Peajumal
Jupiter
Jupiter kuni
10.septembrini asub Neitsis, oma pagenduse märgis. Aitab kaasa kaine
materialistliku positsiooni tugevnemisele. Tehakse avastusi meditsiini vallas.
Soodustab tervikuna teaduse arengut. On aeg juhtida tähelepanu detalidele, mis
võivad mõjutada tähtsaid protsesse. Üle vaadata seadlusandluse mõningad
punktid, mis seni tähelepanuta on jäänud. Kasvab Neitsi märgi omanike
populaarsus. Neid saadab edu ja saavutused. Hinda läheb professionaalsus. Jupiter
Neitsi ajal võib toimuda ideelise ja religioosse suuna lõhenemine. Võib tekkida
rahvastiku ühtsuse koondumine aga samas ka fanatismi suurem esiletulek. Kuna
Neitsis asub ka Põhjasõlm, siis see kiirendab erinevates teadusvaldkondades selle arengut. Vaikselt asendub rõhk
fanaatiline religioon ateismiga. Väheneb huvi müstika, esoteerika ja maagia
vastu. Kõike tahetakse üle kontrollida, eksperimentide abil tõestada. Jupiteri
liialdused väljenduvad suurtes lahendamata probleemide kuhjumises. Tuleb väga palju
vaeva ja tööd teha, et need laheneksid. Ainult nii saab Jupiter end näidata
heaolu ja optimismi planeedina märgis.
Arvatavasti on Jupiteri
Neitsis asumine, tema vastasseis Kaladega ja Neptuuniga on üheks põhjuseks, et
aktiveerus Zika viirus. Peamiseks siiski oleks viiruse uus laiaulatuslik
levimine seotud Neptuuni asumisega Kalades ja tema aspektid teiste planeetide
ja kaugete asteroididega. Algselt avastai viirus 20.saj. 20-datel aastatel
Lääne-Aafrikas. Zika viiruse esimene teadaolev kandja oli tõenäoliselt Ugandas paiknevas
Zika metsas puuri asetatud reesusmakaak (Macaca mulatta). Rhesus 766
viidi laboratooriumi ja tema seerumit inokuleeriti intratserebraalselt hiirtesse
- 10 päeva möödudes haigestusid ka nemad; nende peaajust eraldati 'nakkuslik
element', mis nimetati Zika viiruseks. 1948. aastal eraldati ZIKV ka samas
metsas elavatelt Aedesafricanus moskiitodelt. Seroloogilised uuringud näitasid,
et viirus võib nakatada ka inimesi. 1947.aastal asus Jupiter Skorpionis ja Neptuun
Kaaludes.
Ajal, mil Jupiter
Neitsis viibib, teeb ta rida opositsioone Kalades asuvatele kaugetele
taevakehadele. Nendeks on Nessus, Teharonhiawako, Borasisi, Manwe ja Salacia.
Opositsioonid nendele väikeplaneetidele käivitab uued vastandlikud protsessid,
mille tulemusi saame alles tükk aega hiljem tunda ja ehk ka nendest aru saada.
Opositsioonid on kompromisside otsimine. Kui seda ei leita, siis konfliktid
erinevate printsiipide vahel kerged tekkima. Salacia on seotud religiooni
sündmustega ja seostaks seda opositsiooni siis kristliku ja islami usu
vahelisse konflikti suuremale esiletulemisega, mida juba praegu on näha ja
tunda. Manwe on sedavõrd alles hiljuti nime saanud, et ei oska õieti midagi
kosta, aga edaspidi võiks uurida, millega on ikkagi tegu. Jupiter Neitsis olles
teeb kvadratuuri Kaksikutes asuva Chaosega, mis pingestab niigi praegust
rahvaste rännet ja kahe erineva usulise maailma vahelisi erimeelsusi ning
süvendab viha.
Asteroid Chaos. Kaos ja
kord on sõnapaar, mis esmapilgul väga vastandlikud, kuid nad on
omavaheltihedaltseotud.
Kaos on kosmose või täpsemini ehk korrastatud maailma, kui ilusa ja harmoonilise vastand.
Erinevalt tavakodanikest on füüsikud ja matemaatikud oma võimupiirkonnas andnud mõistele “kaos” täiesti selge, üheselt mõistetava tähenduse – kaos on detemeeritud (st. ilma juhuslikkuseta) süsteemide või struktuuride korrapäratu käitumine. Matemaatikud kasutavad eitusele ehitatud mõistet – kaose võimaliku tekke eeltingimuseks on mittelineaarsus. Konkreetselt mittelineaarsuse teemal on aga lühim ja tabavaim mõte pärit Austria arhitektilt ja kunstnikult Friedrich Hundertwasserilt : “ Inimkonna õnnetused on seotud sirgjoone absolutiseerimisega.” Sirgjoon on ju võrdelisuse, st. lineaarse sõltuvuse etalon. Elektroonikutel on küllalt näiteid, et voolutugevus ja pinge pole lineaarses sõltuvuses. Kui aga mittelineaarsus, siis võib tekkida korrapäratus ehk kaos koos oma reeglite ja sügava sisuga.
Ja nii ongi meie maailmapildis kaos ja tema varjatud juurestik – mittelineaarsete sõltuvuste müriaad. Niisugune ongi meie normaalne maailm, mille lihtsustatud mudel on kirjeldatav lihtsate lineaarsete seoste abil. On äärmiselt oluline eristada normaalset (so. mittelineaarset) ja lihtsustatud (lineaarset) maailmapilti.
Kaos on kosmose või täpsemini ehk korrastatud maailma, kui ilusa ja harmoonilise vastand.
Erinevalt tavakodanikest on füüsikud ja matemaatikud oma võimupiirkonnas andnud mõistele “kaos” täiesti selge, üheselt mõistetava tähenduse – kaos on detemeeritud (st. ilma juhuslikkuseta) süsteemide või struktuuride korrapäratu käitumine. Matemaatikud kasutavad eitusele ehitatud mõistet – kaose võimaliku tekke eeltingimuseks on mittelineaarsus. Konkreetselt mittelineaarsuse teemal on aga lühim ja tabavaim mõte pärit Austria arhitektilt ja kunstnikult Friedrich Hundertwasserilt : “ Inimkonna õnnetused on seotud sirgjoone absolutiseerimisega.” Sirgjoon on ju võrdelisuse, st. lineaarse sõltuvuse etalon. Elektroonikutel on küllalt näiteid, et voolutugevus ja pinge pole lineaarses sõltuvuses. Kui aga mittelineaarsus, siis võib tekkida korrapäratus ehk kaos koos oma reeglite ja sügava sisuga.
Ja nii ongi meie maailmapildis kaos ja tema varjatud juurestik – mittelineaarsete sõltuvuste müriaad. Niisugune ongi meie normaalne maailm, mille lihtsustatud mudel on kirjeldatav lihtsate lineaarsete seoste abil. On äärmiselt oluline eristada normaalset (so. mittelineaarset) ja lihtsustatud (lineaarset) maailmapilti.
Kas me teeme alati vahet lihtsustatud mudeli ja tegelikkuse, so. normaalse vahel?
Kui jaa, siis oleks arusaadav ka see teinekord müstilise korratusena tunduv kaos ja oleksid arusaadavad fraktaalsed struktuurid, mis nii hästi sobivad kaootilisi reziime kirjeldama. Fraktaalseid struktuure iseloomustab teatavasti murdarvuline mõõde, mis kenasti kooligeomeetria ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeliste kujundite maailma täiendab.
Kuid meie mittelineaarses maailmapildis pole koht ainult kaosel, stabiilne olek, st. kord on samuti oluline. Teinekord on mittelineaarset süsteemi tasakaaluolekust väga raske välja viia. Samas peame me arvestama, et ka väikesed muutused mingil hetkel võivad aja jooksul stabiilsest olekust võitu saada ning kaoseni viia. Meteoroloogid saavad sellest suurepäraselt aru ilmaprognoosidega tegeledes. Nii on kord ja kaos tihedalt seotud ja nende sümbioos ongi see kvaliteet, mis meie tänapäeva maailmapilti iseloomustab.
Astronoomiliselt kuulub Chaos cubewanode gruppi. Ta avastati 19. nov. 1998.a.Kitt Peak`si observatooriumis ja sai esialgse tähise 1998WH24.
Niipalju siis kaose
teaduslikku juttu. Kuidas aga kaos end astroloogilises pildis väljendub ja
toimib? Kaos, kreeka keeles “chaos”, on mütoloogias mõõtmatu ja vormitu tühjus,
korraldamatu algseisund, millest on sündinud Nyx (öö), Erebos (pime põhjatus),
Eros (armastus)jaGaia(maa).
Olümposlikus loomismüüdis sigitas Chaos niisiis Gaia, Nyxi ja Erebose. Järgmises loomise faasis sünnitas Gaia Uranose (Taeva) ja Pontose (Mere). Iidse Hesiodose traditsiooni järgi koostatud põlvnemissüsteemi järgi aga kuulusid jumalate loomise esimesse etappi teised Chaose järglased Tartaros (Allilm), Eros (Iha) ja Gaia. Eros käis läbi Gaiaga ja põhjustas protsessi, mille käigus loodi olevused nagu linnud ja loomad.
Olümposlikus loomismüüdis sigitas Chaos niisiis Gaia, Nyxi ja Erebose. Järgmises loomise faasis sünnitas Gaia Uranose (Taeva) ja Pontose (Mere). Iidse Hesiodose traditsiooni järgi koostatud põlvnemissüsteemi järgi aga kuulusid jumalate loomise esimesse etappi teised Chaose järglased Tartaros (Allilm), Eros (Iha) ja Gaia. Eros käis läbi Gaiaga ja põhjustas protsessi, mille käigus loodi olevused nagu linnud ja loomad.
Hesiodos ei kujutanud Chaose olemust kuigi üksikasjalikult. Rooma poeet Ovidius aga kirjeldas Chaost kui elutut ainet, kõikide elementide kogumit ilma eristavate joonteta, ja ütles, et iha (ehk Cupido rooma mütoloogias) tekitas esimese äratuntavate olevuste põlvkonna.
Paljud filosoofid pidasid ürgkaost kogu tegelikkuse aluseks. Herakleitos uskus, et algelement on tuli, orfilised koolkonnad pooldasid universumi alusena mingit loovat alget, mida esindasid ErosjaAphrodite. Aristoteles arendas välja prima materia (vormitu algaine) mõiste, mille võtsid hiljem omaks alkeemikud.
Mis oleks kasu Chaose
üldjutust astroloogias, kui ei oleks vastavaid näiteid kaasa panna. Tõe
kriteeriumit saab kõige paremini erinevate näidete põhjal tõestada. See oleks
vastus ka küsimusele, et miks peab välja tooma neid sündmusi, kes see viitsib
neid lugeda, kus Chaos (varasemates kirjutistes Quaoar ja Varuna) teeb ühendusi
või teisi peamisi aspekte. Ega ei pea, kui huvi puudub.
Kõige mõjusama
tugevusega on kaugete väikeplaneetide puhul see, kui nad teevad ühendusi
planeetidega. Neid näiteid oleks hulgim. Vähem on leida näiteid, kus mõni kauge
on kas kvadratuuris või opositsioonis mõne planeediga. 1917.aastal oli selline
seis, kus Saturn opositsioonis Chaosega, seda Lõvi-Veevalaja teljel. Ja me
teame ajaloost, millised sündmused siis toimusid. Toon ära ühe teistsuguse
näite, mis kirjeldab vana kadumist ja uue protsesside algust. Berliini müür
langes 9.novembril 1989.aastal. Chaose üsna täpne opositsioon Pluutoga.
Küll aga leidsin seda,
et Chaose abil oleks saanud ette näha mõningaid ohte. Headeks näideteks oleks
olümpiamängud. Müncheni olümpiamängudel 1972.aastal toimus terrorakt Israeli
sportlaste vastu. Chaosel ühendus väikeasteroidi Olympiadaga Jääras. Sama
kordus Atlanta mängudel 1996.aastal. Chaosel ühendus Olympiadaga Sõnnis. Juba
need seisud oleksid pidanud juhtima tähelepanu, et võib toimuda midagi, mis
spordiga kokku ei lähe. Muud seisud sinna juurde ka. Sellel suvel toimuvad Rio
de Janeiros XXXI olümpiamängud. Siis Chaosel ei ole ühendusi ei Olympiadaga ega
Olympiaga. Chaosel on trigoon Olympiaga aga seda suure orbiga, 7 kraadi.
Loodame siis, et ka teistsugused taevaseisud ei tee olümpiast tragöödiat.
Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel muideks oli ka Chaosel ühendus
Olympiadaga Veevalajas, mis opositsioonis Jupiteriga. Ei ole teada, kuidas need
mängud kulgesid, kas oli ka mingeid ektsesse.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar