Kaasaegne maailm

Kaasaegne maailm muutuste tuules

Autor: Sirjelind

Kaasaegne maailm, milles me kõik praegu elame, on jõudnud väga otsustavasse perioodi, mille kulg määrab ära, kas inimpopulatsioon jääb maailma valitsejaks planeedil Maa või  kaob aegade hämarusse koos imelise loodusliku keskkonnaga, milles meil oli õnne elada.

Paraku,  kogu praegu eksisteeriv reaalsus on vaid üks reaalsuse subtüüpe paljude reaalsusete seas, mida meie emaplaneet on ülipika eluea jooksul kogenud ja oma pinnal kandnud.

Meist eespool olijad, ehk eelmise reaalsuse asukad,  kuulusid dinosauruste ja kiskjalike hiidsisalike hulka ja tollane maailm oli vägagi  erinev praegusest. Selle maailma õitsengu lõpetas arvatavalt kokkupõrge suurema meteoriidiga.

Nii oli ja nii on, et iga lõpp on uue algus. Katastroofid ja hävingud avavad väravad täiesti uuele kvaliteedile. Kõik on igaveses muutumises.

Praegune planeet Maa pale on kujundatud  mahedast ja sõbralikust, kordumatult imelisest looduskeskkonnast, millesse Maa on armastusega mähkinud kogu elusa looduse....

Kui palju täpselt ja milliseid reaalsusi on kogenud meie emaplaneet enne meid  ja kui palju tal neid veel ees seisab, on vastuseta küsimus.

Vähemalt ei tasu põlistada arvamust, et inimkond on igavesti  planeedi Maa peremees....

Me võime vaid aimata ja ka teaduslikult prognoosida, millised on tõenäolised arengud inimkonnas ja eluslooduses. Me võime ka täpselt hinnata neid muutusi, mis on toimunud ainuüksi inimtegevuse tagajärjel,  hinnata tekitatud kahjude suurust ja prognoosida järgnevaid muutusi.

Kas meil aga õnnestub kätt ette panna kahjulikule inimtegevusele ja teha piisavalt kuuldavaks mõistuse häält ja piinatud Maa valusaid ohkeid, et need  kostaks  üle rahahunnikute ja kaiguks vastu võimukoridorides?  Vaevalt!  

Mõistuse ja südametunnistusega vähesed inimesed teevad kõik, et päästa imelisest imelisema loodusega Maad ja selle asukaid.

Maa üks unikaalsemaid planeete, mille kõik parameetrid (suurus, kaugus päikesest, päikese aktiivsuse tase, Maa orbiidi kuju, telje kaldenurk, tugev magnetväli,  veerikkus ja suure kaaslase olemasolu) on  kokkuvõttes loonud ideaalsed tingimused rikkaliku ning mitmekesise elu tekkeks ja arenguks.

Aga mida on teinud inimkond selle unikaalse aardega, eriti oma arengu viimastel sajanditel??

Kaasaja tingimustes küll ainult rikkunud, hävitanud ja kahjustanud. See tendents jätkub koos tehnilise progressiga....

                                                            ***

Inimkond on jõudnud oma arengu eriti tormilisse faasi, milles iga kümnend toob kaasa midagi täiesti uut ja enneolematut.

Globaliseerumisele ei ole rohtu, samuti tehnilisele progressile. Kõik endine on saamas ajalooks. Igikestvad väärtused ja vaimsed kategooriad on löönud kõikuma ja kukuvad ümber varem või hiljem. Pühadused on laiali lammutatud ja nende sisemused juppideks lahutatud.  Moraali  ja eetika kriteeriumid on  drastiliselt muutumas. 

On saabumas aeg, kus mitte miski pole enam  PÜHA.

Inimene on oma  määrdunud  näpu toppinud pühadesse looduse protsessidesse, nagu paljunemine, geneetiline modifitseerimine, tohutu keemiline interventsioon loodusesse ja inimkehadesse (mürgid ja ravimid),  samuti inim-mõistuse täiendamine tehisintellektiga,  bioloogilise ja tehisliku ühendamine, tehisintellekti täiustamine  jne. jne. 

Kõik see tegevus ja selle tulemused  kajastuvad  ka sotsiaalsetes suhetes ja reeglites, mis on muutunud erakordselt kõikelubavaks, reguleerimatuks ja kasumile orienteerituks.....

Kõik see, mis võiks olla JUMALA  haldusala, on inimene nüüd oma kätesse haaranud ja paljut on veel haarata, teaduse ees on piiramatud võimalused, järjest uuemad horisondid avanevad.....

Üks oluline fakt selle arengu  juures on jäänud piisava tähelepanuta  ja see on inimese vähene suutlikkus haarata ning mõistlikult hallata kõike seda paljusust, mis tema kätte on kogunenud...

Väga oleks vaja vaadet  ülaltpoolt, kus joonistuks välja mingi arusaadav loogiline struktuur.

Kahjuks on inimene vaid bioloogiline, luust ja lihast eluvorm,  limiteeritud võimetega, mis  pikas evolutsiooni protsessis on paika pandud. Ilmselgelt kõrgelt vaatamine käib inimesele ülejõu, vaid üksikud geeniused suudavad, kuid kas neid keegi kuulab.....?.

Siia sobiks võrdlus väikse lapsega, kes mängib hooletult ülikeerulise tehnilise aparaadiga seda pillutades ja muukides, muretsemata vähimalgi määral tagajärgede  pärast.....

Inimene on programmeeritud  maksimaalse efektiivsusega tegutsema  vaid  küllalt kitsas valdkonnas. Näitena võiks olla erinevad kitsamad teadusvaldkonnad. Kõiki teadusi ja ühiskonnas toimuvat  suures plaanis haarata ja mõistusepäraselt koordineerida käib inimesele ülejõu.

See oleks jõukohane vaid Jumalale ja suuremale teadlaste kollektiivile .....

Kuid inimene on leidlik, ta leiutab omale piiramatu lisamälu, universaalsed ülivõimsad arvutid, mille tehingute hulk sekundis võib olla hoomamatu.....

Arvuti võimsus tagab ühiskonna arengut  peegeldava suurema plaani välja joonistumise, mida inimmõistus saab sisuliselt analüüsida. 

 Inimesel jääb  üle vaid valida õigeid analüüsi programme ja seejärel targalt  tulemusi tõlgendada. Kuid see viimane osa ongi kõige keerulisem.  Tuleb teha järeldused ja seada selle alusel sihid, kuhu ja kuidas minna, mida muuta ja  mida ergutada.

Seda protsessi nimetataksegi  JUHTIMIDEKS  ja selleks tegevuseks sobivad vaid väga vähesed meie hulgast, kellel oleks suurt üldistamisvõimet, visiooni  ja  pühendumist koos eriti suure vastutustundega sootsiumi ees.

Kuid, kas satuvad sellised võimekad inimesed väärilistele postidele? Kahjuks väga harva. Valikud tehakse ikka hetkekasu silmas pidades ja selle järgi valitakse ka juhte.

Hetkekasu, eelistamine on pikemas perspektiivis hukatuslik!

Kas inimene on arenenud sellise tasemeni, et seda mõista? Vaid mõned üksikud meie seast on.  Enamust huvitab vaid  kasu mistahes hinnaga. 

Suhtumine: ’Pärast meid tulgu või veeuputus’, on väga inimlik ja levinud....

Enamikku  inimesi  huvitab ainult nende enda ja lähiringkonna hea käekäik.

Inimese areng pole veel looduse krooni väärt, kuigi ta ise arvab, et on küll....

Ühiskonnaliikme väärtuse mõõdupuuks on endiselt  rahahulk  ja tarbimise määr, mida isik saab omale lubada.

järgneb...