kõrgusesse.

Läheme nüüd Rjurikute juurde tagasi. Seega slaavlaste ja teiste rahvuste erinevad hõimuliidud tulid kokku ja otsustasid leida endale vürsti, kes looks õiglase korra. Nad saatsid mere taha varjaagide (skand. viikingid) vürstide juurde ettepanekuga tulla meid valitsema ja korda looma. Kutse võtsid vastu kolm venda. Kustkohast täpselt Rjurik Venemaale kutsuti, selles pole ajaloolased veel üksmeelele saanud. Pakutud on Jutlandimaad Taanis, selle järgi olevat Rjuriku vanaisa kandnud nime, mis kohalikus keeles on Hroek. Ja üks tema esivanematest Rorik (VII saj.) olnud prints Hamleti (Amleth) vanaisa. Vana islandi keeles oleks Rjurik Hroerekr, mis sõnasõnalises tõlkes tähendanud vene keeles slavnõi mogutshestvam (auväärseim vägevatest).

Veel on oletatud, et Rjurik tuli legendaarse maavanema Gostomõsli asemele, kes suri aastal 860. Ladina keeles oleks selle mehe nimi Gestimus. Gostomõsl olevat olnud lääne-slaavlaste vendovite hõimu juht, kelle asurkond oli Neemeni ja praeguse Daugava vahelisel alal. Rjuriku vapp olevat kujutanud kokkusurutud tiibadega pistriku sööstu taevast alla. Tänapäeval on selle stiliseeritud variant Ukraina vapiks. Huvitav on see, et Rjurik vene keeles tähendab ka pistrikut (sokol). Neid variante on veel mitmeid, aga las siis ajaloolased murravad pead selle probleemi kallal, kust täpsemalt Rjurikud pärit olid. Täpsemalt ja lähemalt saab sellest lugeda selle artikli koostamisel kasutatud kirjandusest, mis ära toodud artikli alguses.

Niisiis oli Rjurik (oletatav sünd 830 ja surn. 879) varjaag, keda vanavene kroonikate teatel slaavlased kutsusid koos vendade Sineuse ja Trivoriga Venemaale valitsema. Kui Rjuriku tõeses päritolus enamik uurijaid ei kahtle, siis tema vendade Sineus ja Truvori olemasolu eitatakse üsna tugevalt. Trivor olevat valinud Isborska kandi ja Sineus Beloozero (valgejärve), kuhu asutas Beloozerski asunduse. Ja kõik, rohkem pole neist kahest midagi teada. Leitakse, et kõige tõenäolisemalt kasutas kroonik lihtsalt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud allikat. Tõlkes peaks vana-rootsikeelne “sine hus, thru waring” tähendama vaid “oma suguvõsa, ustav sõjasalk”. Selle järgi saabus Rjurik koos oma traditsioonilise saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, lähikondlased ja sõjamehed.

Algul oli tema võimu all Laadoga järve piirkond. 862. aastal tuli ta kohalike vürstide vahelisi tülisid kasutades Novgorodis võimule. Järgmisi Kiievi-Vene ja Moskva vürste on peetud Rjurikovide järeltulijateks; nn. Rjurikovitshite dünastia valitses aastani 1598 (tsaar Fjodor Ivanovitshi surmani). Teistes vene vürstkondades valitsenud Rjurikovidest on tuntumad Juri Dolgoruki, Mstislav Uljas, Vsevolod Suurpea, Aleksander Nevski jt.

Koos Rjurikutega tulid kaasa kaks kaasmaalast (või venda) – varjaagid Dir ja Askold. Nemad suundusid oma malevatega Konstantinoopoli (pragune Istanbul) poole õnne otsima. Liikudes lõunasse, jõudsid nad Dnepri jõe kaldale rajatud Kiievi linna (5 või 6 saj.). Linna ehitasid kolm venda – Kii, Stsek (Shthek) ja Horiv (Horivig). Vanima venna järgi sai linn endale nime. Askold ja Dir maksustasid Kiievi ning alistasid selle sisuliselt oma võimule. Nii oli Venemaal tekkinud kaks isevalitsuslikku piirkonda – põhjas Novgorodimaa, valitses Rjurik, lõunas Kiievis valitsesid Askold ja Dir.

Iga uue võimuga loodud riigimoodi ühendus loob aja jooksul teatud kollektiivse alateadliku fooni, mis mõjutab kogu edasist tekkinud või võimule pääsenud riigi rahvamassides, kaart sümboliseerib siis tervet riiki, tema rahvast ja võimulolijaid.

järgneb...