Kiievi-Venemaa
Surma lähenemist tundes andis Rjurik võimu üle oma kaaskondlasele Olegile (skand. Helgu), kes oli tema ühe naise vendadest. Rjurikul olnud mitu naist aga poeg Igor (skand. Ingvar) oli Rjuriku ja tema naise Efanda kooselust. Efanda olevat olnud Norra suurüliku tütar. Olegi hoolde usaldas Rjurik ka oma noore poja Igori. Rjurik suri 879. aastal. Tema haua leidis Luuga jõe kaldalt 2003.aastal arheoloogiliste kaevamiste tulemusena Sankt-Peterburgi ekspeditsioon. Haud kujutab endast astmelist kurgaani, mida nimetatakse Shum-gora. Kurgaani läbimõõt on 66 meetrit ja kõrgus 20 meetrit.Täit kindlust, et on ikka Rjuriku haud, selles aga pole, kuna kaevetööd jäid pooleli. Seda pidavat ainult kohalikud elanikud teadma, mis ja kuidas. Nad on kindlad, et kurgaan peidab endas veel peale haua ka maha maetuid varandusi. Need on kaitstud maagiliste loitsudega hauaröövlite eest. Nimetus Shum-gora tulenevat sellest, et kui seal kaevata, siis hakkab ta kõva häält tegema.
Legendi järgi olevat astmeline kurgaan kaetud valgest lubjakivist plaatidega. See leidis kaevetööde käigus kinnitust. Avastati ka ümber kurgaani terve grupp väiksemaid künkaid. Midagi Egiptuse püramiidide laadne kogum, ainult Venemaa moodi ja vähendatud variandis. Püramiidsed hauad pole Venemaale omased ja seni pole selge, miks nad on selliselt tekkinud. Kurgaan on üldse seotud teatud müstikaga. 1942-43. aastatel saadeti saksa erirühm seda kurgaani otsima. See erigrupp oli A. Rosenbergi allüksus, kelle tööks oligi igasuguste salapäraste küngaste, kurgaanide otsimine ja leidmine. Eriüksus kaevas läbi ligi 30 kurgaaniküngast, kuid Rjuriku hauda ei leitud.
Olegi võimule pääsemise kaardis on asteroid Olegiya ühenduses Pluutoga Jääras. Teda võiks vaadelda kui oma ajastule väga iseloomulikku tegelaskuju, sest Rjurikult võimu saades toimis ta tüüpilise viikingina. Tema unistuseks oli vallutada Kreeka. 882. aastal asuski Oleg koos Rjuriku poja Igoriga sõjaretkele. Olles palju kordi kuulnud Askoldi ja Diri käes oleva Kiievi rikkustest, suundus ta oma malevaga kõigepealt sinna. Teel vallutati ja allutati oma võimule krivitside linn Smolensk ning severjaanide linn Ljubets.
Teades, et tema enda hõimlastele Askoldile ja Dirile ähvardused ei mõju ja Kiievit nad niisama käest ei anna, otsustas ta võtta appi kavaluse. Ta meelitas mõlemad Kiievi valitsejad linnast välja ning teatas, et kumbki neist pole valitseja vere poolest, küll on seda aga Rjuriku poeg Igor. Olegi mehed tapsid Askoldi ja Diri ning Oleg, kel oli võimas malev ja armutu mehe maine, asus Kiievis valitsema. Liites seega idaslaavlaste kaks suuremat keskust – Novgorodi ja Kiievi – pani Oleg aluse Kiievi-Venemaale. Saturn liikus siis Sõnnis ja oli ühenduses Rjuriku kaardi Medvedjevi ja Musta Kuuga (siin ja edaspidi on aluseks 6.07.862.a. kaart). Asteroid Kiev tegi opositsiooni Rjuriku kaardi Vähis olevatele planeetidele – Päike-Uraan-Karma- Novgorod.
Peamiste võimuvahetuste kirjeldamisel lisan vahele mõningad huvitavamad ja ehk ka olulisemad ajaloolised daatumid Venemaa arengus. Aastal 911 Kiievi vürst Oleg sõlmib kaubandusleppe Konstantinoopoliga.
Üks olulisemaid valitsejad tol ajal oli suurvürst Vladimir I Svjatoslavitsh (eluaastad 956-1015, võimul 980-1015). Tema ajal võeti vastu kristlus ning kuulutati see Venemaa riigiusuks. Enne ristimist olevat ta olnud liiderlik ja jõhker mees, pärast aga paistnud silma sallivuse ja heategudega. Ta abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õega, tugevdades sellega kahe impeeriumi vahelisi sidemeid, ning kuulutati hiljem pühakuks.
Neptuun liikus Skorpion/Ambur piiril, tehes opositsiooni Rjuriku kaardi Ixion-Varunale ja Mustale Kuule. Neptuun Amburi märgi eelne seis on vägagi sümboolne uue usundi kinnistumise alguseks. Jupiter, Saturn ja Uraan liikusid Kaljukitses ja tegid samuti opositsioone Rjuriku kaardi Vähis olevatele planeetidele – Päike-Merkuur-Uraan--Karma-Novgorod`ile. Novgorodi ehitati tema ajal esimene kirik – Sofia kirik; kasutusele võeti vendade Kyrillose ja Methodise loodud tähestik – kirillitsa.
Vene kroonikas on Vladimiri ajast säilinud üks huvitav tõend, mis räägib Skandinaavia 12. sajandi saagast. Nimelt redutasid Vladimiri juures oma maalt põgenenud tulevikus Norra kuningaks saav Olav Tryggvason koos ema Astridiga, kelle vend Sigurd oli Vladimiri teenistuses. Tulevane kuningas on seotud ka Eesti või Kuramaaga, huvilistel tuleb sellest ise lugu välja otsida.
Aastal 988 võeti omaks ristiusk. Teistel andmetel aasta hiljem (august 989.a.) Samal ajal oli taevas jälgitav Halley komeet. Ajaloo uurijad on seisukohal, et ristiusu vastuvõtmine ei tähendanud see kohest paganluse väljatõrjumist inimeste igapäevaelust. Veelgi enam: paganlus kasvas õigeusuga teatud mõttes isegi kokku, moodustades rahva arusaamades omapärase sümbioosi. Samas on ristiusu vastuvõtmine vaieldamatult oluliseks, murranguliseks verstapostiks nii vene rahva kui ka Vene riigi ajaloos. Sellega kaasnesid märkimisväärsed etnilised, sotsiaalmajanduslikud, poliitilised ja kultuurilised muutused. Esimene kivikirik ehitati Venemaal aastal 1017.
Taevased seisud (988) vastavalt - Neptuunil ja Pluutol omavahel sekstiil. Nende uus tsükkel sai alguse hiljuti, 905. aastal 28 Sõnnist. Tsükkel paneb aluse viia ellu globaalsed ideed, kustusb esile rahvusliku tõusu, ühendab errinevad pisireligioonid ühte tervikusse. Tsükli pikkus on pea 500 aastat ja selle aja jooksul muutub nii mõndagi. Neptuun-Pluuto olid oma tsükli esimeses faasis ja omavaheline sekstiil on seotud rütmilise loomingulise tegevusega. Varem tekkinud ideede ja plaanide realiseerumisega. Samasugune sektiili mõju saime meiegi palju aastaid tunda, 1948 – 1990 aastatel oli pikalt Neptuun-Pluuto sekstiil, kord täpne kord lähedane. See võimaldas meil ellu viia need sündinud ideed, mis Kaksikutele omased (suhete kiire areng, side, ajakirjanduse, transpordi plahvatuslik areng jms.), sest viimatine Neptuun-Pluuto ühendus toimus Kaksikutes (1891-92).
Ixion oli siis Kaalude märgi lõpus ja tegi poolsekstiili Neptuunile ja opositsiooni Erisele. Jupiter opositsioonis Orcusega. Pholus ja Chaos koos Veevalajas ning Nessus koos Quaoariga Sõnnis.
Rjuriku progressiivne Päike oli jõudnud asteroid Logose lähistele Skorpionis, kuid ei teinud veel täpset ühendust.Logos seotud loomisega, seega pandi alus õigeusu levimiseks.
Peale Svjatoslavitshi surma sai võimule tema poeg Jaroslav Tark (u. 978-1054). Kiievi suurvürst (võimul 1019-1054), kes tuli võimuvõitluses vendade vahel võitjaks. Temast niipalju, et ta oli abielus Rootsi kuninga tütre Ingigerdaga. Eraldi märgiks ära selle, et tema ajal, 1051. aastal koostati “Vene õigus” ning 1037. aastal ehitati Kiievisse Sofia katedraal, kuhu ta ise ka maeti. Võimule sai ta Uraan-Neptuun tsükli 54-dal aastal, kui planeedid olid omavahel umbes septiilis. See aspekt on tekitab ühistunde, lisab innustust, mis on vajalik religiooni ja kõrgemate ideede realiseerumiseks. Aspektiga kaasneb teatud osa fataalsust, sel perioodil toimuvad nii positiivsed kui negatiivsed kollektiivsed vaimustused. Kiidetakse kedagi liidritest taevani või materdatakse täielikult maha.
Ta peatas vürstide eraldumispüüet tõkestades mõneks ajaks Kiievi-Vene riigis alanud feodaalse killustumise. Meile on ta tuntud kui Tartu vallutaja. Praeguse Tartu kohal oli Tarbatu linnus ja Jaroslav Tark nimetas ta Jurjeviks. Nimi Jurjev tuleneb tema ristinimest ja kaitsepühak Juri ehk Georgi nimest.
Eesti ajaloopublitsistikas on avaldatud arvamust, et Tartu samastamine Vene kroonikate järgi 1030.aastal ehitatud Jurjeviga on Ivan Julmast alguse saanud eksitus. Tegelikult olevat kroonikates juttu hoopis teisest Jurjevist, mille suurvürst oli rajanud 70 km kaugusele Kiievist, kohta, mis praegu kannab Belaja Tserkovi nime. Jurjeviks hakati Tartut aga nimetama kunagi hiljem seal asunud Georgi kiriku järgi. Viimane, küllaltki erandlik seisukoht, mida ei jaga praktiliselt ükski vene ajaloolane, on heaks näiteks selle kohta, kuivõrd diametraalselt erinevate järeldusteni võib jõuda, lugedes säilinuid kroonikakatkeid.
2.veeb.1054. aastal sureb 75-aastane suurvürst Jaroslav Vladimirovitsh ehk Jaroslav Tark ja algab Kiievi-Vene allakäik, mis kestis enam kui sada aastat. Kuigi nendesse aastatesse jäi ka suhteliselt stabiilseid aastakümneid, viis vürstide lakkamatu omavaheline rivaalitsemine ühtse riigi lagunemiseni. Kiievi-Venest sai peagi mitmest iseseisvast vürstiriigist koosnev ühtse keskuseta moodustis. Kiievi-Vene hiilgeaegadeks loetaksegi 1020 – 1054 aastaid. Taevamuster Jaroslav Targa surmaaastal - Ixion Kaljukitse lõpus ühenduses Rjurikute Musta Kuuga. Päikesel (sümb. riigipead) konjunktsioon Pluuto ja Damoclesega Veevalajas.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar