USA presidentide statistika - 4

Ameerika esimene president vannutati ametisse 30.aprillil 1789.aastal ja oli sellele ametikohal 4.märtsini 1797. Sellest kuupäevast alates (4.märts) on ametisse asunud järgmised 9 presidenti, viimane oli W. Harrison. Järgmine president J. Tyler vannutati juba uuel kuupäeval, 4.aprillil. Miks? Seda saab vast uurida võttes abiks internet. Viimane, kes ametisse astus 4.aprillil oli 12-s president Z.Taylor. Seda seepärast, et president suri 9.juulil 1850.a. ja tema järglaseks sai M. Fillmore. Peale teda jätkus uue presidendi vannutamine 4.aprillil. Katkestas selle kuupäeva kasutamise A. Lincolni surm 15.aprillil 1865.

A.Lincolni järel sai presidendiks A. Johnson, kes oli siis ametis kuni 4.märtsini 1869. Millegipärast pöörduti tagasi märtsikuupäevale. Viimane president, kes sai võimule 4.märtsil (1881) oli J. Garfield. Tema ametiaja katkestas tema surm 19.septembril 1881. Järglaseks sai C. A. Arthur. 4.märtsi vannutamise kuupäeva katkestas W. McKency surm atentaadi tagajärjel (14.09.1901). Järglaseks sai T. Roosvelt. 4.märtsi kuupäeva „rikkus“ järjekordselt W. Hardingi surm (2.08.1923), jätkas presidendina C. Coolidge. Edasi katkes 4. Märtsi traditsioon F.Roosvelti surm (12.04.1945). Roosveldi järglane H. Truman oli võimul 20.jaanuarini 1953. Siit alates on Ameerika presidentide vannutamine toimunud 20.jaanuaril. See on kuidagi seotud ka kinnistähe Siriusega. Vahepael katkestas selle aga Kennedy surm. 20.jaanuaril on Päike kas Kaljukitse lõpus või Veevalaja alguses ja ühenduses riigi Pluutoga. 4. Märtsi aegu on Päike Kalade 10 kraadi kandis tehes trigooni riigi Päikesega. 4. Aprillil on Päike Jäär 10 kraadi kandis ja teeb siis opositsiooni riigi Saturniga.

44-st presidendist on surnud 39, elus 5. Keskmine eluea pikkus on 54.33 aastat. Kõige vanemaks elas G. Ford 93 aastat ja 165 päeva. Admas elas 90 aastat ja 247 päeva. Kõige nooremana suri J. Kennedy 46. Järgmine oli Garfield 49. Mõlemad siis atentaadi tagajärjel. Atentaate on tehtud kuule  korral, neist ainult Jackson pääses vigastusteta ja Reagan sai tõsiselt haavata.

Wikipediast ja internetist leitud huvitavad faktid presidentide kohta:

Kõige pikem president oli A. Lincoln, 193 cm ja kõige lühem J. Madison, 163 cm.

G. Washington oli ainus parteitu president. Madison oli esimene president, kes kandis sukkade asemel pikki pükse.  Monroe oli esimene president, kes sõitis aurulaevaga. J. Admas oli esimene president keda pildistati. J. Buchanan oli ainus president, kes oli vallaline. R. Hayes oli president, kes laskis Valgesse Majja sisse tuua kirjutusmasin aja telefoni. C. Arthur oli president, kes lasi Valgesse Majja paigaldada lifti.G. Cleveland oli esimene president keda filmiti.B. Harrison oli esimene president kelle hääl salvestati. Originaalfoto on kaotsi läinud, kuid sellest on alles koopia. T. Roocvelt oli esimene president, kes sõitis allveelaevaga, lennukiga ja võitis Nobeli rahupreemia. J. Kennedy oli esimene president, kes võitis Pulitzeri preemia ja osalses teledebatis, vastaseks oli Nixon. R. Nixon oli esimene ja seni ainus, kes on oma ametis tagasi astunud. B. Clinton oli esimene, kes saatis e- kirja. D. Trump on esimene, kes ei oma ei sõjalist ega poliitilist kogemust. 

John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval samal päeval Jeffersoniga. Nad olid viimased elusolevad USA iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanud. Adamsi peaaegu viimased sõnad olid: "Thomas Jefferson elab." Ta ei teadnud, et Jefferson oli kõigest mõni tund varem oma kodus surnud.
Adams elas 90 aastat ja 247 päeva vanaks. See oli kaua aega USA presidentide eluearekord. Lõpuks ületas selle Gerald Ford, kes suri 26.detsembril 2006.aastal  93 aasta ja 165 päeva vanuselt.

John Q. Adamsi naine Louisa Cathrine Johnson on ainus USA presidendi naine, kes on sündinud väljaspool USA-d (Londonis).

30. jaanuaril 1835  sooritati A. Jacksonile atentaat, kuid töötu Richard Lawrence'i püstolitel tekkis tõrge ning Jackson pääses vigastusteta.

Ta oli esimene USA president, kes polnud briti päritolu (oli hollandi päritolu) ning ka esimene president, kes oli sündinud USA-s. Van Buren on seni ainus president, kellele inglise keel polnud emakeel (selleks oli hollandi keel). Ka tema naine Hannah oli hollandlane.

1841. aasta alguses, ametisse õnnistamise tseremoonial, külmetus Harrison tõsiselt, kui pidi külma ilmaga ilma üleriieteta kuulama läbi aegade pikimat USA presidendi ametisse õnnistamise tseremoonia kõnet (8444 sõna, kestus umbes 2 tundi). Ta haigestus kopsupõletikku ja suri kuu aega hiljem. Nii sai temast esimene USA president, kes oma ametipostil suri. Ta on tänini kõige lühemat aega ametis olnud Ameerika Ühendriikide president: 31 päeva. Ühtlasi on ta viimane USA president, kes oli sündinud enne USA iseseisvumist.

Temast alates on peaaegu kõik iga 20 aasta järel valitud USA presidendid surnud oma ametiajal (eranditeks Ronald Reagan ja George W. Bush) indiaanipealiku Tecumseh ' väidetava needuse tagajärjel aastal 1811. Kuid sellest "needusest" teatas esimest korda alles Ripley oma raamatus "Usu või ära usu" aastal 1931, mis seab needuse olemasolu kahtluse alla.
Tema poeg John Scott Harrison oli USA Esindustekoja saadik Ohiost 1853-1857, pojapoeg Benjamin Harrison oli USA president 1889-1893. See on läbi aegade ainus vanaisa ja pojapoja paar, kes on mõlemad olnud USA presidendid.

John Tyler oli  oli esimene asepresident, kes sai presidendi (Harrison) surma tõttu sellele ametipostile.

James Knox Polk Ta on üks parimaid presidente, kes oli ametis ainult ühe ametiaja, ning ajaloolased peavad teda tänu tema ekspansioonipoliitikale üheks parimaks presidendiks, ning viimaseks õnnestunud presidendiks enne Abraham Lincoln - nimelt kõik neli Polki ja Lincolni vahel olnud presidenti – Taylor, Fillmore, Pierce ja Bushanan, platseeruvad ajaloolaste hinnangutes alati tabeli lõpus.

Abraham Lincoln oli väga hea maadleja. Kaheteistkümne aasta jooksul kaotas ta ainult ühe maadlusmatši

Theodore Roosvelt Ta oli esimene ameeriklane, keda autasustati Nobeli auhinnaga: ta sai Nobeli rahuauhinna laureaadiks 1906 Vene-Jaapani sõja rahuläbirääkimiste eest – asjaolu, mis oli huvitavalt irooniline, arvestades tema edendamist riiklike sõjapidamistesse kui kasulikku tööriista (?). Roosevelt oli üks esimesi presidente, kelle häält salvestati järeltulevatele põlvedele. Salvestisena on siiani säilinud ainult vähesed kõned. On üks 4,6 minuti pikkune helisalvestis, mis on hästi säilinud, ja seal on kuulda tema madal hääletämber. Tema hääletämbri ulatus on tolle aja kohta väga hästi säilinud ja tema lindistusi saab kuulata Michigani ülikooli raamatukogus.

Thomas Woodrow Wilson 8.jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas 14 teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks.

Warren Harding, Tema ametiajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid Eesti iseseisvust.

Calvin Coolidge Ta on ainus USA president, kes on sündinud 4. juulil (USA iseseisvuspäeval).

Herbert Hoover Herbert Hoover valiti 12. Mail 1920 Tallinna aukodanikuks. Ta külastas Tallinna 14. Märtsil 1938.

J. Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen. R. Nixon. Ta oli sunnitud Watergate afääri tõttu 9. Augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus.

Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew  tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks. Jimmy Carter aastal 2002  pälvis ta Nobeli rahuauhinna.

G.Bush sen. Ta oli viimane Teise maailmasõja veteran, kes sai USA presidendiks. Sõja ajal oli ta lendur USA mereväes.

B.Clinton on vaegkuulja ja ta kannab kuuldeaparaati.

G. Bush jun. oli esimene USA president, kes külastas oma ametiajal Eestit (2006. aastal).

B. Obama 3.septembril 2014 oli Obama ametlikul visiidil Eestis. Temast sai George W. Bushi järel teine ametisolev ja üleüldse kuues Ameerika Ühendriikide president, kes on Eestit külastanud.

D.Trump on vande andmise ajal kõige vanem president, 70-ne, kes sellele ametipostile asub.

Sai nüüd igasuguseid andmeid kuhjaga kirja. Nende põhjal juba saaks ka mingi sügavama analüüsi teha.