Inimesed ei mõista, et halbade meetoditega ei saavutata head tulemust. Nad loodavad, et kõverad teed viivad sirgete ja ausate tulemusteni. Neis on lootust, et piisavalt osava vale ja pettusega saab kergemini edu saavutada . Nad eksivad... Kõik see, mis on saavutatud loodusseadusi rikkudes ja oma ümbritsevaid kahjustades, on ebapüsiv ja kaduv. Tõeline ja ehtne on püsiv, kuid raskem saavutada.
On kasulik arvestada, et igas situatsioonis tekib võrdsel hulgal vastandliku iseloomuga energiat, mis tegelikkuseks muutub. Tehes häid tegusid ja luues soodsat arengut, toob kulg kaasa täpselt sama koguse negatiivsust, ehk lihtsalt probleeme ja takistusi. Ükski protsess ei kulge täiesti ilma probleemide ja tagasilöökideta.
Vastandite nimetamine heaks ja halvaks, on vaid meie, inimeste, suvaline hinnang looduse omadustele. Loodus ise ei märgista ega hinda tegelikkust selliselt, looduse jaoks on kõik olemasolev neutraalne ja loomulik.
Näiteks, kui gepard murrab maha abitu gnuuvasika, on see kole ja tundub kohutavalt ülekohtune ... Samas ootavad gepardiema sügava rohu sees imearmsad kaks või kolm poega, kelle ellujäämine sõltub sellest, kas nende ema suudab neile midagi söögiks tuua...
Kus on siin ülekohus ja halb? Kellel neist on suurem õigus ellu jääda? Raske öelda. Küllap neil mõlemal on õigus oma tarkuse ja osavuse abil jõujooned paika nihutada. Kui gnuuema on võimeline gepardit tõrjuma ja oma poega kaitsma, siis jääb võit neile. Kui juhtub vastupidi, on gepardi poegadel pidupäev...Ühe olendi võit võrdub sageli teise kaotusega. Kui loodus on loonud kiskjad, siis tähendab see, et neil on tähtis roll loomade maailmas.See printsiip looduses on ülekantav kõigele elavale ja ka elutule loodusele.
Inimesed peaksid rohkem mõistma ja arvestama looduse seadustega ja nendega oma hinges leppima. Ka siis, kui on rasked ajad. Kui seda teha suudetakse, oleks elus palju vähem valu ja pettumusi.
Pettumus, kui selline, on läbinisti rumal emotsioon. Pigem tasuks ebaõnnestumise järgselt ümber hinnata oma ebarealistlikke ootusi ja valesid hinnanguid olukordadele , mitte süüdistada ümbritsevaid inimesi või olukordi. Tuleb tunnistada, et ensekriitiline analüüs nõuab inimeselt suurt hingejõudu ja vaprust. Ometi, on see ainus tee, mis viib tulemuste ja arenguteni.
Me saame elus vaid seda, mida oleme väärt ja millele oleme ise pinna loonud.
Kui palju sõltub pinna loomine meist endist? Igavene dilemma. Kõigepealt ei ole meie endi määrata meie füüsiline kompositsioon, mis on aluseks meie mõtlemisele ja toimimisele. Kuna oleme osa mateeriast, siis peame arvestama Maa ja taevakehade paratamatu mõjuga meie olemusele. Me sünnime erinevatel ajahetkedel ja erinevate planeediseisude mõju all. See asetab meid väliste toimete võrku, mis määravad palju meie saatuses ja füüsilise olemuses.
Seega, on mõneti ette antud ka meie mõtlemise ja tegude laad.
Ega siis muidu ei öelda, et iseloom määrab saatuse. Me keegi pole ennast ise teinud. Me pole saanud valida oma vanemaid ja oma etteantud teed. Teatud paratamatused, mida ei saa alahinnata.
Kahjuks, Looduse olemuse lõplik mõistmine pole inimesele jõukohane.
Inimesele on vaid jõukohane looduse seaduste tundma õppimine ja nende aupaklik järgimine. See on vähima vastupanu tee. See on sisemise leplikkuse ja kuuletumise tee meile antud mänguruumi piires, mis ei tähenda üldse käed rüpes istumist. Pigem pakub see võimalust tarkadeks valikuteks, mis on kooskõlas meie enda loomusega ja ei lähe vastuollu loodusseadustega. Tunnistades oma saatuse toimimist ja täites oma kohust targalt ja läbimõeldult, on vähema vastupanu ja suurema tulemuse tee ..
Igaühel meist on oma rada ja omad ülesanded. Neid, kes oma kohustustest kõrvale hiilida püüavad, tabavad saatuselöögid ja ebaõnn varem või hiljem. Raskused on saatuse õppetunnid, mille abil püütakse meile selgeks teha meie kohustused. Raskuste ületamise helgem külg on iga raskuse külge haagitud hüve (vastavalt Yin-Yang printsiibile). Raskuste võitmise tasuks on inimese kvaliteedi paranemine. Paljusid raskusi kogenud inimestest võivad kujuneda eriti tugevad ja targad inimesed.
On põhjust arvata, et suurem osa looduse toimimise seadusi jääb väljapoole materiaalse maailma piire ja pole meile mõistmiseks kättesaadavad. Nii mõneski tähtsas otsustuses tuleb rakendada oma mõistust ja kuulata oma intuitsiooni (alateadvust).
Enese parem tundmine ja võime oma tegusid kõrvalt vaadata, avab silmi iseenda puuduste suhtes. See omakorda sunnib arenema ja muutuma. Kui aga siiski satume tupikusse, võiks keskenduda oma sisemise nõuandja kuulamisele.
Usun, et kui igaüks meist püüaks toimida parimal võimalikul viisil, mitte kahjustades teisi olendeid ja loodust, olles leplik ja kannatlik, ning täites oma olemust armastusega, siis oleks meie elu piisavalt õigesti elatud.
Ülejäänu ei olene enam meist endist...
On kasulik arvestada, et igas situatsioonis tekib võrdsel hulgal vastandliku iseloomuga energiat, mis tegelikkuseks muutub. Tehes häid tegusid ja luues soodsat arengut, toob kulg kaasa täpselt sama koguse negatiivsust, ehk lihtsalt probleeme ja takistusi. Ükski protsess ei kulge täiesti ilma probleemide ja tagasilöökideta.
Vastandite nimetamine heaks ja halvaks, on vaid meie, inimeste, suvaline hinnang looduse omadustele. Loodus ise ei märgista ega hinda tegelikkust selliselt, looduse jaoks on kõik olemasolev neutraalne ja loomulik.
Näiteks, kui gepard murrab maha abitu gnuuvasika, on see kole ja tundub kohutavalt ülekohtune ... Samas ootavad gepardiema sügava rohu sees imearmsad kaks või kolm poega, kelle ellujäämine sõltub sellest, kas nende ema suudab neile midagi söögiks tuua...
Kus on siin ülekohus ja halb? Kellel neist on suurem õigus ellu jääda? Raske öelda. Küllap neil mõlemal on õigus oma tarkuse ja osavuse abil jõujooned paika nihutada. Kui gnuuema on võimeline gepardit tõrjuma ja oma poega kaitsma, siis jääb võit neile. Kui juhtub vastupidi, on gepardi poegadel pidupäev...Ühe olendi võit võrdub sageli teise kaotusega. Kui loodus on loonud kiskjad, siis tähendab see, et neil on tähtis roll loomade maailmas.See printsiip looduses on ülekantav kõigele elavale ja ka elutule loodusele.
Inimesed peaksid rohkem mõistma ja arvestama looduse seadustega ja nendega oma hinges leppima. Ka siis, kui on rasked ajad. Kui seda teha suudetakse, oleks elus palju vähem valu ja pettumusi.
Pettumus, kui selline, on läbinisti rumal emotsioon. Pigem tasuks ebaõnnestumise järgselt ümber hinnata oma ebarealistlikke ootusi ja valesid hinnanguid olukordadele , mitte süüdistada ümbritsevaid inimesi või olukordi. Tuleb tunnistada, et ensekriitiline analüüs nõuab inimeselt suurt hingejõudu ja vaprust. Ometi, on see ainus tee, mis viib tulemuste ja arenguteni.
Me saame elus vaid seda, mida oleme väärt ja millele oleme ise pinna loonud.
Kui palju sõltub pinna loomine meist endist? Igavene dilemma. Kõigepealt ei ole meie endi määrata meie füüsiline kompositsioon, mis on aluseks meie mõtlemisele ja toimimisele. Kuna oleme osa mateeriast, siis peame arvestama Maa ja taevakehade paratamatu mõjuga meie olemusele. Me sünnime erinevatel ajahetkedel ja erinevate planeediseisude mõju all. See asetab meid väliste toimete võrku, mis määravad palju meie saatuses ja füüsilise olemuses.
Seega, on mõneti ette antud ka meie mõtlemise ja tegude laad.
Ega siis muidu ei öelda, et iseloom määrab saatuse. Me keegi pole ennast ise teinud. Me pole saanud valida oma vanemaid ja oma etteantud teed. Teatud paratamatused, mida ei saa alahinnata.
Kahjuks, Looduse olemuse lõplik mõistmine pole inimesele jõukohane.
Inimesele on vaid jõukohane looduse seaduste tundma õppimine ja nende aupaklik järgimine. See on vähima vastupanu tee. See on sisemise leplikkuse ja kuuletumise tee meile antud mänguruumi piires, mis ei tähenda üldse käed rüpes istumist. Pigem pakub see võimalust tarkadeks valikuteks, mis on kooskõlas meie enda loomusega ja ei lähe vastuollu loodusseadustega. Tunnistades oma saatuse toimimist ja täites oma kohust targalt ja läbimõeldult, on vähema vastupanu ja suurema tulemuse tee ..
Igaühel meist on oma rada ja omad ülesanded. Neid, kes oma kohustustest kõrvale hiilida püüavad, tabavad saatuselöögid ja ebaõnn varem või hiljem. Raskused on saatuse õppetunnid, mille abil püütakse meile selgeks teha meie kohustused. Raskuste ületamise helgem külg on iga raskuse külge haagitud hüve (vastavalt Yin-Yang printsiibile). Raskuste võitmise tasuks on inimese kvaliteedi paranemine. Paljusid raskusi kogenud inimestest võivad kujuneda eriti tugevad ja targad inimesed.
On põhjust arvata, et suurem osa looduse toimimise seadusi jääb väljapoole materiaalse maailma piire ja pole meile mõistmiseks kättesaadavad. Nii mõneski tähtsas otsustuses tuleb rakendada oma mõistust ja kuulata oma intuitsiooni (alateadvust).
Enese parem tundmine ja võime oma tegusid kõrvalt vaadata, avab silmi iseenda puuduste suhtes. See omakorda sunnib arenema ja muutuma. Kui aga siiski satume tupikusse, võiks keskenduda oma sisemise nõuandja kuulamisele.
Usun, et kui igaüks meist püüaks toimida parimal võimalikul viisil, mitte kahjustades teisi olendeid ja loodust, olles leplik ja kannatlik, ning täites oma olemust armastusega, siis oleks meie elu piisavalt õigesti elatud.
Ülejäänu ei olene enam meist endist...
Sirjelind
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar