Jumalad töötavad taevas 17

Jupiteri lugu jätkub

Kuna vägeva peajumala Jupiteri lood ja laulud peaasjalikult viljakatest armulugudest pajatavad, siis ei või neid paari-kolme seikluse pealt katki jätta.

Aphrodite sünd

Järjekorras järgmoisena ootab pajatamist armastusejumalanna Aphrodite sünnilugu ja Zeusi tunded Dione vastu. Kui võtta aluseks, et kaunis jumalanna on Zeusi ja Dione tütar, mitte merevahust või Zeusi vanaisa Uranose verepiiskadest sündinud. Kohati peeti Dionet Zeusi abikaasaks, kuid Hera kultus tõrjus ta ajapikku tahaplaanile. Nõnda pole peale Homerose jumalannat eriti keegi maininud ja tema lugu vajanud unustustehämarusse. Hera võit.

Muusade sünd

Zeusil ja titaanitaril Mnemosynel (tõlkes `mälu`) oli üheksa last – üheksa muusast tütart. Kuidas Zeus oma hiidkasvulisele tädile täpselt lähenes või milliseid magusaid sõnu kõrva sosistas, pole täpselt teada, kuid lugulaulud väidavad kindlalt, et titaanitar sünnitanud talle Olümpose lähedal Pierias üheksa võrratut tütart. Muusad kaitsesid kunsti, kirjandust, muusikat ja hilisemal ajal ka teadust, innustades autoreid ning tiivustades nende loomingut. Ehk on mõni sinijuukseline jumalanna praegugi neid ridu seadmas ehk kaunimaks kohendamas. Algselt ei jagatud muusade tööd valdkonniti ja neil polnud omi nimesid. Kuid hilisemal ajal teati neid nõnda: Erato kaitses lüürikat ja erootilist luulet; Euterpe flöödimängu; Kalliope eepikat; Kleio ajalookirjandust ja eepikat; Melpomene tragöödiat; Polyhymnia tantsu ja muusikat; Terpsichore lüürat ja tantsu; Thalaia komöödiat ning Urania astronoomiat (astroloogiat – siis olid need teadusharud veel üheskoos).

Kaksikute Apolloni ja Artemise sünd

Zeusi ja Leto (rooma Latona) lasteks on küllalt tuntud jumalad, kaksikud Apollon (Apollo) ja Artemis (Diana). Omaaegne (hilisem) versioon päikese- ja kuujumalustest. Letogi oli titaanlikku päritolu. Tema vanemateks olid titaanid Koios ja Phoibe.Olulisem kui armulugu, on seekord kaksikute sünnitamine ise. Zeusi naise Hera armukadedus oli kõigile – nii jumalaile, inimestele kui isegi paikadele  - nõnda tuttav, et keegi ei julgenud sünnitama hakkavat Letot oma territooriumile lubada – kõik kartsid Hera viha ja kättemaksu. Ainsana halastas vaese sünnitaja peale ringihulkuv Deelose saar. Titaanitar sünnitas Deelose palmi all kaksikud. Tänutäheks kallima varjamise eest aga kinkis Zeus saarele kindla asupaiga. Leto lapsed kasvasid vapraiks jumalaiks, kes kaitsesid südikalt oma ema nii kättemaksulise Hera kui kõigi teiste jumalate ja inimeste eest, kas või näiteks tülis Niobe ja Titysega.

Persephone sünd

Zeusil ja rahva seas palavasti armastatud iidsel maajumalannal Demeteril (rooma Ceres) oli vaid üks laps, tütar Persephone (rooma Proserpina). Kuidas noorukesel Zeusil õnnestus nõnda auväärne ja temaga võrreldes väga eakas daam ära võrgutada, pole jällegi täpselt teada. Enamasti keskendutakse müütide jutustamisel Persephone enda lool ning tema kahestunud elul all- ja pealmaailmas. Sedagi müüti on varasemates jumalalugudes Demeterist pajatades pisut valgustatud.

Graatsiate sünd

Zeusil ja titaan Okeanose tütrel Eurynomel oli kolm last – õekesed graatsiad. Eurynomet peeti targaks inimeseks (kuigi ta oli titaani tütar, ju siis ema poolt inimese verd kandes polnud talle jumalikku surematust kingitud). Nagu muusad, nõnda ka graatsiad olid siiski jumalannad ning elasid Olümposel, kus vägevad jumalad neist tõsiselt lugu pidasid. Õekeste nimed olid: Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng).

Hermese sünd

Zeusi ja Maia pojast Hermesest (Mercurius) on jumalatelugudes varem põgusalt juttu olnud (Merkuuri lugu), kuid ometi on huvitav, et seegi kord tõmbab Zeusi hiidnaise poole. Maia nimelt oli titaanide sõjas kaotajate leeri jäänud vägeva Atlase tütar. Selle sama Atlase, kelle õlule määras Zeus maakera kandmise. Maia ise aga oli mäginümf, üks seitsmest plejaadist. Zeusi armulugu pole nii tuntud, kui lugu sellest, kuidas ilus poiss Orion (peale kõige muu ka väle kütt) ajas kõiki seitset õde taga, tahtes neid väevõimul kosida.

Zeusil hakanud nüfidest hale ning ta paigutanud nad taevasse. Nõnda tekkinud Plejaadide tähtkuju. Maia õdede nimed on Elektra, Taygete, Alkyone, Merope, Kelaino ja Sterope. Maia polnud ainus kuulsus õdede seas. Teine, Elektra oli Trooja rajaja Dardanose ema. Vägev seltskond mäginümfe seal taevalaotuses öösiti maa peale piilumas!

Dionysose sünd

Zeusil ja Semelel oli vaid üks laps ning seegi pääses ilma hädavaevu. Veinijumal Dionysose sünnilugu on kurvavõitu:

Kord märganud vägev Zeus kaunist teeba printsessi ja armunud aega viitmata temasse kohe ära. Proovinud ta tütarlapsele läheneda ühel ja teisel kujul. Armukade Hera saanud oma mehe plaanidest teada ning ilmunud printsessi ette tema armsa vana ammena ning õpetanud: “Lase kosilasel näidata oma tõelist palet. Enne aga las tõotab Styxi nimel, et täidab kõik sinu soovid!” Printsess võtnud amme nõu kuulda ja kui kosilane jälle ilmunud, keelitanud Semele teist vanduma, et täidab kõik ta soovid.

Mis armuvalus Zeusil muud üle jäänud, kui anda kõige vägevam vanne, mida isegi murda ei saa. Siis aga palunud Semele, et kosilane ilmuks talle oma tõelisel kujul. Vaesekene ei teanud aga, et iga surelik, kes peajumala hiilgust näeb, põleb selle kõrvetavates leekides tuhaks. Polnud Zeusil midagi parata ning ta näidanud oma tõelise olemuse ette. Printsess lahvatanud heledates leekides põlema. Enne, kui kallis tütarlaps tuhaks saanud, varastanud Zeus tema üsast lapse-loote ning õmmelnud selle endale reise sisse vargsi kasvama, et Hera lapsele häda ei ulataks põhjustama.

Kui aeg parajaks saanud, sündinud ilma jumal, ainus pärisjumal, kellel surelikust vanemat on olnud. Zeus saatnud Dionysose, nõnda pannud ta pojale nimeks, Hermesega salajasse paika Nysa nümfide juurde, maailma veetlevamasse orgu, kus tuuled ja vihmad teda kasvatanud. Nõnda sündinud tulest viinamägede vägev jumal, kelle vihm ja viljakas org suureks kasvatasid.

See on huvitav lugu, kuidas nooreaegne jumal (Zeus) satub iidsete maajumalate tekkeloosse ning uus ja vana aeg ühes uute ja vanade arusaamistega loovad omamoodi harmoonilise sümbioosi. Semele kui iidne maajumalus ning Zeus kui tsiviliseeritud patriarhaalse ühiskonna peajumal loovad veinijumala, kes viimasena pääseb Olümposele elama. Ju säärane harmoonia on põhjustatud sellest, et Semele, kelle isa on küll surelik kuningas, emaks on jumalanna, nimega Harmonia.

järgneb...