Laki
Islandis (saarel on ca 200 vulkaani, neist 30 tegutsevat) asuv Laki vulkaan on ääretult laisk. Alates IX sajandist, kust teda teatakse, on ta ainult teadaolevalt pursanud ainult kahel korral. Nendest 1783.aasta purse on saare ajalukku läinud kui kõige hirmsam ja laostatavaim.Tookord paiskas Laki välja tohutu koguse laavat (sõna laava pärineb itaalia keelest ja tuleneb ladinakeelsest tegusõnast lavare – pesema.Itaalias tähendas laava algselt vee, muda ja muu sarnase voolu) ja mürgiseid gaase (ligi 15 kuupkilomeetrit). Laki lõhe kulgeb Islandi lõunaosas saareriigi suurimast sisemaa jääkuplist Vatnajökullist (jökull=jääliustik) edelasse 25 km pikkuse rebendina läbi peaaegu taimkatteta kõnnumaa, mille pinna moodustavad laava ja vulkaaniline tuhk. Aastal 1783 (8.juuni) toimus pärast 8 päeva kestnud tugevaid maavärinaid kujutelmatu ulatusega vulkaanipurse.
Purse algas võimsa plahvatuse seeriaga, millest paiskus välja tohutu hulk tuhka. See levis tumeda pilvena ulatusliku territooriumi kohale ja kahjustas Shotimaa ning Norra viljapõldusid.
Nende läbi hukkus Islandil 10 500 inimest. Purske tagajärjel kahanes järsult kariloomide arv. Hukkus üle 10 tuhande veise, 27 tuhat hobust ja 187 tuhat lammast. Nälja ning taudide tagajärjel vähenes Islandi rahvaarv kuni 1786.aastani umbes 49 000-lt 38 500-le, st. Enam kui viiendiku. Purske käigus valgus maapinnale 12,5 kuupkilomeetrit laavat, mis kattis saarel 565 ruutkilomeetri suuruse ala. Lisaks rippus kogu 1783.aasta suvel saare kohal rikkalikult väävligaase sisaldanud ja rohukasvu pidurdanud „sinise sumu“.
Kaart Neptuunitaguste asteroididega
Prenataalne Kuuloomine 9.25 Kaksikutes 31.mail toimus täpselt Hephaistose peal.Kuul ühendus Asheriga Neitsis ja Ash täpses ühenduses MC-ga Sõnnis.
Keskpunktid:
Sideeriline sodiaak:
Marss/Must Kuu – konj. Islandica Jääras
Uraan/Must Kuu – konj. Hephaistos Kaksikud
Merkuur/Uraan – konj. Päike Kaksikud
Merkuur/Saturn – konj. Kuu Neitsis
Marss/Jupiter – konj. Vulcano Kalades
Troopiline sodiaak:
Jupiter/Must Kuu – konj. Islandica Jääras
Veenus/Uraan – konj. Lilith Vähis
Veenus/Saturn – konj. Typhon Kaaludes olles oposit. Islanicaga
Keskpunkt on oluline ka siis kui ei tee ühendust ehk konjunktsiooni vaid mõnda muud aspekti. Näiteks on Laki purskeaja Marsi ja lõunasõlme keskpunkt 17 Amburis ja see kraad opositsioonis Päikesega.Keskpunktid on informatiivsed nii sideerilises kui troopilise sodiaagis. Järgnevate vulkaanipursete planeetide keskpunktid on ainult troopilise sodiaagi järgi.
Islandi vulkaanide seas on erilisel kohal Katla ja Grimsvötan saare lõunaosas. Mõlemat varjab paks jääkilp, esimest Myrdalsjökull, teist Vatnajökull. Mainitud vulkaanide liustikualused pursked vabastavad jää sulamise tõttu tohutuid veehulki. Näiteks vabastas Vatnajökull Grimsvötani pursete ajal aastail 1934 ja 1938 mõlemal korral ühe nädala jooksul igas sekundis 50 000 kuupmeetrit vett. Niisuguse veehulga laastavat toimet aitab hinnata fakt, et Maa veerikkaim jõgi Amazonas toob Atlandi ookeani sekundis „ainult“ 10 000 kuupmeetrit vett.
Polaarjoonest põhja pool paikneb asustamata Jan Mayeni saarel asuv Beerenbergi vulkaan. Arvati, et vulkaan on rahunenud juba sadade, võimalik, et isegi tuhandete aastate eest. Täiesti ootamatult aga algas Beerenbergil 1970.a. 20.septembri varahommikul taas pursketegevus. Tagajärjel suurenes saare pindala 3 ruutkilomeetrit. Vulkaanil oli purskeid veel 1973 ja 1985. Purske ajal võib saare ümbruses meretemperatuur tõusta külmumistemperatuurist kõrgemale, umbes 30 kraadi C juurde. Ei või iial teada millal surnuks peetud vulkaan ärkab ja tegutsema hakkab. Selliseid näiteid on üsna palju.
järgneb....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar