Kreeka ajalookirjutaja Herodotos (umb. 484-425 e.m.a.) kirjeldab Hiera saart, millel asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias oli see Hephaistose, tulejumala sepikoja ava või ääs, kus jumal mäe sügavuses hinnalisi relvi, nende hulgas ka Heraklese rinnaplaati, Achilleuse kilpi ja Apolloni ning Diana nooli sepistas. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus.
Kui ma olin teismeline siis paelusid mind kõige enam raamatud geograafilistest avastustest, meresõitude ajalugu ja vulkanoloogia. Tulemägede uurijat minust ei saanud. Huvipisik aga on säilinud ja filmid ning saated vulkaanidest on praegugi huvipakkuvad ja vaateväljas. Nüüd seon vulkanismi ja astroloogia ühte kokku.
Koolis õpetatakse, et kõik geoloogilised protsessid ja neist tulenevad
muutused, mida täheldame maapinnal ning suudame avastada teatava sügavuseni
maakoores, käivituvad kahe jõu toimel: need on maasisene soojusenergia, mis
paneb liikuma litosfäärilaamad ja kutsub ühtlasi esile endogeensed jõuvaldused
nagu vulkanism, maavärinad ja mäetekkeprotsessid, ning Päikeselt lähtuv
pidevalt Maale saabuv soojusvoog, mis paneb liikuma hüdro- ja atmosfääri ning
põhjustab sellega kaudselt eksogeenseid protsesse nagu murenemine ja nende
produktide edasikanne kuhugi mujale. Lisaks,et peale Päikese on selleks jõuks
kogu Päikesesüsteemi taevakehade asukoht ja nende omavahelised seosed.
Maailmas on ca 2500 vulkaani, neid umbes 800-1000 on tegutsevad. Vaatame kõige võimsamaid purskeid ja mõned, mis on ajalukku läinud suurema purustuse või ohvriterohkemad. Või lihtsalt tuntud ja kuulsad. Abiks vulkaani kaardi koostamisel kaasan otseselt vulkanismiga seotud asteroidid – Hephaistos, Vulcano, Vulkaneifel, Pele ja Typhone. Samuti sageli kaasneb purskega maavärin ja tsunami – Flood, Tsunemi, Poseidon ja Oceana. Ash ja Asher (tuhk). Vajadusel mõni geograafiline või muu oluline taevakivi. Ei hakka kaartides kõiki aspekte ära tooma ja kirjeldama, piirdun vulkaani enda looga ja kaardi ning pildiga. Vulkaani purske tugevust väljendatakse plahvatuslikkuse indeksiga ehk VEI 0-8 (Volcanic Explosivity Index).
Iidsetel aegadel olnud vägagi võimsaid (Toba) vulkaanide purskeid. Sageli on toimumise aasta meile kaheldav ja küsitav ning ka muud tegurid paljuski oletuslikud. Seepärast vaatame neid purskeid, mille daatumid ja muud tegurid on enam-vähem teada ja kindlamad.Ühe erandi siiski teen.
Ajaloos on olnud üks vulkaanipurse, mida loetakse võimsamaks viimase 3700 jooksul toimunutest. Selleks on Samalas`e purse aastal 1257. Indoneesia Lomboki saarel.Võimsuse indeks oli sellel VEI 7. Selle vulkaani täpsemat purske aega pole õnnestunud teada saada. Arvataks,et purse toimus kas suvel või septembris.Ta oli 8 korda tugevam kui Krakatau ja 2 korda võimsam kui Tambora purse. Tema klimaatiline mõju oli vägagi suur.
Võtame näiteks selle purske ajaks 20.juuni. 1257. Siis tegi Päike ühenduse Merkuuriga Vähis olles kvadratuuris Kuuga ja Uraaniga. Kuul opositsioon Uraaniga. Saturnil kvinkunks Neptuuniga. Pluuto oli sisenenud Amburisse. Marsil ühendus Kuu põhjasõlmega Kaksikutes. Olulisem oli näha kus asusid kaugemad planeedid. Kas see juunikuu seis viitab eriti võimsale vulkaanilisele tegevusele? Kui purse toimus septembris, võtame kuupäevaks 10.september. Siis on Päikesel ühendus Jupiteriga Neitsis olles opositsioonis Uraaniga. Marsil Lõvis opositsioon Saturniga.Võimalikke variante on muidugi teisigi.
Oletatav vulkaani purske aja keskpunktid kui purse toimus suvel
Uraan/põhjasõlm – konj. Vulcano Sõnnis
Merkuur/Jupiter – konj. Lilith Lõvis
Pluuto /põhjasõlm – konj. Lucifer Neitsis
Neptuun/Pluuto – konj. Vulcanineifel Neitsis
Jupiter/Saturn – konj. Pluuto Amburis
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar