pühapäev, 27. mai 2012

Aeg ja kalender 13


Suveaja mõttetusest Eestis.
Kas kellaajamäng tasub end ära? Igal kevadel lehti lugedes võib näha, et paljud psühholoogid, pedagoogid, loomakasvatajad on veendunud suveaja vastased. Nende arvates on ajanihkest tingitud kaudne kahju – halb mõju tervisele ja töövõimele – palju suurem, kui väidetav otsene kasu. Oletame siiski, et kasu on tõepärast olemas, kuigi viimase aja kontrollarvutused seda eriti ei kinnita.

Vaatame, kui palju Eesti saab näiteks Itaaliaga võrreldes suveajast kasu. Rooma linnas loojub Päike jaanipäeva paiku ehk samal ajal nagu Eestis Jüripäeval. Võib mõista itaallast, kui talle meeldib Jaanipäeval päikeseloojangut kolmveerand kaheksa asemel kolmveerand üheksa nautida. Eriti siis, kui kuum keskpäev maha tuli magada.

Eestlasel saabub suveajatagi Jaanipäevane päikeseloojang peaaegu tunni võrra hiljem, pikast ehavalgusest rääkimata. Itaaliaga sarnane olukord on meil aprillis, mil aga väljas veel suurt teha pole, ning septembris.oktoobris, kus väljas enam palju teha pole.

Järelikult ei ole suveajast meie ja teiste põhjarahvaste jaoks kuigivõrd kasu. Vaieldavad on väited, mille järgi suveaeg oleks turismi või äri jaoks hädavajalik. Turist ei jäta meile kellaaja pärast tulemata ja selline rahvusvahelise klassi ärimees, ke ajavahet ei suuda arvestada, võib palgata endale konsultandi, kui ta oma pea ei võta.

Kui otse mõõta ei oska, on kasulik vaadelda kaudseid tunnuseid. Eesti riigi sõltumatuse ilmsete tunnuste kohta võime kuulda nii palju demagoogiat, et vaevalt üks mittepoliitik suudab tajuda, kuidas asjalood tegelikult on. Lihtkodanik saab riigi sõltumatust hinnata kehtiva kellaaja kui kaudse tunnuse abil. Ajalugu näitab: kelle kell, selle võim. (Enn Kasak, Luup nr. 3. 9 02.1998.)

Päikesekellaga vastu pükse.

Maa kulutab täispöördeks oma telje ümber 0,99726 päeva ehk 23h 56m 03s. Elu aga käib Päikese järgi. Ööpäeva jooksul nihkub Päike taevas tähtede suhtes. Nii kulub veel ligi neli minutit, enne kui keskpäevst järgmisse keskpäeva jõuame.

Üheks 24-tunniseks päikeseööpäevaks peab Maa ennast pöörama natuke rohkem kui täispöörde. Päikesekell mõõdab Päikese asendit taevas ehk tõelist päikeseaega. Ööpäev algab südaööl ning tõeline keskpäev saabub, kui Päike on kõige kõrgemas asendis sellel päeval. Siis näitab päikesekell täpselt 12.

Maa aastapikkune tee ümber Päikese pole ringikujuline. Põhjapoolkera suvel liigub Päikesest kaugemal olev Maa aeglasemalt ja talvel kiiremini. Seetõtu näeme, et Päike liigub aasta jooksul tähtede suhtes ebaühtlaselt. Tõeline päikeseööpäev võib varieeruda kuni 50 sekundit, tõeline keskpäev aga nihkub aastas üle poole tunni.

Kuni aega mõõdeti päevades ja vahel harva ka tundides, polnud viga oluline. Kurjaks läks siis, kui hindama hakati minuteid ja sekundeid. Mehaaniliste kellade tunde ja minuteid ei anna venitada. Iga suurmeas linnas kujunes keskaja lõpuks välja kohalik aeg. See on aastakõikumiste suhtes keskmistatud päikeseaeg. Neljal päeval aastas – 15.04, 14.06, 1.09. ja 24.12 – on tõeline keskpäev tõepoolest kohalikul keskpäeval. Samas valetab päikesekell kõige rohkem 3. novembril, siis saabub tõeline keskpäev peaaegu 16 ja pool minutit enne kohalikku keskpäeva, 12. veebruaril seevastu hilineb rohkem kui 14 minutit.

Kohalik aeg kõlbas üpris hästi mingi linna ja selle lähema ümbruse jaoks. Kui aga kahe linna geograafiline pikkus erineb 15 kraadi, saabub läänepoolsemasse neist kohalik keskpäev tund aega hiljem. Ööpäevas peab ta tegema ringi ümber Maa. 19. sajandil võeti kasutusele raudtee, hakati rohkem ja kiiremini reisima. USA raudteedel kasutas iga kompanii oma kohalikku aega. Mõnedes jaamas võis näha kuni kuut erineva näiduga kella. Elu sunnil jagati 1884. aastal Maa 24 ajavööndiks (sellest on mul blogis üks artikkel, aprill 2007). Kogu vööndis kehtib ühesugune vööndiaeg. See vastab vööndi keskkoha kohalikule ajale ja erineb naabervööndi omast ühe tunni võrra. Minutiosutid näitavad igal pool ühte ja sedasama.

Maailmaajaks loetakse Inglismaa, Greenwichi meridiaani (prantslaste arvates Pariisi meridiaani) aega ja tähistatakse lühendiga GMT (Greenwich Mean Time). Kasutusel on ka uuem tähistus, kuid kasutatakse ka seda vanemat. Uus on - UT (Universal Time). GMT on enam levinud astroloogilises kirjanduses. Greenwichi meridiaani koordinaadid on: 0 kraadi 00 minutit 00,0 sekundit E (ida pikkus) ja 51 kraadi 28 minutit 38,2 sekundit N (põhja laiust). Ajavööndite piirid kulgevad mööda riigipiire ja hõredalt asustatud alasid. Mitmetes maades , näiteks Indias, on otstarbekalt kehtestatud kahe vööndi vaheline aeg. Minutiosuti näit erineb seal maailmajast poole tunni võrra.

järgneb...

Kommentaare ei ole: