Muidugi, mitte iga kord ei pea just nii kehvasti
minema, kuid selline võimalus on väga reaalne.
Tagasivaates selgub, et kogu see IT ja virtuaalne arsenal
on meie õuele sõitnud vaid väga lühikese ajaga, vähem, kui ühe inimpõlvega. Vanemate inimeste noorusajal oli vaid
juhtmega telefon, kirjad liikusid posti
teel ja inimesd suhtlesid peamiselt otseselt.
Selge see, et uuenduste kiirus on esitanud kõrgeid
nõudmisi kohanemiseks. Sellega on tänaseks juba hakkama saadud, kuid IT-kaarikul on kõva hoog sees ja uuendusi
kallatakse nagu kotiga pähe kogu ühiskonnale.
Kõikvõimalikud äpp-id tulevad uksest ja aknast, kutsuvad kasutama ja paljud
neist ka väga ahvatlevad ja põnevad. Mängude virtuaalmaailm vilgub kutsuvalt,
pakkudes lõpmatuid võimalusi....jne.jne.
Noor inimene eksleb peibutuste keskel, killustades
kogu oma tähelepanu järjest laienevale
tehniliste valikute ringile. Vaevalt sai uus äpp või mäng kasutusse, juba 10 uut uksele koputamas. ....
Võiks ju küsida, et mis selles siis halba on? Halba eriti ei olegi, sest see on ju ’Fun’,
kuid.....meenutame siin jälle Jin-Jang
lõpmatult kehtivat pendli-maailma printsiipi, et kunagi ei jää pendel
kinni ühte äärmusesse, vaid liigub tagasi.
Selle teadmise valguses selgub, et ainult üht, tehnilist osa tegelikkusest, on juba aastaid forsseeritud ja
lubatud domineerima meie kõigi üle....teised osad on bioloogiline
ja mentaalne , mis kannatavad juba
tõsiselt verevaesuse all ja on surutud perifeeriasse.....
Seega, on protsesside tasakaal nihkesse surutud,
pendel on naelaga ühte asendisse kinni löödud, mida Emake Loodus muidugi ei luba juhtuda!
Praeguseni on tasakaalu aidanud säilitada vanem ja
keskealine põlvkond, kes on veel normaalse psüühikaga ja suhtlevad tehnikaga
vajaduse piires, seistes seejuures kahe jalaga tegelikkuses.
Kuid, kui praegused
väikelapsed ja
vara-teismelised sirguvad täiskasvanuteks, võib maailm hoopis teisiti
välja näha. Need lapsed võivad olla tegelikust maailmast irdunud, võivad olla
üsna abitud ja kogenematud reaalsetes suhetes üksteisega, perekonnaga,
vastassooga.
On ju
kõik muutused toimunud
erakordselt kiiresti, pole jätnud võimalust
kohaneda ja kehtestada tasakaalu virtuaalse ja reaalse maailma
vahel. Võib tekkida terve rida täiesti
uudseid probleeme ja seninähtamatuid
psüühilisi kõrvalekaldeid, mis tulenevad reaalse maailma väljakutsete
erinevustest virtuaalsest keskkonnast. Seda
võiks võrrelda muinasjututegelase raamatust välja astumisega ja
tegelikku ellu sattumisega.....
Üks tahk nuti-laste probleemidest jäi veel mainimata
ja see on LUGEMUS, eri raaamatute ja kirjanduse lugemine, sealhulgas kirjandusklassika,
filosoofia ja ajaloo tundmine, mis on iga inimese üldintelligentsi alustugedeks.....Aegade areng ja kogemus,
ajaloolised faktid ja võtmeisikud vajuvad olematusse.....
Muidugi, veel
saab lugeda e-raamatuid ja digitaliseerida kogu kirjandust, kuid lastel ja
noortel ei jätku ju huvi ega aega nende lugemiseks, sest põhiosa ajast kulub
just virtuaalmaailma peibutustele, mängudele, suhtlemisele – a’ la mis sa täna
teed? Mis uudist? Kas seda äppi tead? Jne.jne.
Veel üks aspekt vajaks valgustamist, mille
super-tehniline progress kaasa toob.
See on
INIMESE TÄHELEPANU PIDEV HÕIVATUS
mõttetustega, suurema osa ärkveloleku ajast. Netiliikluse jälgimine,
pidevalt oma lugematute neti-sõprade ’uudistega’ kursis olemine, oma ’uudiste’ edastamine, suhtlus Scype -s
jms. Hajutab tähelepanu tuhandeks
killuks, seob mõtted mõttetustega,
raiskab psüühilist energiat ja jätab isiku väljapoole tõeliselt oluliste
faktide märkamisest, juurdlemisest süvaprobleemide üle, iseenda üle, ei jää aega pühenduda
lähisuhetele ja ei teki oskusi neid neid hoida.
On võimalus, et tekib üheülbaline,
lamenenud, juurtetu, rahvusetu, sootu, madala intelligentsi tasemega ja totaalselt
kontrollitud
inimpopulatsioon, mis on väga mugav valitsevatele ringkondadele ja maiuspala
NWO disaineritele....
Inimene võib
endalegi märkamatult muutuda väga
pinnapealseks ja lendleb ebaoluliste suhtlemiste ja sisutu eksistentsi piirimail.
Üldintelligentsi
langus, ajalooteadvuse puudus, väljendusoskuse puudulikkus, võimetus
tajuda süvafilosoofia tõdesid ja
analüüsida objektiivset maailma väheneb.
Võibolla on see kirjeldus liiga dramaatiline ja
maalib tonte seina peale....kuid eks elu
näitab, mis saab tulevikus nendest mudilastest ,kes sünnivad siia maailma
tahvel ja nutt kaenlas.
Mul oleks väga hea meel,kui ma eksiksin oma
prognoosides....
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar