Krahv Monte
Cristo- 2 osa
Usun, et enamik
meist on kas lugendud romaani või näinud filme „Krahv Monte-Cristo`st“. Romaan
ilmus järjena ajakirjas „Journal des Debats“ alates 28. augustist 1844.a. kuni
15. jaanuarini 1846.a. Romaani peategelasel Edmond Dantes`il on teada ka
prototüüp. Selleks oli kingsepp Francois Picot, kes valesüüdistuse alusel vangi
pandi.
Oma iseloomu
jooni kasutas kirjanik ära Edmond Dantesi iseloomu kujutamisel. Ta ei lubanud
peategelasel laskuda ainult kättemaksu teele, sest Edmond sai lõpuks aru, et
kätte makstes teeb ta valu ja haiget nendele, kes tema kannatustes süüdi ei
ole.
Kogu lugu algas
nii, et romaani peategelene Edmond seilas laevaga kodupoole. Laeva kapten
reisil haigestus ajupõletikku ja suri. Tema viimane käsk oli tagasiteel
Marseillesse teha Elba saarel peatus.Surivoodil andis ta Edmondile paki
suurmarssal Bertrandi jaoks (kes oli koos Napoleoniga Elba saarel). Danglars
nägi seda hetke pealt. Kuna Danglars vihkas Edmondit, siis kirjutas ta koos
Fernandiga pealekaebuse. „Üks trooni ja usu sõber teatab härra kuninglikule
prokurörile, et keegi Edmond Dantesi nimeline mees, „Pharaoni“ tüürimees jõudis
täna hommikul kohale Izmirist. Laev tegi vahepeatuse Napolis ja Portferrarios,
kuhu see mees viis Murat`lt kirja usupaatorile ja kus sai usupaatori käest
kirja viimiseks bonabartistide komiteele Pariisis. Tõendid tema kuriteo kohta
leitakse, kui ta arreteeritakse. See kiri on kas tema käes, tema isa juures või
siis tema kajutis „Pharaoni“ pardal“.
Laev jõudis
Marseille 24.veebruaril 1815 ja ta pidi kahe nädala pärast kaptenina jälle
merele minema (selle aja jooksul pidi kihluspidu toimuma ja kihluspeol ta
arreteeriti)
Arreteerimisel räägib ta omapoolse loo kuninglikule abiprokurörile Villefortile, (kes suhtub temasse alguses üsna hästi ja poolehoidlikult), kuidas surev kapten ta oma juurde kutsus ja palus tal tagasiteel Elba saarel Portoferrariost läbi minna ja suurmarssalile kirja viia. Sealt pidi ta kirja vastu saama ja mingi ülesande täitma.
Arreteerimisel räägib ta omapoolse loo kuninglikule abiprokurörile Villefortile, (kes suhtub temasse alguses üsna hästi ja poolehoidlikult), kuidas surev kapten ta oma juurde kutsus ja palus tal tagasiteel Elba saarel Portoferrariost läbi minna ja suurmarssalile kirja viia. Sealt pidi ta kirja vastu saama ja mingi ülesande täitma.
Kapten palus tal
selle ülesande enda asemel ära teha. Tema austas surija palvet ja läks saarele,
kaasas kapteni poolt antud sõrmus, mis võimaldas tal suurmarssali jutule saada.
Kiri , mille ta pidi Pariisi viima, oli veel viimata. See oli adresseeritud
härra Noirtrier'le, Coq-Heroni tänaval Pariisis. See info rabas Villeforti
(kuninglik abiprokurör), sest selgus, et hr. Noirtrie oli Villeforti isa ja
tema enda positsioon sattus tõsiselt hädaohtu. Kiri leiti dokumentide
seast üles ja põletati kohe (Villeforti huvides) koha peal, aga selleks, et
lõpuni kindel olla, et Dantes kellelgi sellest kirjast ja adressaadist ei
räägiks otsustas ta eluks ajaks vangi panna. Et olustikust paremini aru
saada, tuleb kursis olla tolle aja poliitlise kliimaga.
Nagu romaanist
teada, siis laev jõudis kodusadamasse 24. veebruaril 1815. aastal. Tehes
sellele ajale kaardi me näeme, et Edmond on täpselt Põhjasõlmel Kaksikutes.
Merkuuril ühendus Pluutoga Kalades ja see ühendus on kvadratuuris Neptuuniga.
Kiri (Merkuur), ühendus Pluutoga (ohtlik) kvadratuur Neptuuniga (salakaebus,
arreteerimine ja vangla). Laeva saabumise Merkuur on täpses ühenduses
peategelase asteroidi Edmondiga. Marsil Kaljukitses on opositsioon Selenaga ja
Saturn on Musta Kuu lähedal Veevalajas.
Kui otsida laeva
nimele kõlaliselt lähedast asteroidi, siis jäid sõelale – Pharramas, Phaeo ja Phaedra. Pharramas on 6
Kaaludes ühenduses Jupiteriga, Phaeo 3 Skorpionis on Edmond Dantesi nataali
Päikesel. Phaedra on 2 Jääras kvadratuuris Marsiga Kaljukitses. Kuu Neitsis
opositsioonis planeetidega Kalades (Veenus, Pluuto, Merkuur). Kaart on pinges,
T kvadratuur, mille tipuplaneediks on Neptuun!
Lugu ise läheb
edasi järgnevalt. Saatus paiskab algul peategelease vangi, mis asus Chateu
d`Ilfi saarel. Seal leiab ta sõbra abee Faria näol, kes hiljem usaldab temale
kardinal Sprada varanduse asukoha. Järgneb kaval põgenemine vanglast ja
varanduse leidmine. Saanud rikkaks, tuleb kättemasku periood. Lõpuks siiski
saab aru, et kättemaks pole parim lahendus.
Edmondi
iseloomujooned, tema kalduvus kohe kätte maksta, tema käitumine ning suhtlemine
ning oskus ümber kehastuda. Oskus luua intriige, kavalaid lõkse, suhtlemine
kriminaalsete isikutega ja range ning karm külm välimus lubavad paigutada tema
Päikese Skorpioni märgi alla. Seda toonitab veel armastus mere vastu. Midagi
peaks olema tal ka Kaaludes ja Amburi märgis: püüd õigluse poole, tema
heldekäelisus nende vastu, kes olid tal abiks ja sõpradeks. Arvatavasti on mõni
isiklik planeet ka Neitsis, sest autoril on see märk tugevasti esindatud.
Krahvi
detailideni läbimõeldud tegevus, teda reetnud isikute tausta detektiivne uurimistöö,
oskus raha lugeda ja seda ka mitmekordistada peaks seda kinnitama. Tema
peamiseks kättemaksu relvaks ei olnud mõõk tupest välja ja kahevõitlus vaid
relvaks oli raha. Ta lihtsalt laostab neid, kes teda reetsid. Merkuur see olla
ei saa, kui Päike on Skorpionis, siis Merkuur saab olla mitte kaugemal
Päikesest kui 28 kraadi. Seega kas Kaaludes või Skorpionis või Amburi alguses. Pakuks
siis isiklikuks planeediks Veenust, mis asuks Neitsis.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar