Riigi tekkimine.
Venelaste esivanemate esimene püsiv riiklik moodustis, mis suures osas laius nüüdse Venemaa territooriumil, oli Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Hiilgeaegadel ulatusid tema piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Riikluse alged tekkisid 9.sajandil. Legend pajatab meile järgmist.
Vene vanimas kroonikas (11.sajandi lõpp või 12. sajandi algus) räägitakse, kuidas korratustest väsinud rahvad kutsusid varjaage (viikingeid) enda üle valitsema 6370.aastal (st. aastal 861), nad palusid: “Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valdama ja valitsema.” Ja nii tulidki Rjurik, Sineus ja Truvor ning valitsesid maad. Siit koorub välja venelaste nii öelda esimene ajalooline trauma (alaväärsus kompleks), et tulevase Venemaa elanikud ei suutnud ise endale riigikorda luua. Selleks tuli kutsuda võõramaalased. Varjaagide kutsumine on siiani ägedate vaidluste objekt, kusjuures vaidlustatakse nii selle tõiga olemasolu (seda siiski toetavad kaudselt skandinaavia allikad) kui ka varjaagide rahvuslik kuuluvus.
On näiteks väidetud, et tegu pole üldse skandinaavlastega, vaid polaabi slaavlastega või sakslastega (pole küll selge, miks sakslased on rohkem slaavlased kui skandinaavlased, kuid seda väitis juba germanofiil Lomonossov).
Teine aspekt ei ole sugugi vähem traumaatiline ega puuduta riiklust, vaid etnilist identiteeti. Asi selles, et just need viikingid olidki russid (venelased), need aga, kes neid kutsusid, olid “tshuudid, sloveenid, krivitshid ja vessid” Kaks keskmist hõimu on slaavlased, esimene ja viimane aga soomeugrilased. Esimene nimi tähistas vepsalasi ja lüüde, vahel ka eestlasi. Viimane sõna (vess) aga on vähem selge. See võib tähistada nii sürjakomisid kui ka taas vepsalasi (muuseas inkrimineeritakse Putinile nimelt, et ta on “valgesilmne tshuud” ehk eestlane). Venemaa (Russ) tekib koos varjaagide tulekuga. Ka hilisemad allikad toetavad seda versiooni.
Venemaa (Russ) tekib koos varjaagide tulekuga. Ka hilisemad allikad toetavad versiooni, et venelased olid viikingid ja Kiievi Venemaa viigingite riik nagu Normandia, Sitsiilia ja pärast Hastingsi lahingut ka Inglismaa. Niisiis ei ole vene võim venelaste võim ja pole seda kunagi olnud. Kõik seniöeldu puudutab ainult vene võimuga seotud kompleksi ilmalikku dimensiooni, kuid sugugi pole vähem tähtis sakraalne. Nimelt on Venemaa püha maa, vene rahvas püha rahvas ja Vene tsaar on jumal.
Tsaari jumaldamine Venemaal on ühelt poolt seotud Bütsantsi traditsiooni jätkumisega, teiselt poolt selle moonutatud tõlgendamisega paganlike mudelite mõjul. Seda mudelit mõjutasid omakorda riikluse kontseptsioonid ning ennekõike 15. sajandi lõpul, 16. sajandi alguses tekkinud kontseptsioon, mille kohaselt Moskva on kolmas Rooma, mille tagajärjel Moskvas kehtestati oma patriarhaat ning Moskva suurvürst võttis endale tsaari tiitli.
Seda tiitlit ei interpreteeritud politoloogiliselt, vaid mütoloogiliselt: tsaar on põhimõtteliselt erinev Euroopa kuningatest, keisritest ja Bütsantsi basileustest. See tiitel ühendab Vene tsaare ühelt poolt Vana Testamendi kujudega nagu Taavet ja Saalomon, kes slaavi tõlkes olid nimelt tsaarid ning liturgiliselt Kristuse endaga, kes on universumi tsaar.
Etümoloogia seisukohalt on see konstruktsioon muidugi täiesti fantastiline, kuna “tsaar” on nagu saksa “Kaiser” tuletatud Caesari nimest. Venemaal välja kujunenud tsaarivõimu sakraliseerimispraktika, mille aluseks on maagiast tulenev usk topeldatumisefekt. Enamik rituaale, mis on seotud nii tsaari- kui ka hiljem keisrivõimu pühitsemisega, on korduvad. Üks märgib monarhi maist (tsaar), teine taevalikku (jumal) palet.
Pangem tähele, et analoogiline kahestumine puudutab ka Venemaad ennast. Teda ristiti kaks korda – 10. sajandi lõpus tegi seda vürst Vladimir, kuid see oli nii öelda ajalooline ristimine. Kuid on olemas veel teine, sakraalne ristimine, mis leidis aset peaaegu tuhat aastat varem. Venemaa ristis oma misjoniretkel apostel Andreas, kellest sai maa taevalik patroon (et 1. sajandil mingit Venemaad polnud veel olemas, on ajalooline, kuid mitte sakraalne fakt). Venemaa on teispool argimõistust. Vene rahvas ei ole püha seepärast, et ta on teistest parem, vaid seepärast, et ta õigeusku säilitades on Jumalakandja.
Tõmbame otsad kokku. Võimu sakraalsed ja sekulaarsed aspektid on Venemaal ühelt poolt karjuvas vastuolus, teiselt poolt aga toetavad ja tugevdavad teineteist. See, et tsaar on Jumal ja riigivõimul on selged sakraalsed funktsioonid (mis säilisid ka pärast tsaarivõimu kukutamist; võrdle Lenini, Stalini kultust, samuti Jeltsini kultust tema valitsemise alguses ja Putini oma), ei lähenda võimu inimesele, vaid viib saavutamatusse kõrgusesse.
Läheme nüüd Rjurikute juurde tagasi. Seega slaavlaste ja teiste rahvuste erinevad hõimuliidud tulid kokku ja otsustasid leida endale vürsti, kes looks õiglase korra. Nad saatsid mere taha varjaagide (skand. viikingid) vürstide juurde ettepanekuga tulla meid valitsema ja korda looma. Kutse võtsid vastu kolm venda. Kustkohast täpselt Rjurik Venemaale kutsuti, selles pole ajaloolased veel üksmeelele saanud. Pakutud on Jutlandimaad Taanis, selle järgi olevat Rjuriku vanaisa kandnud nime, mis kohalikus keeles on Hroek. Ja üks tema esivanematest Rorik (VII saj.) olnud prints Hamleti (Amleth) vanaisa. Vana islandi keeles oleks Rjurik Hroerekr, mis sõnasõnalises tõlkes tähendanud vene keeles slavnõi mogutshestvam (auväärseim vägevatest).
Veel on oletatud, et Rjurik tuli legendaarse maavanema Gostomõsli asemele, kes suri aastal 860. Ladina keeles oleks selle mehe nimi Gestimus. Gostomõsl olevat olnud lääne-slaavlaste vendovite hõimu juht, kelle asurkond oli Neemeni ja praeguse Daugava vahelisel alal. Rjuriku vapp olevat kujutanud kokkusurutud tiibadega pistriku sööstu taevast alla. Tänapäeval on selle stiliseeritud variant Ukraina vapiks. Huvitav on see, et Rjurik vene keeles tähendab ka pistrikut (sokol). Neid variante on veel mitmeid, aga las siis ajaloolased murravad pead selle probleemi kallal, kust täpsemalt Rjurikud pärit olid. Täpsemalt ja lähemalt saab sellest lugeda selle artikli koostamisel kasutatud kirjandusest, mis ära toodud artikli alguses.
Niisiis oli Rjurik (oletatav sünd 830 ja surn. 879) varjaag, keda vanavene kroonikate teatel slaavlased kutsusid koos vendade Sineuse ja Trivoriga Venemaale valitsema. Kui Rjuriku tõeses päritolus enamik uurijaid ei kahtle, siis tema vendade Sineus ja Truvori olemasolu eitatakse üsna tugevalt. Trivor olevat valinud Isborska kandi ja Sineus Beloozero (valgejärve), kuhu asutas Beloozerski asunduse. Ja kõik, rohkem pole neist kahest midagi teada. Leitakse, et kõige tõenäolisemalt kasutas kroonik lihtsalt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud allikat. Tõlkes peaks vana-rootsikeelne “sine hus, thru waring” tähendama vaid “oma suguvõsa, ustav sõjasalk”. Selle järgi saabus Rjurik koos oma traditsioonilise saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, lähikondlased ja sõjamehed.
Algul oli tema võimu all Laadoga järve piirkond. 862. aastal tuli ta kohalike vürstide vahelisi tülisid kasutades Novgorodis võimule. Järgmisi Kiievi-Vene ja Moskva vürste on peetud Rjurikovide järeltulijateks; nn. Rjurikovitshite dünastia valitses aastani 1598 (tsaar Fjodor Ivanovitshi surmani). Teistes vene vürstkondades valitsenud Rjurikovidest on tuntumad Juri Dolgoruki, Mstislav Uljas, Vsevolod Suurpea, Aleksander Nevski jt.
Koos Rjurikutega tulid kaasa kaks kaasmaalast (või venda) – varjaagid Dir ja Askold. Nemad suundusid oma malevatega Konstantinoopoli (pragune Istanbul) poole õnne otsima. Liikudes lõunasse, jõudsid nad Dnepri jõe kaldale rajatud Kiievi linna (5 või 6 saj.). Linna ehitasid kolm venda – Kii, Stsek (Shthek) ja Horiv (Horivig). Vanima venna järgi sai linn endale nime. Askold ja Dir maksustasid Kiievi ning alistasid selle sisuliselt oma võimule. Nii oli Venemaal tekkinud kaks isevalitsuslikku piirkonda – põhjas Novgorodimaa, valitses Rjurik, lõunas Kiievis valitsesid Askold ja Dir.
Iga uue võimuga loodud riigimoodi ühendus loob aja jooksul teatud kollektiivse alateadliku fooni, mis mõjutab kogu edasist tekkinud või võimule pääsenud riigi rahvamassides, kaart sümboliseerib siis tervet riiki, tema rahvast ja võimulolijaid.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar