Valge laev - 3

Laeva omanikud

Enne, kui laevale kiil pannakse ja ehitus lahti läheb, toimub laevaehituse tellimise lepingu allkirjastamine. See toimus 11.09.1979. aastal. See kuupäev on praeguseks küllaltki kurikuuluseks saanud. Riigipööre Tsiilis (1973), Ameerikas kaksiktornide hukk (2001), meil Kurkse väina tragöödia (1997 ). Lepingupäeval tegi Päike ühenduse Merkuuri, Veenuse ja Saturniga Neitsis ja see nelik kvadratuuris Neptuuniga Amburis. Kuu (keskpäev) kvadratuuris Jupiteriga. Põhjasõlmel ühendus Musta Kuu ja Leviathaniga Neitsis. Marsil täpne opositsioon Charybdisega Kaljukitses. Jupiteril ühendus Karmaga Lõvis. Tellija oli Soome firma, Veenusel täpne opositsioon Suomiga Kalades.Tugev on maamärkide ülekaal, eriti Neitsi.See Neitsi märk figureerib pidevalt laevaga seotud asjades! Veel üks tähelepanek, tellimuse Merkuur samas kraadis, kus asub EW tõusumärk!

Laeva tellija oli Soome laevakompanii Rederi AB Sally. Ehitas Saksa firma Meyer Werft, Papenburgis (Meyer Werft-Jos.I. Meyer Gmb H&Co) 1980.aastal. Ristimisel anti nimeks „Viking Sally“. Tol ajal oli see Läänemere uhkeim ja moodsaim reisipraam.

„Viking Sally“ nime all sõitis 1980-90 liinil Turu-Stockholm. 1990.a. samal liinil „Silja Star“ nime all. 1990-92 kandis nime „Wasa King“ ja oli liinil Vaasa-Uuemaja vahel. Eesti ostis laeva 1992.aastal. Laev kuulus Rootsi firmale Nordström & Thulin AB ja Eesti Merelaevanduse ühisfirmale. „Estonia“ sõsarlaev oli „Diana 2“, ehitatud 1979.a. ja kandis hiljem nimesid „Vironia“, „Mare Balticum“, „Meloodia“, ARV1, „Bluefort“.

„Viking Sally“ kiilupanek

Laeva saatust, tema teenistuskäiku ja eksisteerimise ajalist pikkust saab vaadata tema ehitamise asjaoludega. Algab laeva elu kiilu panekust, see oleks nagu eostusakt. Siis pannakse kiilu sisse rahamünt, et kotermann rahul oleks. See on väga vana traditsioon ja seda tehakse tänapäevalgi pidulikus õhkkonnas. Tänapäeval vaevalt enam keegi sellist laevavaimu tunnistab, kes hiirena trümmis pidavat krõbistama. Omal ajal temasse usuti ja teati rääkida, et kui kotermann vanaks jääb, ei suuda ta tormiga masti kinni hoida ning tuulte meelevalda jäänud laev hukkub. 

Toimus kiilupanemise tseremoonia 18.oktoobril 1979.aastal. Saksamaal Papenburgi laevaehituse verfis. Sellele ajale tehtud kosmogramm (aega kahjuks ei tea) peaks näitama laeva edasist eluteed. Kui Päike sümboliseerib laeva ennast, siis tema ühendus Pluutoga viitab juba ette teatud saatuslikusele. Ühendus võib ka seda tähendada, et laeva eksisteerimise ajal ta mitmeid kordi vahetab nime, omanikke ja liinireiside marsruute. Laeva vettelaskmisel oli Päikesel Pluutoga 163-ne aspekt, mida nimetatakse Marsi Koeraks. Sümboliseerib nii köitvust kui ohtu.

Laeva võib sümboliseerida ka Kuu, mis oli (keskpäev) ühenduses Saturniga Neitsis. Sama seis kordus ka vettelaskmise ajal, samuti Neitsis. Kiilu panemise päikesemärgi valitseja Veenus on Skorpionis pagenduses, sekstiilis Põhjasõlmega. See esialgu midagi halba ei tõota. Must Kuu ja Karma on ühenduses kiilupanekule eelnenud kuuvarjutuse kraadiga (13 vir, 6.09.1979). See olulisel määral pani paika laeva edasise eksisteerimise. Varjutused ja Must Kuu olid edaspidi üheks tähtsaks teguriks laevahukus. Marsil lähenev trigoon Neptuuniga, Lõunasõlm 7 kraadi Kalades. Sinna kraadi jõudis suurõnnetuse ajal Saturn. 

Vaatame, kas kiilukaardis on ette näha laeva saatuslik lõpp. Laeva eluaega näitab planeetidest eelkõige Saturn, kui aja valitseja, mis kiilukaardis asub 21 kraadi Neitsis. Hukkumise ajal oli ta vastasmärgis, möödunud oli 14 aastat ja hukkumise aja Saturn sattus täpselt laeva kiilupanemise Põhjasõlmele. Saturn sümboliseerib ka laeva ehituse tugevust. Aeg, Saatus ja Karma.

Merendusega saab seostada üsna paljusid astroloogias kasutatavaid sümboleid. Kõige peamine on siis Neptuun, mille valitsuse alla kuulub kõik merega seotud. Lisaks siis peaplaneedile rida väiksemaid taevakehi. Need taevased detailid üheskoos on olulised terviku osad. Nii nagu meri koosneb veetilkadest, on ka taevased „tilgad“ suure terviku osad. Neist „tilkadest“ moodustub suur mosaiikne pilt ehk tervik. Igat „tilka“ ehk taevast detaili saab eraldi uurida ja vaadata kuidas ta sobitub suurde mosaiikpilti. Igas õnnetuse või katastoofi kaardis näitavad surma ja leina nn. kurjad asteroidid, neid seoseid, mida peamised planeedid alati ei näita või ei ole pealispinnal.

Ülikauge Sedna on samuti läbi eskimote mütoloogia tihedalt seotud merega. Tema osalus polegi nii tühine, kui algul võiks arvata. Peale kauge Sedna on Marsi tagusel orbiidil asuvad ja endas meresümboolikat kandvad asteroidid. Enamik kannab mütoloogiast pärit nimetusi. Vaatleks nendest peamisi, mida nimetatakse ka “laevade õgijateks” (astroloog Peetri väljend). Kurikuulus kolmik on siis Scylla, Charybdis ja Leviathan. Et neist paremini aru saada tuleks tutvuda nende mütoloogilisi nimesid kandvate tegelaste taustaga.

Skylla (Scylla, nr. 155)  - see on kummaline lugu kahest kaunist tüdrukust, kelle jumalik viha koletisteks muutis. Skylla oli merenümf, nii kaunis, et äratas merejumal Poseidoni enda tähelepanu. Amphitritr, Poseidoni naine, märkas oma abikaasa sõgedat armumist ja otsustas kätte maksta. Nii läks ta abaja juurde, kus Skylla kümblemas käis, ja valas vette mürgiste taimede leotist. Kui tüdruk järgmisel korral kümblema läks, avastas ta, et on kohutavalt moondunud: seal, kus olid olnud tema alajäsemed, oli nüüd hulk koerakäppi. Õudusega vette vaadates nägi ta, et talle vaatab vastu mitte üks, vaid kuus pead, igaühel kolm rida kihvu. Pole raske arvata, et Poseidoni kirg armukese vastu jahtus kiiresti ning ta pöördus oma naise juurde tagasi.

Teda tabanud muutustest jahmununa viskus Skylla kaljult merre. Poseidon säästis tema elu ning Skylla asus elama koopasse vee ääres, olles seal inimeste pilkude eest varjatud. Tema lahke loomus oli kadunud koos tema iluga ja nüüd ihkas ta inimliha. Sellest ajast peale otsis ta kaladieedile vaheldust, napsates meremehi mööduvatelt laevadelt, mis olid teinud vea ja rannale liiga lähedale tulnud. Kummalisel kombel oli Skyllal armas, kutsikat meenutav klähviv hääl, mis tema tõelisele loomusele ei vastanud. Paljud pahaaimamatud ohvrid, kes liiga lähedale sattusid, haarati laevast või paadist ja näriti puruks.

Skylla välimust siis kirjeldatakse nii – mitme peaga merekoletis, kellel on iga pea lõugades kolm rida hambaid. Naise ülekeha all oli tal koera keha 12 jalaga. Suuruseks hinnati üleloomulikult suur, tema kuue pea kaelad olid nii pikad, et ta sai mööduvatelt laevadelt meremehi napsata. Elueaks arvati olevat, et võlujõuga oli ta neetud elama kauem kui surelikud. Võimete poolest sai Skylla haarata oma kuue suuga meremehi, kes üritasid Charybdise keerisest mööda pääseda. Elupaigaks oli koobas Itaalia rannikul Messina väina ääres, mis eraldab Sitsiiliat Itaaliast. Vastaskaldal aga elas teine koletis – Charybdis.

Nagu müütidega ikka on ka teistsuguseid lugusid. Üks näiteks pajatab, et hoopis armukade Kirke muutis Skylla koletiseks. Kirke oli ka see, kes aitas Odysseusel Messiina väinast läbi purjetada ilma kaotusteta. Veel võib leida sellise loo. Kauni nümfi muutis koletiseks merejumal Glaukos, kui Skylla lükkas tagasi tema lähenemiskatsed. Glaukos palus nõid Kirkelt võlujooki, millega Skylla armastust võita. Selle asemel armus Kirke ise Glaukosesse ja armukadedas raevus mürgitas merevee, mis siis Skylla koletiseks muutis.

Algne lugu aga räägib sedasi: Odysseuse mehed said väina ohtlikusest teada siis, kui oli juba hilja – nad aerutasid rannale liiga lähedale ja kaotasid Skylla kohutavate peadele kuus meest.Odysseus olevat valinud väina läbimiseks siiski Skylla poolse ranniku, sest see sai napsata ainult üksikuid meremehi, kuna veekeeris võis terve laeva alla neelata. Argonautidel läks paremini, nemad pääsesid kaotusteta. Kui Aeneas ja tema meeskond pärast Trooja vallutamist läbi väina sõitsid, olevat jumalik vahelesegamine muutnud Skylla võimsaks kaljuks, mida Sitsiilia ranniku lähedal siiamaani näha võib.

Charybdis (nr. 388). Tema välimus on teadmata, kuid tõenäoliselt oli see jube. Näha oli ainult võimas keeris, mille ta tekitas. Elueaks ilmselt surematu, sest oli Zeusi poolt neetud. Ta võis imeda oma keerisesse terveid laevu. Elas Messina väinas, mere põhjas Sitsiilia ranniku lähedal, Skylla elupaiga vastas. Homerose järgi oli Charybdis Poseidoni enda ja maajumalanna Gaia tütar. Ta varastas Herakleselt kariloomi ning Zeus karistas teda, saates välgunoole, mis paiskas ta meresügavikku. Seal elas Charybdis edasi inimeste eest varjatuna, kohutava koletise kujul, andes endast märku kolm korda päevas, mil ta imes endasse ja väljutas siis jälle tohutud kogused merevett. Niimoodi tekkinud veekeeris ilmus ettearvamatult pealtnäha täiesti tüünel merel, kuid oli nii tugev, et võis terved laevad märga hauda viia. Laevad peavad aga väina läbides ikka veel ettevaatlikult ümber tema sõitma, et mitte põhja minna, ja dilemma, kas valida Skylla või Charybdis, on jäänud tänapäevani üldtuntud kõnekäänuks, mis näitab, et valida on kahe halva vahel. Messina väin on laevade läbimiseks kaunis kehv ja ohtlik koht. Sellest siis need müütilised olevused.

Astroloogias sümboliseerivad Skylla ja Charybdis siis neid valikuid, mis teha tuleb, kas väga halva või vähem halva vahel. Õpetab, kuidas saaks ka neist hoiduda. Charybdis kaose maagilist jõudu, hinge kiskumist sündmuse keerisesse, on kaks korda ohtlikum koos Scyllaga. Leviathan (nr. 8813) sümboliseerib esmast kaost.

Nende kolme tegelase toimest, osalusest meresõidu ohtlikusest ja õnnetustest vaatleme koos, sest nad suurelt jaolt ikka ühiselt tegutsevad. Laevahukkude näidete äratoomisel tuli teha valik õnnetustest, sest läbi ajaloo on olnud niivõrd palju mereõnnetusi, et nende loetelu võtaks tohutult aega ja poleks ka enam nii mõnus lugemine, kui aina hukkumised ja õnnetused. Aga selline see meresõidu asi on, et õnnetus ja vedamine käivad käsikäes.

järgneb...