Aprillis olnud astropäeva üheks teemaks oli 50 aastat Gagarini lennust. Siis kõike ei jõudnud vähese ajamahu tõttu ette kanda. Nüüd siis avaldan siin kogu selle teksti täispikkuses.
Päevast, mil inimene läks esimest korda Maalt minema, saab 12. aprillil 50 aastat. Selle päeva tähistamiseks tekkis ka termin New Age ehk siis Uus Ajastu. Inimene käis kosmoses. Nimelt toimus 12. aprillil 1961. aastal Juri Gagarini reis kosmosesse. Meeldetuletuseks, kuidas kõik see toimub, toon ära sündmuste lühiülevaate (allikas Wikipedia).
Kõigepealt, kes oli Juri Gagarin?
Juri Aleksejevitš Gagarin (vene keeles Юрий Алексеевич Гагарин; 9. märts 1934 Smolenski oblast, Glušino küla – 27. märts 1968 Vladimiri oblast) oli nõukogude kosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene.
Juri Gagarin oli 12. aprillil 1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit.
Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-15-ga Kiržatši lähedal.
Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin.
Peale Gagarini oli veel mitmeid kandidaate esimesele kosmoselennule. Kokku oli neid kakskümmend. Nad ei olnud Nõukogude Liidu parimad piloodid, kuid nad valis välja Sergei Koroljov ise. Valiku kriteeriumite juures olid olulised kasv, kaal ja tervis; vanus ei tohtinud ületada 30 aastat, kaal 72 kg ja kasv 170 cm (Gagarini kasv oli 165 cm, mõnikord mainitakse kasvuna ka 157 cm). Ainult niisuguse kasvu ja kaaluga inimene sobis kosmoselaeva Vostok, sest laeva mõõtmed ja kaal olid kanderaketi Vostok võimsusega tugevasti piiratud.
Peale selle oli nõutav, et kosmonaut oleks NLKP liige (Gagarin astus NLKP-sse 1960. aasta suvel).
Mark Gallai, kes neid lennuks ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit...” Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest oli andmeid, et 20. aprillil 1961 saadavad ameeriklased oma inimese kosmosesse. Sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961. Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil. Valituks osutus Gagarin ja tema dublandiks valiti German Titov. Valmistati ette kolm TASS-i teadeannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre – "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole" palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua.
Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli "Kedr". Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga aga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud.
Stardi kaardis on tähelepanu vääriv Pluuto väga täpne konjunktsioon Põhjasõlmega Neitsis, mis on täpses opositsioonis Chironiga. Võti, mis avas tee ilmaruumi. Baikonuri tähtsust näitab tema ühendus Päikesega Jääras. Maailma jaoks, kus ei teatud kosmose hõivamise telgitagustest asjadest midagi, oli Gagarini lend ootamatus, millele viitab Russia täpne kvadratuur Uraaniga.
Esimene start Baikonuri kosmodroomilt toimus 21. aug. 1957.a. Päikese ja Pluuto ühenduse ajal. Baikonur oli opositsioonis Chironiga. Esimene sputnik lendas ülesse 4. okt. 1957.a. Siis oli Päikesel täpne ühendus Jupiteriga ning Uraanil opositsioon Chironiga. Lisaks oli asteroid Baikonuril ühendus Pluutoga Neitsis. Kõigis kolmes kaardis on Chiron üheks oluliseks teguriks kosmoseajastu käivitamisel.
Gagarini lend algas 12.04.1961.a. Kell 06.07 GMT. Baikonurilt. Kohalik aeg oli 15.07. Minu tähelepanu köitis kauge asteroid TL66, mis oli Chironi lähedal ja tegi opositsiooni Pluutole, orbiga natuke üle kahe kraadi. Transiitne Jupiter oli täpselt Gagarini nataali TL66 peal. Lennuga olid seotud ka Pluuto ja Chiron:
Gagarini lend – Pluuto R 5.50 Neitsis
Gagarini lend – Põhjasõlm 5.25 Neitsi
Gagarini lend – Chiron 5.05 Kalad
Gagarini lend – Kuu 14.55 Kalades
Päevast, mil inimene läks esimest korda Maalt minema, saab 12. aprillil 50 aastat. Selle päeva tähistamiseks tekkis ka termin New Age ehk siis Uus Ajastu. Inimene käis kosmoses. Nimelt toimus 12. aprillil 1961. aastal Juri Gagarini reis kosmosesse. Meeldetuletuseks, kuidas kõik see toimub, toon ära sündmuste lühiülevaate (allikas Wikipedia).
Kõigepealt, kes oli Juri Gagarin?
Juri Aleksejevitš Gagarin (vene keeles Юрий Алексеевич Гагарин; 9. märts 1934 Smolenski oblast, Glušino küla – 27. märts 1968 Vladimiri oblast) oli nõukogude kosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene.
Juri Gagarin oli 12. aprillil 1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit.
Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-15-ga Kiržatši lähedal.
Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin.
Peale Gagarini oli veel mitmeid kandidaate esimesele kosmoselennule. Kokku oli neid kakskümmend. Nad ei olnud Nõukogude Liidu parimad piloodid, kuid nad valis välja Sergei Koroljov ise. Valiku kriteeriumite juures olid olulised kasv, kaal ja tervis; vanus ei tohtinud ületada 30 aastat, kaal 72 kg ja kasv 170 cm (Gagarini kasv oli 165 cm, mõnikord mainitakse kasvuna ka 157 cm). Ainult niisuguse kasvu ja kaaluga inimene sobis kosmoselaeva Vostok, sest laeva mõõtmed ja kaal olid kanderaketi Vostok võimsusega tugevasti piiratud.
Peale selle oli nõutav, et kosmonaut oleks NLKP liige (Gagarin astus NLKP-sse 1960. aasta suvel).
Mark Gallai, kes neid lennuks ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit...” Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest oli andmeid, et 20. aprillil 1961 saadavad ameeriklased oma inimese kosmosesse. Sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961. Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil. Valituks osutus Gagarin ja tema dublandiks valiti German Titov. Valmistati ette kolm TASS-i teadeannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre – "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole" palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua.
Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli "Kedr". Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga aga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud.
Stardi kaardis on tähelepanu vääriv Pluuto väga täpne konjunktsioon Põhjasõlmega Neitsis, mis on täpses opositsioonis Chironiga. Võti, mis avas tee ilmaruumi. Baikonuri tähtsust näitab tema ühendus Päikesega Jääras. Maailma jaoks, kus ei teatud kosmose hõivamise telgitagustest asjadest midagi, oli Gagarini lend ootamatus, millele viitab Russia täpne kvadratuur Uraaniga.
Esimene start Baikonuri kosmodroomilt toimus 21. aug. 1957.a. Päikese ja Pluuto ühenduse ajal. Baikonur oli opositsioonis Chironiga. Esimene sputnik lendas ülesse 4. okt. 1957.a. Siis oli Päikesel täpne ühendus Jupiteriga ning Uraanil opositsioon Chironiga. Lisaks oli asteroid Baikonuril ühendus Pluutoga Neitsis. Kõigis kolmes kaardis on Chiron üheks oluliseks teguriks kosmoseajastu käivitamisel.
Gagarini lend algas 12.04.1961.a. Kell 06.07 GMT. Baikonurilt. Kohalik aeg oli 15.07. Minu tähelepanu köitis kauge asteroid TL66, mis oli Chironi lähedal ja tegi opositsiooni Pluutole, orbiga natuke üle kahe kraadi. Transiitne Jupiter oli täpselt Gagarini nataali TL66 peal. Lennuga olid seotud ka Pluuto ja Chiron:
Gagarini lend – Pluuto R 5.50 Neitsis
Gagarini lend – Põhjasõlm 5.25 Neitsi
Gagarini lend – Chiron 5.05 Kalad
Gagarini lend – Kuu 14.55 Kalades
Gagarini surma asjaolud on siiamaani tegelikult ebaselged ja igasuguseid vandenõu- ja muid teooriad palju.
Pärast lennuväe akadeemia lõpetamist pühendus Gagarin treeninglendudele lennukiga Mig-15UTI. 1968. aasta 13.–22. märtsini sooritas ta koos instruktoriga 18 treeninglendu, kogukestvusega 7 tundi. Iseseisvateks lendudeks oli tal vaja läbida veel kaks treeninglendu. 27. märtsil oli tema lennuinstruktoriks Vladimir Serjogin (polgukomandör, Nõukogude Liidu kangelane). Kell 10:18 välja lennanud ekipaaž pidi oma ülesande täitma vähem kui 20 minutiga. 10:30 teatas Gagarin ülesande täitmisest ja baasi tagasipöördumisest.
See jäigi tema viimaseks raadiosõnumiks. Kui sai selgeks, et hävitajal on kütus lõppenud, alustati otsingutega, mis kestsid üle kolme tunni. Õnnetuskoht asus ligi 65 km kaugusel baasist, Novosjolovo küla lähistel, 18 km kaugusel Kiržatši linnast. Õnnetuse uurimiseks moodustati riiklik komisjon, kuid isegi sadade spetsialistide kaasamine ei andnud piisavat selgitust õnnetuse põhjuste kohta. Komisjoni lõppraport salastati ning selle sisu kohta saadi vaid lünklikku teavet komisjoni liikmetelt.
Kui Gagarin 23.03.1968.a. hukkus, asus stardi Kuu lähedal TL66. Hukkumises osales ka üks teine nimetu kauge asteroid TO 66, mis tegi ühenduse asteroid Gagariniga. Esimese lennu kaardis teeb see TO 66 ühenduse Gagarini nataali Põhjasõlmele Veevalajas. Gagarini lend kuulub samasse kategooriasse nagu seda oli esimese inimese põhjapoolusele jõudmine (nii üldiselt arvatakse). Veel teiselgi astronaudil on tugev seos TL66-ga. Nimelt on Edwin Aldrini, teise mehe, kes laskus Kuu pinnale, nataalkaardis TL66 ja Päikese täpne ühendus Veevalajas.
Gagarin oli päikesemärgilt Kalad, tema Päikese lähedale jäi Russia ja Marsil oli täpne ühendus Gagariniga. Kuna selles kosmonduse loos on Chiron kogu aeg olulisel kohal, siis ka nataalis on Gagarinil Chiron oluline. Ta on täpses ühenduses Orcusega, Rooma sõja- ja surmajumalaga. Täpne on ka Saturni ja Damoclese ühendus Veevalajas.
Hukkumise seosed nataaliga. Hukkumise kaardi Päike asus täpselt nataali Varuna peal, millest oli ka selge, et tema surm leidis maailmas laialdast vastukaja. Kuna lennuõnnetuse, milles Gagarin hukkus, täpset aega pole teda, siis oletan, et Kuu liikus üsna tema nataalse Päikese lähedal Kalades. Transiitne Merkuur tegi koos Veenusega samuti täpse ühenduse nataali Merkuurile. Transiitne Uraan tegi täpse opositsiooni nataali Marsile ning Neptuun oli täpses trigoonis Marsiga.
Mõningaid seoseid on ka Gagarini hukkumise ja tema esimese lennu vahel. Täpne oli transiitse Musta Kuu ühendus esimese lennu Selenaga (White Moon) ja see ühendus oli opositsioonis asteroid Russiaga. Transiitne Valge Kuu oli samuti Musta Kuu lähedal, orb 2 kraadi. Surmapäeval oli ka täpne Jupiteri ja Gagarini ühendus Lõvis. Samuti oli täpne surmapäeva Merkuuri ja TL66 ühendus Kalades.
Seoseid leiab ka esimese Sputniku lennu ja Gagarini hukkumise vahel. Mõlemad, nii Sputniku üles saatmine kui Gagarini lend, olid teerajajateks ilmaruumi uurimise alustamisel. Gagarini hukkumise kaardi Kuu-Merkuur-Veenus ja Saturn omavahel konjunktsioonis ja tegid koos ühenduse Sputniku Mustale Kuule. Lisaks oli Marss opositsioonis Sputniku Neptuuniga, Uraan tegi täpse ühenduse Sputniku Merkuurile ja Neptuun oli ühenduses Sputniku Veenusega. Kõik siin ilmas on omavahel seotud, nii ka Gagarini nataali, surma ja esimeste lendude omavahelised planetaarsed seisud.
On teada fakt, et käskkiri moodustada kosmonautide rühm, kirjutati alla 9. märtsil, mis oli mõnes mõttes hästi sümboolne ( Gagarini sündimise päev). N Liidus polnud mõeldav, et esimene inimene, kelle nimi läheb ajalukku ja keda mäletatakse väga kaua, oleks saksapärase nimega nõukogude kodanik German. Mis siis, et rahvuselt venelane. Kui võrrelda German Titovi ja Juri Gagarini horoskoope, siis on näha, et Titovi oma on jõulisem ja tugevam. Ja tema jäetigi pikema lennu jaoks, sest astroloogilised näitajad olid paremad kui Gagarinil, kuigi vaevalt, et keegi siis selle järgi valiku tegi.
Titovil (11.09.1935, Altai krai) oli kaardis Veenuse konjuktsioon Neptuuniga Neitsis, mis jäi Päikese lähedale. See andis laialdase intellekti ning armastuse kirjanduse, kunsti ja muusika vastu. Ta kirjutas ka luuletusi. Samas oskas ta enda eest seista ja ei lasknud ka teistele liiga teha. Teatud erilisuse annab Musta Kuu asend Päikese ja Neptuuni vahel. Marsi lähedus Jupiteriga Skorpionis, olles heas aspektis Päikese, Merkuuri ja Neptuuniga on väga hea näitaja teel kuulsusele.Tema iseloom oli tugevam kui Gagarinil, mida näitavad ka Marss ja Jupiter Skorpionis. Sobib hästi elukutselisele sõjaväelasele. Hiljem saab temast kõrgel ametipostil olev mees, kes on positsioonilt teistest kosmonautidest kõrgemal.
Gagarinil oli rohkem inimlikku soojust, avameelsust ja veetlust, mis võimaldas tal võita koha rahva südames. Hiljem, vahetult enne hukkumist, kurtis ta, enda esimeseks valimise üle, sest tegelikult tahtis ta alati olla teine. Ta oli väga tüdinud lõpututest intervjuudest, tähelepanust ja kuulsusest. Alles 20 aastat hiljem tunnistas Titov, et oli väga pettunud, et teda ei valitud esimeseks. Tema jaoks oli 12. aprill Must Päev. Samas leidis ta, et Gagarin sobis oma iseloomu laadi ja oma oskuse poolest teistega läbi saada, rohkem esimeseks.
Titovi kord lennata saabus 6. augustil 1961.a. Lend kesti terve ööpäeva, mille jooksul tehti 17 tiiru ümber Maa.
Selline fakt veel, et kummalgi oli kaks tütart. Astroloogiliselt on Päike ühest küljest ka väga ohtlik –surm leiab sageli aset sünnipäeva lähedal (solaari täitumise ajal või uue solaari alguses). Nii oli see nii Gagarinil kui ka Titovil, kes suri natuke pärast oma sünnipäeva, saunas, sest süda ei pidanud vastu.
Veel räägitakse, et 2. veebruaril 1961. a. kuulasid kaks Itaalia raadioamatööri eetrit pealt ja sattusid kõnele, mis tuli kosmoselaevast. Kuulda oli köhimist, aevastamist ja rasket hingamist. Neile tundus, et inimene lämbub. Lindistus anti analüüsida asjatundjatele, kes kinnitasid, et hääled kuuluvad raskelt hingavale ja lämbuvale inimesele. TASS aga andis kaks päeva hiljem teada, et 2. veebruaril lennutati ülesse 7,5 tonnine kosmoselaev, mis põles ilmaruumi sisenedes ära. Ja laev oli ilma inimesteta. Kuid raadioamatöörid oli veendunud, et nad kuulsid hukkuva inimese viimseid hääli.
19. mail 1961.a kuulsid nad pealt uut kõnelust Maa ja kosmose vahel. Rääkiaks oli naishääl, kes pidas ärevalt sidet ja kordas aina, et on väga palav, et ei jätku hapnikku ja et ümberringi on tuli. Vennad arvavad, et nad kuulsid hukkuva naiskosmonaudi viimaseid sõnu, enne kui atmosfääri sisenev laev ära põles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar