Jumalad töötavad taevas 19

Saturni lugu

Saturn lõpetab maise (niipalju kui taevakehad ehk nende tõlgitsus üldse saab maine olla) planeetide jada. Taevasse pilku heites on Saturn ka Päikesesüsteemi viimane planeet, mis on palja silmaga Maa pealt nähtav. Uraani, Neptuuni ja Pluuto tarvis on juba vaja vähe peenemat astronoomiateaduses kasutatavat aparatuuri ja ka peenemat astroloogilist tõlgitsust.

Astronoomia Saturn

Niisiis on Saturn Päikesesüsteemi kuues planeet, Jupiteri ja Uraani vahel. Ladinakeeli kutsuvad astronoomid seda planeeti roomapäraselt Saturnus-eks, kuid tuntud on ka kreekapärased nimed Phainon ja Kronos. Kronos on kreeka mütoloogiline vaste Saturnusele, kuid Phainost kui mütoloogilisest tegelasest pole teada suur midagi.

Saturni eiliseks astronoomiliseks omaduseks on tema silmatorkvad ja laiaulatuslikud rõngad. Nagu Jupiter, nõnda on ka Saturn hiidplaneet. Tema keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Planeedi tiirlemisperiood on 29,46 aastat ning pöörlemisperiood ekvaatoril kümme tundi ja 14 minutit (laiustel kümme tundi ja 46 minutit). Saturni läbimõõt ekvaatoril ulatub 120 000kilomeetrini, lapikus 1:10 (seega Päikesesüsteemi kõige lapikum planeet). Samuti on tema tihedus väiksem kui teistel planeetidel (0,71 g/cm3). Hiidplaneedi mass on 95,1 korda suurem kui Maa oma. Kuna pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu 63 kraadi ja 16 minutit, siis on Saturnil aastaajad. Samuti ilmneb Maalt vaadatuna rõnga nähtavuse muutlikus (vahelduvusperioodiks 15 aastat, rõngas on nähtamatu talvepoolaastal.

Saturni siseehitus sarnaneb Jupiteri omaga, gaasiümbris koosenb põhiliselt vesinikust ja metaanist; vähemal määral on ammoniaaki ja teisi gaase. Pilvekihi ülaserva madalaim mõõdetud temperatuur on umbes 94K. Pikksilmaga on jälgitavad ekvaatoriga rööbitised pilvekihi vöödid ja laigud. Need laigud ilmuvad umbkaudu 30 aasta tagant nähtavale (viimati jälgiti neid 1990.aastal). Saturnil on magnetosfäär ja kiirgusvööndid. Saturni rõngad koosnevad planeedi ümber tiirlevatest silikaaditükikestest. Enamasti on need tillukesed, kuid mõne läbimõõt ulatub mõne meetrini. Need tükikesed moodustavad mõnesaja meetri paksuse kihi. Rõngassüsteemi laius on ligikaudu 400 000 km ja selle lähipiir on gaasiümbrisele väga lähedal.

Heledate rõngaste vahelist silmatorkvat tühimikku kutsustakse Cassini jooneks (ka Cassini piluks või lõheks).Planeedil on teada 18 kaaslast: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Janus, Epimetheus, Mimas, EncalADUS, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus ja Phoebe. Mõni neist paikneb rõngassüsteemi sees. Lähimaks kaaslaseks on Pan, kaugeimaks Phoebe ja suurim on Titan.

Mütoloogia-Saturn

Mütoloogiliselt on Saturnus vanarooma põlluharimise jumal, keda samastatakse Kreeka Kronosega. Mütoloogiliselt on vast tuntum jumala kreekapärane pale – halastamatu aeg, jumal, kes kinkis paljudesse maailma erinevatesse keeltesse sõna `kronoloogia`. Seepärast tuleb juttu jumalast Kronose nime all, kuigi enamuses kohtades kõlbaks kirjutada ka Saturnus. Loomulikult ei saa panna nende kahe nimekuju vahele võrdusmärki, nagu ei sünni rooma ja kreeka kultuuri vahele asetada absoluutse samasuse märki. Neil on erinevusi. Kuid sarnasusi siiski rohkem.

Kronos on kreeka mütoloogias titaan, Uranose (Taevas) ja Gaia (Maa) poeg. Tal oli hulgaliselt õdesid-vendi, lausa põlvkondade kaupa – oli ju Uranos kõikide jumalate isa, - kuid Kronost peetakse oma vanemate kõige silmapaistvamaks ja vägevamaks lapseks.

Uranos oli laialt tuntud oma sõjakuse ning kohati halastamatusegi poolest. Kui jumalate erinevate põlvkondade vahel sõjaks läks, pagendas isa Kronos sajakäelised sügavale maa alla. Ema Gaiale ei meeldinud aga põrmugi, et tema poegadega nõnda talitati. Nii õhutas ema noorimat poega Kronost isa Uranosele kätte maksma ning valitsuse järge enda kätte haarama. Kronos hankinudki endale sirbi, lõiganud isal munad maha ja istunud tema asemel kõrgele aujärjele.

Asudes Uranose asemel valitsema, abiellus ta oma õe Rheaga. Kõik paistis kaunis ja õnnelik olema ning inimesed kiitsid Kronose valitsuse kuldaega. Ometi ei saanud see nõnda igavesti kesta. Gaia ennustas pojale, et kord saabub temagi kohtumõistmise tund ning Kronose enda poeg tõukab ta troonilt just nii, nagu tai se oli võimule saanud. Nõnda sattus hirmunud jumal kitsikusse, mis paljastas tema enda julmad jooned. Kui Rheal sündisid lapsed, neelas Kronos nad alla, et vältida ettekuulutuse täideminekut. Rhea pettis Kronost, andes talle noorima poja Zeusi asemel mähkmeisse keeratud kivi allaneelamiseks. Zeusi aga varjati salajases koopas Kreeta saarel. Meheks sirgused aga haaras sellegipoolest valitsejaohjad enda kätte.

Ühe pärimuse järgi lepib Kronos Zeusiga ära ning ta hakkab valitsema küllusesaari (õndsate saart) – seepärast peetakse Kronose valitsusaega õnnelikuks. Kronose valitsemisaeg oli õnneajastu – kuldne ajastu. Hiljem hakati pidama Kronost õndsate asupaiga valitsejaks. Roomlase samastasid ta juba varakult Saturnusega. Kreeka usundis omistati Kronosele vähe tähtsust. Ta oli helde lõikusejumal, kelle tunnuseesemeks peeti sirpi ja kelle auks korraldati lõbusat lõikuspidu kroniat.

Rooma mütoloogias on Saturnus halastamatu aja sümbol. Ta mõõtis julma järjekindlusega aja kulgemist, kusjuures igaüks selle kulgedes muudkui vananes kuniks Saturnus inimesele antud aja lõpetas. Üldiselt oli ta vanarooma jumalana tuntud vägagi ammusest ajast, sest juba ligi 500 aastat enne meie ajaarvamist oli talle temple pühitsetud. Ta oli kuldse ajastu õiglane ja sõbralik valitseja. See ajastu Saturnia regna algas Itaalias, kui Saturn oli Jupiteri eest selle maale põgenenud. Saturnuse temple keldris hoiti rooma riigi aardeid. Muu hulgas ka vaenlastelt sõjatrofeedena saadud väärtuslikumaid relvi ja riigikassat.

Rahvaetümoloogia seostab jumala nimekiju sõnaga “külvama” (sat), mis teeb temast külvijumala. Muinasrooma talupoegade ja viljakussaagi jumala. Tänapäeva teadlaste arvates võis Saturnus olla ka ktooniline surnutejumal (maajumalus). Saturnus õpetas oma alamaile maaviljelust, viinamarjakasvatust ja tsiviliseeritud elukorraldust, nii et kogu maad hakati nimetama Saturnuse maaks. Talle olid roomas pühendatud pidustused - saturnaalid. Neil pidustustel vahetasid isandad ja teenrid oma rolled. Lõbuseti karnevalitüüpi peol. Saturnaalid meenutasid muistset nn kuldset Saturnuse valitsemisaega, kui polnud klasse, eraomandit, ega isanda ja orja vahelisi erinevusi. Kingiti vastastikku küünlaid ja savikujukesi. Saturnaalid olid väga populaarsed, nende tähistamine kestis antiikaja lõpuni. Saturnaalide pühad algasid 17. Detsembril ning kestisd sageli 5-7 päeva.

järgneb...