Heraklese viies tegu 2

Müüdi sündmustik
Pärast suhteliselt lihtsat ülesannet Vähi märgis, mis pealegi ei kujutanud endast erilist ohtu, seab Eurystheus Heraklese vajaduse ette tappa Nemease lõvi, kes laastas maad. Lõvi oli pikka aega olnud rahva nuhtluseks, mille vastu nad ei saanud midagi teha. Herakles leidis, et ainus viis oma eesmärgi saavutamiseks oli lõvi jälitamine üha kitsenevates ringides, kuni lõvi on sunnitud varju otsima koopas. Seda Herakles tegigi, sundides lõvi minema oma koopasse.

Saanud selle ettevalmistusega hakkama, tegi Herakles ebameeldiva avastuse, et koopal oli kaks sissepääsu. Kui lõvi oli sisse aetud ühe avause kaudu, põgenes ta läbi teise väljapääsu. Ja ei jäänudki üle muud, kui katkestada lõvijaht, et sulgeda üks koopa sissepääsudest. Nii Herakles ka toimis. Seejärel sundis ta lõvi minema allesjäänud sissepääsu kaudu koopasse. Ta jättis maha kõik relvad, isegi omatehtud nuia, sisenes koopasse ja kägistas lõvi kahe palja käega. Pimedas koopasügavuses toimus Heraklese ja lõvi võitlus elu ja surma peale.

Sündmuspaik
Lõvi märk moodustab ühe haru kindlate märkide ristis, kuhu alati lüüakse risti Kosmiline Kristus ja isiklik Kristus. Võibolla selgub sõna "risti lööma" tähendus paremini, kui asendada ta sõnaga "ohverdama", sest kristusteadvuse avaldumisel vormi kujul tundub, et ta toob justkui ükshaaval ohvriks oma jumaliku loomuse erinevad aspektid.

Sõnnis, loomisjõu sümbolis, mis avaldub iha kaudu, näeme, kuidas jumaliku loomisjõu madalam vorm, seksuaaltung, muudetakse selle aspekti kõrgemaks vormiks, ehk justkui ohverdatakse oma kõrgemale vormile. See peab tõusma taevasse.

Lõvis näeme, kuidas kosmiline mõistus tegutseb inimeses madalama arutleva mõistusena. Ka see madalam aspekt tuleb ohverdada, et inimese väike mõistus alluks Universumi mõistusele.
Skorpionist, mis moodustab kindlate märkide risti kolmanda haru, leiame kosmilise armastuse või kosmilise külgetõmbe. Seal võime näha selle madalamat aspekti, mida nimetatakse suureks Illusiooniks. Skorpionis on püüdleja ristil, kuna ta ohverdab illusiooni tõelisusele.

Veevalajas valgustab Universumi teadlikkuse valgus inimest, mille tulemusena inimene ohverdab enda isiksuse ja sulab ühte Universumi tervikuga.
Tõeline ristilöömine tähendab peegelduse ohverdamist reaalsuse eest, madalama aspekti ohverdamist kõrgema aspekti heaks, isikliku ohverdamist suure kogusumma eest. Just seda näitas meile Kristus äärmiselt kujukalt. Just sellega sai ta meie jaoks Loojaks. Ta tegutses valgustatud mõistuse juhtimisel, ta kehastas jumalikku armastust, ta nimetas end ise Maailma Valguseks. Sellepärast seisis ka Herakles probleemi ees, milleks oli märgi probleem – madalama mina ohverdamine, et võita tõelise Mina tunnetus.

Kunagi koosnes sodiaak vaid kümnest tähtkujust. Sel ajal olid Lõvi ja Neitsi koos üks ja sama sümbol. Võibolla on sellega seotud ka sfinksi saladus. Sfinks kujutab endast naise peaga lõvi, st ta näitab kuningliku sümboli suhet mateeriasse ehk ema aspekti. Siin on ühendatud kaks poolt: mees- ja naissugu, positiivne ja negatiivne.

Selles tähtkujus asub väga hele täht, üks tähistaeva neljast kuninglikust tähest. Selle tähe nimi on Regulus, st Valitseja või Seaduseandja. Tema mõte seisneb selles, et inimene saab olla seaduseks iseendale, sest temas asub kuningas või valitseja. Nimetatud tähtkujus peitub ka üks ergas tähegrupp, mida nimetatakse Sirbiks. Iidsetel aegadel käsitlesid pühitsetud kõiki tähtkujusid teatud jõudude kehastustena, mis sümboliseerisid tohutut draamat, millest isegi nemad ei saanud täielikku ülevaadet. Nende meelest esindas see tähtkuju kolme olulist mõtet:

1.inimene on valitseja, kuningas, inkarneerunud Jumal, Jumala lihane poeg
2.inimest valitseb seadus: loodusseadus, mille inimene on ise endale valmistanud ja vaimne seadus, millele ta võib alistuda
3.inimese ülesandeks on võtta sirp ja lõigata välja või lõigata maha see, mis takistab vaimse seaduse täitmist, seega ka hinge arengut.

Lõvi tähtkujus on 94 tähte, neist kaks on esimese suurusjärgu tähed. Lõvi tähtkuju nimetati vanas Egiptuses “väljavalajaks”, sest sel ajal on Niiluse veetase kõige kõrgem. Sellel nimel on huvitav esoteeriline tähendus, sest vastavalt Ajatu Tarkuse õpetusele tekkis inimene niisuguse sündmuse ajal, mida kutsutakse “kolmandaks väljavalamiseks”. Seda mõistet kasutatakse suure hulga hingede voolamise kohta loomade kehadesse, mille tõttu tekkis inimkond, mis koosnes üksikutest indiviididest. Väljavalamise teine tähendus on individualiseerimine, muutumine indiviidiks, kellel on eneseteadvus, mis seostub Lõvi märgi tähtsa mõttega.

Selle märgi 95 tähel on numeroloogiline tähendus, sest see on 9 x 10 + 5. Üheksa on pühitsemise number, kümme on inimese täiuslikkuse number, viis on aga inimese number. Seega peitub selles tähekogus inimese lugu, nii isiksuse kui pühitsetuna, koos tema ülima vaimse saavutusega.

Kolm sümboolset tähtkuju
Lõvi tähtkujuga on seotud üks tohutu suur tähtkuju, mille nimi on Hydra või Madu. Siit leiame ka tähtkujud nimega Crater (karikas) ja Corvus (ronk). Need kolm tähtkuju esindavad pühitsemisele püüdleva inimese otsinguid. Nendes peituvad selged juhised tegutsemiseks. Kui Lõvi, kuningas, alustab oma tööd, mõistab ta, et tal tuleb juua kannatuse ja kibeda kogemuse karikast, et tal tuleb jagu saada suure illusiooni maost, ja et maost vabanemiseks vajab ta palvelinnu abi. Vanadel piltidel võime näha seda madu naisena.

Ta katab taevalaotusel piirkonna ulatusega üle saja kraadi ja on kõrvuti kolme tähtkujuga: Vähk, Lõvi ja Neitsi.
Alles Skorpionis lõpeb see mateeria või illusiooni madu, millega hing end nii kaua on samastanud. Mao tähtkujus on kuuskümmend tähte, mis jällegi on sügava tähendusega number. Kuus on mõistuse arv, esindades Universumi Mõistuse loometööd, loomise kuut päeva. Kuuendas märgis, Neitsis, on vorm saavutanud täiuslikkuse. Ilmutusraamat kinnitab, et 666 on Metsalise arv. Mao tähtkuju katab kolme sodiaagi tähtkuju, seega on tema number, kuus, kolmekordse mõjuga. Kümme on lõpuleviimise number. Kuus esindab seega keha piiranguid, kui töötatakse vaid vormi ja isiksuse abil; teiselt poolt sümboliseerib ta Jumala ilmnemist looduses, kas kosmiliselt või individuaalselt. Madu esindab mateeria aspekti, mis looritab ja varjab hinge.

Karikas koosneb kolmeteistkümnest tavalisest ja umbes 90 väiketähest, kuigi mõned astronoomiaraamatud kõnelevad kolmest säravast tähest ja 90 väiketähest. Jällegi on meil tegemist mateeria või vormi numbriga, samuti numbriga, mis käib usutaganemise või “seljakeeramise” kohta, nagu Juudas Iskariot pööras selja hingele või Kristuse aspektile. Tegelikult moodustab Karikas Mao keha ühe osa. Selle karika peab iga inimolend tühjendama, sest see sisaldab destillaati, mille ta on saanud mateeria kogemusest. Kindlasti on tegemist sama karikaga “kohustuse karika” puhul iidsetes vabamüürlaste rituaalides. Juuakse seda, mille ise oleme pruulinud. Sama mõtte leiame kristlaste Piiblist: “Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab.”

Kolmandana nimetame Ronka (Corvus), kes seisab Mao kohal ja nokib teda. Selles tähtkujus on üheksa tähte. Üheksa on jällegi pühitsemise number. Vana Testament algas rongaga, Uus Testament algab tuviga. Kogemus algab mateeria linnuga ja lõpeb vaimu linnuga. Huvitav, et linnu leiame ka Lõvi vastasmärgist, Veevalajast. See on Cygnus, Luik, vaimu linnu sümbol. H.P.B. raamatust “Vaikuse hääl” loeme:

“Ja siis heidad sa suure linnu tiibade vahele. Oo, kui magus on lebada selle tiibade vahel, kes ei ole sündinud ega ka sure, kuid on AUM läbi igaveste aegade.”
Joonealuses märkuses öeldakse:

“Rigveda kõneleb: A-silpi peetakse Hamsa-linnu paremaks tiivaks, U on tema vasak tiib ja M on tema saba…”
Denderah’ sodiaagis on Lõvi ja tema kolm naabertähtkuju esitatud üheainsa tohutu märgina. Lõvi tallab Madu, Ronk on lennanud Lõvi õlale, kõige all on aga sulgedega kaunistatud naisfiguur (jällegi mateeria sümbol), kes hoiab käes kahte karikat. Karikas sümboliseerib kibeda kogemuse karikat, jumaliku viha karikat. Karikat pakutakse pühitsetavale. Geetsemane aias palus Kristus Jumalalt, et see karikas võetaks temalt ära, kuid lõpuks jõi ta selle ikkagi tühjaks.

Herakles, püüdleja, kes teostab end Lõvis, näeb oma vaimus suurt võitlust, mis tal ees seisab. Ta teab, et minevikus peitub tema tuleviku pant. Ta teab, et enne Kajukitse mäele ronimist peab ta tapma Lohemao. Ta teab ka, et ei saa enam olla ronk, vaid peab kehastuma Kotkana (Aquila), Skorpioni linnuna.

See tegevus algab juba Lõvis, sest siin peab ta näitama otsustusvõimet. Ta peab demonstreerima, et on valmis võitluseks kolmes järgmises märgis, tappes loomade kuninga Lõvi, omaenda loomuse. Ta peab seda tegema üksi, ilma kellegi abita, teenides nii ära väe, mis aitab tal jagu saada Lohemaost Skorpionis.

järgneb...