Eha muljed Michaeli selgitustest.
Herakles õpetas Atlantise ajal, aga õpetus püsib, sest Herakles elab meist igaühes ja nõuab, et puhastumiseks/arenemiseks teeksime samasuguseid tegusid. Igal kuul avaneb võimalus uuesti ja igal aastal kordub see võimaluste ring – võitlus olemasolu eest. Iga inimene on sõdur, vaimne sõdur. Ta algus on taevas ja teod maa peal.
Astroloogiat peame õppima selleks, et mõista energiate olemust ja nende ülesehitust. Astroloogia, müüdid ja Kiired on omavahel seotud.
Ei saa võidelda Suure Maailmaga, see on patt, ainus ja tõeline patt, mis ühendab inimest Musta Looziga. Maailm määrab me kulgemise ja astroloogia aitab meil sellesse paremini sobituda. Alguses on tähemärke 12, aga siis kui individualiseerumine on Lõvis võidetud saab jõuline Lõvi Veemehes ühineda vaimse rühmatööga. Nii ühinevad kõik vastandmärgid üheks ja märke jääb 6. Lõvi otsib vabadust ka Skorpionis, aga Lõvi märgis on end lihtsam distsiplineerida kui teistes märkides.
Müüdis on 2 koopasuud, need on kõrvad. Sule need ja pääsed sisse ning siis võid kasutada küüsi, et iseennast kinni püüda. Tõeline Lõvi on tundlik.
Iga teo alguses läbib Herakles värava. Värava läbimine avab inimese hinge vastuvõtlikkusele. Igal õpilasel on probleemid oma meele valitsemisega. Inimene, kellel pole probleeme, ei ole veel teele astunud.
Suuremas plaanis on puhkus müütide vahel puhkus kahe inkarnatsiooni vahel. Ikka ja jälle tuleme maa peale, et saada inimeseks – hinge järgijaks inimeseks.
Vulkan lööb läikima Marsi kilbi – inimene vajab säravat aurat, mis kaitseb astraalmaailmas ja annab inimesele tähelepanu ning kirkuse. Mõttenooled kastetakse mürgi sisse, et need tapaksid, aga madal loomus on tugev, seda pole lihtne võita. Madal loomus koosneb inimese hirmudest, himudest ja isiklikest soovidest.
Herakles eelistab koostööd enda valmistatud nuiaga – intuitsiooniga, sisemise õpetajaga. Tõeline intuitsioon asub inimese südames – see on Neptun buddhi tasandil. Herakles avas oma südame Kaksikutes, siis kui alustas teenimisega. Iga Lõvi soovib ise õppida, temagi on südame märk.
Hambuni relvastus, mida jumalad Heraklesele kinkisid on Kiir/Ray 1- jumalik Tahe. Herakles oli valmis kõigeks, aga ta ei teadnud, et ülesandeks on madalama intuitsiooni tapmine. Hädahüüd, mida ta kuuleb kõneleb sisehäälest ehk energiasüsteemist, mis hüüab abi. Sellises olukorras kannatavad kõik ümbritsevad inimesed nagu Nemea elanikudki.
Kõigil on häid omadusi, aga kui isiksus takistab, siis ollakse enesekeskne ega kuulda teisi. Ka prantsuse kuningas LouisXIX oli oma energiasüsteemi ohver = 666. Vaistlikult haaravad sellised inimesed kõik paremad palad endale.
Õpetaja küsib: „Mida teed?“ = töö on vabatahtlik. Sellises töös on vaja kuulvaid kõrvu, aitavaid käsi, vaikivat keelt, alandlikku südant, kuldset häält ja nobedaid jalgu. Herakles jätab kõrvale kõrgema teadvuse relvad ja võtab eneseusalduse – nuia. Jumala pojana võidab ta alati. Ka meie oleme 1/2+1/2 (jumala poeg ja inimese poeg).
Herakles otsib saaki, madalamat lõvi ja avastab, et see on peidus. Vilets isiksus/persoon ei väljenda end. Sageli sünnitakse Lõvis, et õppida end väljendama. Alul on kõik õnnelikud, et Herakles tuli, aga siis algavad kõhklused. Millised osad minus ei usu? Kardavad? Põiklevad? Külvavad hirmu?
Tõelised Lõvid omavad mantrat: „Tahta, teada, usaldada!“ Nad lasevad Hingel ennast juhtida. Jäär ja Lõvi on valitsejad, aga Kaaludes õpitakse vaikust kuulama, ei vastata sosinale ega mürale.
Kus on sinu lõvi? Ära looda teistele. Vaid sina tead, kus on probleem.
Herakles on ebakindel kui samastub oma isiksusega, vaid Hingega samastudes suudetakse võita. Kuna lõvi on liiga ligidal, siis ta ei näe lõvi – lähedalolevaid probeeme ei nähta!
Lõvi karjub s.o. hirmuhalvatus. Noored puud värisevad – äsjaõpitu väriseb. Algab võitlus. Nool ja vibu on mõttejõud, millega soovitakse tappa. Nooled kukuvad maha – persona/isiksus on paljude eludega ehitatud ja see on tugev, seda on võimatu võita mõttejõuga. Siin on Lõvi ja Ambuti vaheline võitlus, sest Ambur on inimese kõrgem loomus. Kuna mõtted ei aita, siis tormab Herakles lõvi kallale kogu oma jõuga. Lõvi ehmub, ta pole kunagi näinud Kõrgemat Ise. Nähes vastase tugevust põgeneb kaval isiksus rägastikku mäe jalamil. (Mägi on pühitsuse sümbol). Pühas piirkonnas lähevad uhked persooni peitu, väites, et nendel pole madalamat ego – mina olen vaba. See on psühholoogiline lähenemine, inimene eitab oma varju olemasolu. Vaid pimedusega löödud inimesel ei ole probeeme. Koopast kostab kisa – negatiivsus on kuuldav, alles siis näed ja lõpuks puudutad. Koobas tähendab nii vaimse pühitsuse paika kui ka oma teadvuse tumedaid piirkondi, pimedust.
Selgub, et koopal on teine väljapääs ja lõvi jahib Heraklest selja tagant. Isiksus teeb kõik, et olla see, kes ta on. Lõvil on palju Kiir/Ray 5 meelt, taiplikkust. Pole võimalik tappa lõvi, keda ei leita. Herakles kogub koopas oleva risu, oma mõtted nii, et madalam ego ei saaks põgeneda = keelab oma mõtetega tal põgenemise. Isiksus leiab alati endale vabandusi ja põhjendusi – see ongi põgenemine. See on kui male mängimine, mis lõpeb alles siis kui kuningas on nurka surutud ja tule all. Ja selle isiksuse kägistab (kurguchakra puhastamine) Herakles oma kätega. Kurguchakra on isiksuse valed mõttevormid, glamuuri ja illusioonidesse sukeldumine. See on valelik kõne, millega ehitatakse iseendale vanglat. Mida tugevam vangla, seda raskem on seda lammutada.
Hüdra omadused – viha ja hirm hakkavad nõrgenema.
Johannes Ristija võttis Kaksikutes teise pühitsuse kui ta ütles, et Kristus kasvab ja tema kahaneb.
Võitlus lõviga on võitlus oma südames ja seda tuleb pidada oma kätega = oma tegudega.
Herakles nülib lõvi – ta on võitnud isiksuse ja võib vana kulunud lõvinaha(ta on ka varem personat võitnud) asendada uuega. Nüüd tuleb võimalus hingele, sest inimene on äratanud oma hinge. Aga kusagil tulevikus ootab teda võitlus Ükssarvega.
Kas oled teadlik oma isiksuse trikkidest? Kas on sul plaani, kuidas suruda lõvi nurka? Võ i oled kindel, et sina oled lõvi võitnud?!?
Vaid meditatsioonides kõneleb hing kuidas sellist võitlust pidada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar