Aeg ja kalender 16

Kui eelmises E. Kasaku kirjutises oli juttu meil suveajale ülemineku mõttetusest, siis alljärgnev on artikkle, mis seda hoopiski toetab seda üleminekut. Artikkel ise ilmus aprillis 2001 ajakirjas Luup, mille pealkirjaks oli “Jonnakalt ikka vastutuult”(siin lühendatud variant). Tekst Eino Mikk. Usun, et teema on aktuaalne ka nüüd, sest suveajale ülemineku pooldajaid ja vastaseid on praegugi. 2000 ja 2001.a meil suveaega ei olnud. Sellest siis ka see artikkel.

Suveaeg.

Suveaega kasutab nii põhja- kui lõunapoolkeral 70 riiki. Eesti on üks väheseid, kes omapäi astub. Kõik, kes oma arvuti 26. märtsi hommikul sisse lülitasid, leidsid ekraanilt akna, mis andis teada, et arvuti on seoses suveajale üleminekuga oma ajanäitajat tunni võrra edasi nihutanud. Seekord tuli taimerit korrigeerida ja sundida arvutit endist aega näitama. Samamoodi tuli toimida suveaega näitama hakanud käekellaga. Inimesed tajusid, et on eestlased, kes ei ole veel eurooplasteks saanud.

Kui Leedu ja Island välja arvata, läks märtsi viimasel pühapäeval suveajale üle peaaegu kogu Euroopa. Meie jätsime teist aastat järjest kellad edasi keeramata, mistõttu kuni oktoobri lõpuni näitavad nad sama aega, mis kellad Pariisis, Roomas ja Madridis. Eestimaalaste ajanäitajad on nüüd tund aega järel meie naabrite soomlaste ja lätlaste kelladest ning kaks tundi maas Venemaa Euroopa osas Moskva aega näitavatest kelladest.

Elurütmide diktaator.

Tsivilisatsiooni arenedes on kellast saanud ühiskonna elurütmide diktaatorlik sünkronisaator. Suveajale üleminek või sellest loobumine puudutab nii või teisiti kõiki, kes peavad oma toimetusi teiste tegevustega ajastama. Seetõttu on enamikul eestmaalastest kellanihutamise küsimuses kindel seisukoht, mis suurel määral johtub sellest, kas ta on varajase ärkamisega “lõoke” või hilja voodist tõusev “öökull”.

Eesti riigi praegust, Mõõdukate eestvedamisel aetavat kellaajapoliitikat põhjendab aastaringse vööndiaja kasutamise “vaimne ema” Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu sellega, et suveaeg laastavat tervist. Kõige rohkem mõjutavat suveajale üleminek lapsi, tehes nad närviliseks ja võtte neilt söögiisu. Füsioloog Teesalu sõnul on “... kolmveerand küsitlustest sellega rahul, et suveaega enam pole”.

Internetivärava Delfi küsitluses pooldas aga 1474 vastanust 60 % suveaega. Portaali Mega samalaadeses küsitluses andis suveajale ülemineku poolt oma hääle 58 %, vastu oli 33 % ja ükskõikseid vaid 9 % vastanutest. Ehkki internetiküsitlused pole samaväärsed korrektselt läbiviidud gallupitega, võivad tulemused vihjata asjaolule, et suveajale ülemineku pooldajate hulk aasta-aastalt kasvab. Selle trendile viitavad ka sel kevadel (2001) meedia tähelepanu pälvinud Võru maavalitsuse, Tartu linna ja mitmete suurettevõtete tööaja alguse varasemale ajale nihutamise plaanid. Töö varasem algus võimaldab inimestel valget aega ratsionaalsemalt kasutada.

Idee algus.

Päevavalguse ratsionaalsema kasutamise idee autoriks loetakse USA riigitegelast, teadlast ja publitsisti Benjamin Franklinit. Mees, kes muu hulgas leiutas piksevarda ja hakkas ühe esimesena Kongressis orjusele vastu, oli aastatel 1776-1785 USA saadikuks Pariisis. Saadikuna olles pani ta tähele, et kohalik Päike tõuseb suvel juba hommikul kell kuus aga pariislased tavatsevad ärgata alles keskpäeval. Edasi arvutab Franklin välja, et hiline ülestõusmine ja öine eluviis läheb pariislastele kalliks maksma, kuna nad on sunnitud sellise harjumuse tõttu veetma poole aasta jooksul üle tuhande tunni küünlavalgel.

Harjumuste muutmiseks ja küünlarasva mõttetu raiskamise lõpetamiseks teeb Franklin ettepaneku kehtestada eeskirjad, mis maksustaksid aknaluugid ja limiteeriksid ühele perele nädalaks ettenähtud küünlarasva koguse. Olulise meetmena paneb Franklin ette helistada päikesetõusul kirikukelli. Vajaduse korral tuleks valguse saabumisest teavitada ja laiskvorste äratada kahurist tulistamisega. Kui sundida inimest tõusma kell neli hommikul, siis tõenäoliselt läheb ta heameelega õhtul kell kaheksa magama.

Sõda sunnib koonerdama.

Möödus rohkem kui sada aastat ja Franklini ratsionaalne iva hakkas idanema. 1907. aastal tegi inglane William Willett oma pamfletis “Päevavalguse raiskamine” ettepaneku tõugata kellasid kevadel 80 minutit ehk neli korda 20 minuti kaupa edasi ja sügisel samal viisil tagasi. Aasta hiljem arutas asja Briti alamkoda, ent tõukas tagasi suveaja kehtestamise seadusnõu, mis nägi ette kellaosuti tunni võrra edasikeeramist kevadel ja tagasikeeramist sügisel.

Suveajale ülemineku idee realiseerus esimest korda Esimese maailmasõja päevil Suurbritannias (1916.a.), seejärel ka USA-s ja Saksamaal. Suveaja rakendamise põhieesmärgiks oli energia säästmine.

Mis kasu annab suveajale üleminek?

Peamine põhjus, miks suveaeg on maailmas nii laialt levinud, peitub selles, et see võimaldab päevavalgust paremini kasutada. Küsitlused näitavad, et suveaega pooldatakse, sest “õhtul on kauem valge / ma saan õhtul rohkem ära teha”. Õhtune valge lisatund võimaldab tööpäeva lõppedes inimestel rohkem õues viibida – töötada koduaias, teha sporti, minna randa või metsa marjule-seenele. Meie napile päevavalguses viibimisele lisaaja võitmine aitab taastoota töö- ja õppevõimet, korvates ülekaalukalt suveajale ülemineku perioodil ilmnevaid, enamasti lühiaegseid ja sugugi mitte kõiki täiskasvanuid ja lapsi puudutavaid hädasid (stress, närvilisus, uimasus).Piltlikult öeldes vabastab suveajale üleminek päevavalguse. Ameerikas kutsutaksegi suveaega sedasi – daylight saving time.

Teiseks hoiab suveajale üleminek kokku elektrienergiat. Suveajale üleminek vähendab nii elektrivalgustuseks kulutatavat kui ka audio-videoaparatuuri tarbitavat energiahulka. USA transposdiministeeriumi uuring näitab, et nii hoitakse päevas kokku umbes 1 % riigi elektrienergia kogutarbest. Tõenäoliselt kehtib sama suhe ka Eestis.

Lisaks vähendab suveaeg pimedusest tingitud õhtuseid liiklusõnnetusi ja aitab seeläbi vältida traumasid ning liigseid surmi. USA-s ja Suurbritannias läbi viidud uuringud näitavad, et päevavalgus vähendab parema nähtavuse tõttu tervelt neli korda jalakäijate surmariski. Uuringud näitavad, et suveaeg ohjeldab mingil määral isegi kuritegevust. Enamik inimesi jõuab töölt koju ja koolist koju päevavalgel, kurikaelad aga tegutsevad reeglina aktiivsemalt pimeduses.

Eestis annaks kevadine kellanihutamise taastamine võimaluse vältida asjatuid kulutusi, segadust ja ebameeldivusi, mida praegune jonnakas suveaja trotsimise poliitika rahvusvaheliselt tegutsevatele transpordi- ja turismifirmadele ning nende klientidele põhjustab. (Luup nr. 20.04.2001, Eino Mikk, tehnikakandidaat ja ärikonsult).

järgneb...