Heraklese viies tegu

Nemea Lõvi tapmine
(Lõvi, 22. juuli – 21. august)
Müüt

Suur Eesistuja istus Jumala nõukojas ja arutas Jumala plaani kõikide inimesepoegade kohta, kes on ka Jumala pojad. Õpetaja seisis tema paremal käel ja kuulas tema sõnu. Aga Herakles puhkas oma tegudest.

Ning Suur Eesistuja istus Jumala nõukojas ja vaatas väsinud sõdalase puhkamist ning jälgis tema mõtteid. Siis ütles ta Õpetajale, kes seisis tema käekõrval Jumala nõukojas: "Hakkab kätte jõudma tund, mil tuleb hakkama saada vägiteoga. Valmistagu ennast see mees, kes on inimese poeg, aga ometi ka Jumala poeg. Las ta vaatab üle oma relvad ja las ta poleerib särama oma kilbi. Las ta kastab oma nooled surmavasse mürki, sest teda ootab hirmus ja kohutav tegu. Valmistagu ta end ette."

Kuid Herakles puhkas oma tegudest ja ei aimanudki, missugune katsumus teda ees ootab. Ta oli julge ja tugev. Ta puhkas oma tegudest, ja aegajalt pöördus ta neljanda värava juurde, et viia püha hirv Issanda templisse. Kord saabus aeg, mil taltsas hirv tundis ära küti, kes teda jälitas, ning järgnes tema kutsele. Niiviisi võttis Herakles ikka ja jälle emahirve endale südamesse ja otsis teed Jumala templisse. Nõnda puhkas Herakles.

Viienda suure värava ees seisis Herakles, hambuni relvastatud kõikide raskete ja kergete relvadega. Kui ta seal nii seisis, märkasid valvsad jumalad tema kindlat sammu, tema terast silma ja tema tugevat kätt. Kuid Heraklese südame põhjas oli kahtlus ja küsimus.

"Mida ma siin teen?" küsis ta. "Milles seisneb katse ja miks ma püüan seda väravat läbida?" Nõnda küsides ta kuulatas, oodates vastust. "Mida ma teen siin, oo mu elu Õpetaja – täies sõjarüüs, nagu sa kindlasti näed. Mida ma siin teen?"

"Keegi hüüab sind appi, oo Herakles, keegi, kes on suures hädas. Sinu välised kõrvad ei ole veel vastanud sellele appikutsele, ometi tunneb sinu sisemine kõrv, et sind vajatakse. Sest ta on kuulnud häält, jah, paljusid hääli, mis kaebavad oma häda ja kutsuvad sind tulema appi.

Nemea rahvas vajab sinu abi. Neid on tabanud suur viletsus. Nad kutsuvad sind appi, et sa tapaksid lõvi, kes laastab nende maad, valides oma toidu inimeste hulgast."
"Kas seda jubedat häält ma kuulengi?” küsis Herakles. "Kas ma kuulen lõvi möirgamist, mis lõhestab õhtust ilma?"

Õpetaja vastas talle: "Otsi üles lõvi, kes rüüstab maad, mis asub sealpool Viiendat Väravat. Inimesed sel rüüstatud maal elavad tasahilju lukustatud uste taga. Nad ei saa toimetada oma igapäevast tegemist. Maa seisab söödis, sest keegi ei künna ega külva. Lõvi luurab nii põhjas kui lõunas, nii idas kui läänes, et haarata oma saagiks neid, kes satuvad ta teele. Tema kole möirgamine kostab igal ööl ja paneb inimesed hirmust värisema oma suletud uste taga. Mida sa teed, oo Herakles? Mida sa teed?"

Herkules kuulas hoolega ja ruttas appi, kus teda vajati. Ta läks Suure Värava juurde, mis valvas sissepääsu Nemea maale, ning võttis seljast oma sõjarüü, jättes endale üksnes nuia, mille ta oli lõiganud noorest kasvavast puust.

"Mida teed sa nüüd, oo inimese poeg, kes on ühtlasi ka Jumala poeg? Kus on sinu relvad ja sinu tugev kaitse?"
"Need relvad on küll võimsad, aga rasked. Nad koormavad mind ja takistavad mu edasiliikumist teed mööda. Mul pole vaja midagi peale mu ustava nuia: Varustatud selle nuia ja julge südamega, lähen ma lõvi otsima. Saada sõna Nemea rahvale, et ma olen asunud Teele. Ärgu nad kartku."

Number viis
Viiendas märgis, Lõvis, sooritab Herakles oma ajalooliselt tuntuima vägiteo. Nemea lõvi tapmist on alati seostatud Heraklesega, kuigi on huvitav märkida, et sellel kuulsal teol ei ole midagi tegemist lõvinahaga, mida Herakles pidevalt kandis. Selle lõvi tappis ta enne meie poolt loetletud tegusid, ja see oligi tema esimene teenimise tegu. Selle teoga ta näitas, et oli valmis katsumiseks ja kasvamiseks.

Numbriliselt on see üks huvitavamaid Heraklese tegudest. Et seda täielikult mõista ja aduda selle olemust, peame mõtisklema seda iseloomustava number viie üle. Esoteeriku seisukohalt on number viis inimese arv, mis koosneb madalamast neljasest loomusest: mentaalkehast, emotsionaalsest kehast, vitaalsest kehast ja füüsilisest kestast. Psühholoogide arvates on inimene üksus, oma mentaalse ja emotsionaalse seisundi ja vitaalsuse kandja, samuti füüsilise keha reaktsiooniaparaat.

Eelmises neljas märgis nägime, kuidas neid nelja keha seostati hingega.
Jääras otsis hing endale niisuguse mateeria, mis võimaldas tal olla kontaktis ideede maailmaga. Ta riietus mentaalsetesse katetesse, lisades isiksusele niisugused mentaalse aine kombinatsioonid, mille kaudu ta suutis end kõige paremini väljendada. Nii sai inimesest mõtlev hing.

Sõnnis võttis hing ühendust ihade maailmaga, ja jälle kordus sama protsess. Arendades tundemaailma ja emotsioone, muutus inimene tundealtiks hingeks.
Kaksikutes ehitati üles uus ja vitaalne energiakeha, ühendades hinge ja mateeria energiad, misläbi inimesest sai elav hing. Need kaks poolust leidsid teineteise, ja nii sündis vitaalne keha ehk eeterkeha.

Vähis, mis on füüsilise sünni ja massiühiku identifitseerimise märk, lõpetati inkarnatsiooniprotsess, millega sai teoks inimese neljane väljendusvorm. Inimesest sai elav tegelane füüsilisel tasandil.
Kuid alles Lõvis muutub inimene selleks, mida okultses keeles nimetatakse viieharuliseks täheks. See täht sümboliseerib inimkonna isikustumist. Nüüdsest tunneb inimene end isikuna, ta saab teadlikuks endast kui Minast. Alates sellest märgist tarvitame sõnu "mina" ja "minu".
Idamaa Ajatu Tarkus õpetab, et number viis on kõige okultsem ja kõige sügavmõttelisem number.

Väidetakse, et nende taevaste ja vaimsete olendite grupp, kes inkarneerus Maal, ilmutades end neljasuse kaudu, pannes sellega aluse inimkonnale, kujutas endast jumalike olendite viiendat rühma. Seetõttu ühendasid nad endas universumi duaalseid omadusi, nii vaimseid kui füüsilisi. Nad ühendasid endas kahte poolust. Nad olid eksoteerilised ja esoteerilised, nad olid objektiivsed ja subjektiivsed. Nõnda saame number kümne, mida peetakse inimese täiuslikkuse numbriks, lõpuleviimise numbriks, mis esindab ideaalset ja avatud inimest, kes on saavutanud vaimu ja mateeria tasakaalu. Samas on see number, mille puhul vaim ei valitse mateeriat. See number iseloomustab püüdlejat, kelle ülesandeks on allutada mateeria vaimule, mille tulemusena kaob ka number kümne tasakaal.

Idamaade vanad käsikirjad iseloomustavad huvitavate epiteetidega neid taevaseid olendeid, kellest on saanud meie aja inimesed, see tähendab meie ise, inkarneerunud Jumala pojad. Neid nimetatakse Teadmiste ja Tarkuse Isandaiks, Tahte ja Ohverdamise Isandaiks, Piiritu Pühendumise Isandaiks. Need nimetused iseloomustavad seda vaimset üksust, mis elab igas inimolendis, eriti aga neid, kes on asunud teekonnale ümber sodiaagi kui vaimse eesmärgiga teadlikud isiksused.

Oleme siin omal tahtel ja täie teadmisega. Oleme astunud materiaalsesse eksistentsi, et tõsta mateeriat taevasse. Tegelikkuses ja olemuses ei ole inimene see, mis paistab väljastpoolt. Tegelikkuses on ta see, mis ilmneb alles Veevalaja märgis, Lõvi vastasmärgis. Alles siis saab ta teadlikuks kogu inimkonnast, vastandina enesekesksele isiksusele Lõvis. Lõvi isiksusest saab Kaljukitses pühitsetu, ja Veevalajas täiuslik inimene. See saab võimalikuks ainult tänu jäägitule pühendumisele, et teenida ähmast eesmärki, mida on endaga kaasas kantud paljude sodiaagiringide vältel, kuni on saavutatud täielik eneseteadvus.

Nii saab selgeks VT viienda käsu paikapidavus ja tema suhe Heraklese viienda teoga. "Austa oma isa ja ema, et su elupäevad oleksid pikad sel maal, mis sinu Issand sinule annab." Lõvi märgi all kohtuvad isiksuses Isa-vaim ja Ema-mateeria. Nende liidu tulemusena moodustub see eneseteadlik üksus, mida nimetame hingeks või Minaks. Lõvi märgis tunnetab inimene ennast isiksusena ja alustab kogemise tsüklit, kus ta kogub teadmisi, alustades sellega oma teekonda pühitsuse suunas.

Selles märgis toimuvad viimased katsed teel püüdleja kandidaadiks. Kui Lõvi märgi töö on lõpule viidud, on ka alanud ettevalmistus pühitsuseks, mis toimub Kaljukitse märgis. Jääras saavutati teatud kontroll mõtlemise üle ja Sõnnis saadi võime allutada oma ihasid. Kaksikutes nopiti tarkuse õunu, mille abil õpiti vahet tegema tarkusel ja teadmistel. Vähis mõisteti vajadust muuta instinkt ja intellekt intuitsiooniks ning tuua nad mõlemad Jumala Templisse.

järgneb....