Võimu ja väega naised - 8

                                               Katariina II (2.05.1729 – 17.11.1796)

Viimane Venemaa impeeriumi naisvalitseja.

Tema pärisnimi oli Sofia Frederike Auguste von Anhalt-Zerbst, Saksa vähetähtsa vürsti tütar. Kuid ema kaudu oli ta suguluses palju tähtsama Holsteini hertsogi perekonnaga. 14-aastasena valiti ta tulevaseks naiseks Holstein-Gottorpi hertsogile Karl Ulrichile, kes oli Peeter I tütrepoeg. 1744.aastal sõitis ta Venemaale hertsogi juurde, kes oli seal suurvürst Peetrina troonipärija; kaks nõbu abiellusid järgmisel aastal. Oma uut rolli võttis ta saksapärase põhjalikkusega ja uuris uut kodumaad ja selle asukaid talle omase tähelepanu ja terava pilguga.

Väiksena saadeti 14 aastane Sophia kaugele Venemaale. Teel Peterburi peatus ta ka Riias. Katarina ei olnud ilus, kuid oli kena väikest kasvu säravate siniste silmade ja paksude punakaspruunide juustega naine. Tema pärisnimi oli Sofia Frederike Auguste von Anhalt-Zerbst, Saksa vähetähtsa vürsti tütar. Kuid ema kaudu oli ta suguluses palju tähtsama Holsteini hertsogi perekonnaga. 14-aastasena valiti ta tulevaseks naiseks Holstein-Gottorpi hertsogile Karl Ulrichile, kes oli Peeter I tütrepoeg. 1744.aastal sõitis ta Venemaale hertsogi juurde, kes oli seal suurvürst Peetrina troonipärija; kaks nõbu abiellusid järgmisel aastal. Oma uut rolli võttis ta sakasapärase põhjalikkusega ja uuris uut kodumaad ja selle asukaid talle omase tähelepanu ja terava pilguga.

Üks asi sai talle sellel uuel ja alguses arusaamatuna tundunud maal selgeks: Siin austatakse väga sügavalt usku ja vanu traditsioone. Just sellepärast, aga võimalik ka, et oma tulevast rolli ette aimates, pani tulevane keisrinna alati suurt rõhku vene õigeusu kombestiku järgimisele. Sellega teenis kohe ära rahva austuse ja tähelepanu, seda enam, et ta abikaasa, tulevane keiser Peeter III, ei varjanud oma selget põlgust Venemaa ja venelaste vastu, eelistades avalikult ja varjamatult oma armsaid Holsteini ohvitsere ning sõdureid, kellest moodustus troonipärija ümber otsekui riik riigiks. Keisrinnaks saades tuli selline joon Katariinale väga kasuks. Rahvas pidas teda omaks, unustades tõsiasja, et erinevalt kukutatud keisrist Peeter III-st ei olnud Katariina II-s tilkagi vene verd.

Oma toonasest elust jutustab Katariina II kuulsates “Ülestähendustes”, mida pärast tema surma on lugenud kõik Romanovite soost tsaarid. Ja lugenud õudusega. Katariina kirjeldab kiiva naisterahva silme läbi nähtuna ka keisrinna Jelizaveta ilu, ja loomulikult ka üldise kadestamise objekti, keisrinna võrratuid, saledaid ja pikki jalgu. Häbitu avameelsusega, Rousseau vaimus, kirjeldab ta oma elu. Üks õuedaam oli keisrinna Jelizaveta käsul rääkinud Katariinale: “On olukordi, mil kõrgeima tähtsusega huvid nõuavad erandi tegemist kõigist reeglitest..” Keisrinna Jelizaveta soovitas Katariinal valida endale armuke, et sünnitada troonipärija (Katariina ei maganud oma mehega). Ja tema valiski. Peagi sünnitas ta poja, tulevase keisri Paul I.

Lugu sellest, kuidas Jelizaveta võimu haaras, muutus aruka tüdruku jaoks ahvatlevaks eeskujuks. Juba 15-aastasena, mõistes, kui tühine mees on tema abikaasa, hakkas Katariina õukondlasi kingitustega ära ostma, luues nii oma parteid.

Hiljem need Katariina “Ülestähendused” keiser Nikolai I nimetades Katariinat “perekonna häbiplekiks”, keelas ta nende lugemise ära isegi Romanovite perekonna liikmetel. Aleksander II ajal tekkis kinnise ümbrikule, mille sees “Ülestähendused” olid,  kiri märkusega “Pitseerida erikorralduseni”.Ilmselt haaras Aleksander II -t õudus: tähendab, nad ei olegi Romanovid?

Kõik surnud keisrinna paberid olid tema “Salakambris”. Kuid ta unustas hävitada ühe paberi, millest alles vaid katkend. See oli kiri tema õnnetult mehelt. Peeter III kirjutas: “Madam, ma palun Teid mitte muretseda selle pärast, et Teie peate eelseisva öö veetma koos minuga, sest aeg mind petta on ümber saanud. Voodi on meie kahe jaoks liiga kitsas. Pärast kahenädalast lahusolekut Teist, Teie õnnetu abikaasa, keda Teie ei taha selleks nimetada”

Selle kohal kiri katkeb, kuid säilinud on kuupäev. Kiri on kirjutatud järgmisel aastal peale pulmi. Mida see tähendab? Tähendab, et mees siiski magas temaga! Ja Peeter ei olnudki naise suhtes ükskõikne! Ilmselt tundis just Katariina mehe vastu ületamatut vastikust. Tema ei tahtnud mehega magada, mees kannatas selle pärast, kuid häbenes kaevata oma keisrinnast tädile. Ja alles siis, kui keisrinna Jelizaveta nõudis troonipärijat, tuli Katariinal oma vastikustunne maha suruda. Ja ta tõi ilmale poja.

Nii et tõenäoliselt on Paul I siiski Peeter III seaduslik poeg. Just seepärast olidki Paulil nii oma isa välimus, iseloom kui ka harjumused! Just seepärast ei sallinud Katariina Pauli, kelle oli eostanud tema vihatud abikaasa! Kogu loo armukesest, kes olevat Pauli isa, mõtles ta lihtsalt välja. Et poeg ei hakkaks isa surma eest kätte maksma ega taga kiusama Katariina pooldajaid, neid, kes olid tapnud Peetri ja keda Katariina ise oli nii väga hinnanud. Ja poeg ei külvaks sellega segadust riigis, mis oli selle naise ainus tõeline armastus. Ilmselt jäi Katariina ka oma “Ülestähendustes” selleks, kes ta oli alati olnud – valitsejaks.

Kui aga siiski? Kui see kõik oli tõsi? Igatahes pärast Katariina Suure “Ülestähenduste” kirjapanemist olid Romanovid ka nende endi jaoks igaveseks mõistatuseks.

Väike Katariina, kes jälgis Jelizaveta veidrusi, jättis meelde peamise: Jelizaveta oli suutnud saada enda kätte trooni. Uurides Venemaa salajast ajalugu, avastas tark  tüdruk impeeriumi peamise seaduse: Venemaa piirmatu isevalitsus on tegelikult PIIRATUD. Seda piirab kaardiväe tahe. Just samamoodi panid muistses Roomas pretoriaanid troonile kõikvõimsaid keisreid. Ega siis Vene tsaaririik ennast asjata “Kolmandaks Roomaks” ei nimetanud. Kuid Katariina õnnetu mees Peeter III seda ei mõistnud.

Suurvürst Peetri ükskõiksus oma abikaasa vastu oli kohe ilmne, nagu ka tema valmidus naist alandada. Katariina otsis pelgupaika raamatute lugemises ja süvenemine tolleaegsesse kirjandusse aitas tal saavutada valgustatud Euroopa mõtlejate ja kirjanike imetlust. Kuid luges ta praktilistel eesmärkidel. Katariina eneseharimise programm oli mõeldud ettevalmistuseks tema tulevasele rollile, ja on väheusutav, et see visa naine  Venemaale areenile asudes hetkekski arvas, et tema rolliks võik olla kõigest dekoratiivne keisrinna.

Talle pakkus meelelahutust seks. Kommete veetlus ja tohutu füüsiline energia ületasid tema üsnagi tavalise välimuse puudused ning Katariina seksuaalsed vallutused olid silmatorkavalt edukad. 18 aastat kestnud õnnetu abielu jooksul oli tal vähemalt kolm armukest. Ta oli üsna õnnelik leviva kahtluse üle, et ükski tema kolmest lapsest, sealhulgas keiserlik pärija Paul, ei olnud abikaasa eostatud. Nii tema intellektuaalsus kui ka seksuaalsed ambitsioonid tõmbasid poliitlist tähelepanu, kuna ta kehtestas ennast isiksuna, kellel oli selge ettekujutus Venemaa valgustamisest ja rahvuslikust edasiliikumisest.

järgneb...