Vastutus ja arengud

Autor: Sirjelind

Vastutus laiemas mõttes on on aegade vältel olnud kogu inimühiskonna stabiilsuse, korra ja arengu nurgakiviks.
Vastutust saaks siduda vaid inimeseks olemisega, kuid võibolla on midagi sarnast olemas ka kõrgematel loomadel ja me teeme neile ülekohut alahindamisega.
Vastutus kitsamas mõttes kuulub lahutamatult iga üksiku indiviidi ellu, mis sealt edasi laieneb perekonnale ja kollektiivsele vastutusele riigi, inimkonna ja looduse ees.
Ilma vastutuseta oma tegude, mõtete, kavatsuste ja motiivide eest, ei saa täisväärtuslikult elada ükski inimene.
Vastutuseta ja ülekohtuga toimida püüdvad indiviidid ja ühiskonnad satuvad kaosesse ja lahkuvad areenilt olematusse...

Siiski on vastutamatusel ka oma roll mängida arengute kujundamisel, sillutades teed suurtele murrangutele ja kvalitatiivsetele muutustele
Vastutamatuse käigus luuakse eeldused vana korra lammutamiseks, et sellele kerkiks täiesti uus kord koos uute vastutuse liikidega. Looduses mängivad sama rolli suuremad või väiksemad katastroofid.
Tundub tõesti, et kõigel, mis siin maailmas eksisteerib ja toimub, on oma roll mängida arengutes ja muutustes.

Minnes kitsamalt vastutuse juurde inimühiskonnas, peab nentima, et vastutuse mõiste ähmane enamuse inimeste jaoks. Vastutuse eiramine või arvestamine võimulolijate puhul, on määratult ulatuslikuma mõjuga.
Üksikud inimesed ja sootsium tervikuna võivad mõista vastutust hoopis teisiti, kui mõni üksikindiviid, kes töötab vastu ühiskonna seadustele ja toimib enda arvates õigesti.
Samas tuleb tunnistada, et igas toimivas struktuuris on alati kaks vastandlikku poolust, mis üksteisega nö. ’võitlevad’, seda kas otseses või kaudses mõttes. Alati on neid, kellele kehtiv stabiilne kord ja reeglistik ei meeldi ja nad tahaksid reegleid rikkuda ja uutega asendada.
Pole midagi teha, need vastuolud on omakorda arengute motivaatoriteks.

Kuna kulg ja areng on laineline, siis iga faasi püsimiseks suhteliselt stabiilsena, on varutud ka mingi ajaperiood, mille vältel sisemised vastandlikud jõud seda korda lõhkuda ei suuda.
Iga kehtiva korra stabiilsus põhineb suurema osa ühiskonnaliikmete toetusele ja vastutusele.
Kui üksikud indiviidid tunnetavad oma tegude korral vastutust, siis toimiv kord püsib ja areneb.
Kui kehtiv kord on ennast ammendamas ja jääb jalgu arenguvajadusele, hakkavad üha rohkem pead tõstma destruktiivsed jõud, mis hakkavad järk-järgult lagundama olemasolevat stabiilsust....

Saabunud laineharja ületamise ja languse faas, mille käigus saab ühiskonnale ja üksikinimestele osaks pealesunnitud muutusi, kannatusi ja kaotusi. Seega hakkab valitsema nn. ’ülekohus’, mis viib lõpuni oma lagundava missiooni.... Lagundavad jõud võivad olla sisemise või välimise päritoluga (N: vallutused, sõjad).

Kui selles võtmes defineerida vastutust, siis paraku, vastanduvad siin kaks vastutuse liiki: olemasolevat säilitav ja olemasolevat lagundav vastutus. Mõlemate vastutuste juhtivaks jõuks on siiras usk oma ’õigsusesse’ ja vastaspoole ebaõiglusse. Mõlemad pooled tunnevad vastutust OMA missiooni teostamisel.
Kui sügavamalt mõtiskleda eksistentsi mõttekuse ja kulu iseärasuste üle, siis saab järjest selgemaks fakt, et ’kõik on suhteline’ ja vaateväli sõltub kõrgusest, kohast ja nurgast, kust asju ja sündmusi vaadelda.

Täpselt sama toimub ka vastutuse tunnetamisega. Kahtlemata iga erineva positsiooni ja mõtteviisi esindaja lähtub OMA arusaamisest vastutusest, mis võib olla ja ongi väga erinev, sõltuvalt indiviidi antud positsioonist. Positsiooni aga vormib terve hulk erinevaid tegureid, sealhulgas riik, rahvus, geograafiline asend, eelnev ajalugu, usk, kombestik, elulaad, jõukus, staatus, pärilikkus, keel jne. jne. Võime tuua siinkohal lõputu rea näiteid, millest koosneb iga üksiku indiviidi enesemääratlus, vastutuse mõiste ja tegutsemise motiivid.

Täpselt sama skeemi alusel kujunevad hoiakud ja vastutuse liigid erinevate rahvaste, erinevate usundite ning traditsioonidega piirkondade või riikide siseselt. Igaüks vastutab oma riigi, rahva, pere jne eest. Ja....vastanduv pool teeb täpselt sedasama... Kummal on rohkem õigust?
Iga üksiku inimese olemusliku telje moodustab teadmine oma kuuluvusest kindlasse kooslusesse, mis elab kindlal maa-alal, kindlate reeglite järgi ja räägib samas keeles. Igaüks teab maast-madalast, et olemasolev on kestnud kaua, nii on alati elatud, et seda maad ja elustiili tuleb kaitsta kõigi võimalike vahenditega ja igaüks peab selle eest vastutama.
Selline programm on meist igaühesse sisse kodeeritud koos emapiimaga ja selle alusel tunnetab iga inimene oma vastutust, mis omakorda jaguneb mitmeks erinevaks komponendiks.

Et inimühiskond toimiks ja püsiks stabiilsena, kasvõi teatud aja, peab iga ühiskonnaliige tunnetama oma vastutust ehk teisisõnu kogu elu ongi üksainus suur vastutus....ja seda igas valdkonnas, millega elus kokku puutume, alates perekonnast ja lõpetades mistahes positsioonidega.
Kõigepealt hakkab vastutus peale iga inimese tasandilt. Igaüks vastutab omaenda käekäigu, tervise, suhete, käitumise, tegude, motiivide jne. eest. Sest see kõik on suurel määral inimese enda teha, kui jätta välja õnnetused ja fataalsed haigused.
Vastutus on elukestev kohustus, mis täidab igat meie päeva ja tundi, kus me ka ei viibiks.

Vastutuse tunnetamine, koostöö, üksteisest hoolimine, ausus ja ligimesearmastus ongi need faktorid, mis on lubanud inimkonnal püsima jääda looduse olelusvõitluses ja areneda tänase tehnoloogilise tasandini.
Inimühiskonnas on alati loodud korrastatud struktuure (riigid, linnad asulad) ja hierarhiaid (valitsejad ja võimu teostajad abilised). Mida kõrgema staatusega on juht seda suuremad on tema volitused, kuid ka vastutus on mõõtmatult suurem. Ainult väga võimekas liider suudab kanda vastutust riigi toimimise eest ja tagada alluvatele piisavalt stabiilsust ja turvatunnet.
järgneb..