Taevakolmik ja punase südamikuga tuhkhall seen

Kui tuhande päikese sära
korraga taevas süttib,
saab inimesest Surm,
Maa hirm“
„Bhagavadgita“
Hindude püha raamat

See artikkel on pühendatud tuumaenergeetikale. Kirjutis on pikk ja koosneb paljudest näidetest, nii sündmuste, kui ka tuumaenergeetikaga seotud inimeste kosmogrammide kaudu. Artikkel koosneb vähemalt kaheksast osast, mida siis avaldan järgemööda. Pikkuse heaks küljeks pean seda, et see annab parema ülevaate inimkonna arengus teel tuumapommi leiutamisele, kasutamisele ja jätkuvale ohule. Paarkümmend näidet ei anna veel planeedi või muu taevakeha kohta piisavalt infot, et saaks kindlalt väita antud taevakeha printsiipi.

Mis puutub üldse relvadesse, siis on inimkond suutnud luua üsna kohutavaid põrgumasinaid. Kõik katsed ei ole aga olnud ühtviisi edukad. Kaitse eesmärgil tehtud programmid varieeruvad tugevalt, suur osa nendest ei jõua kaugemale ideekavandist või töötava prototüübi ehitamisest. Mõned üksikud osutuvad seevastu nii efektiivseks, et massiline kasutamine on täiesti mõeldamatu.
Tõenäoliselt kõige hirmutavam kõigist relvadest on tuumapomm. Tohutu plahvatusjõuga pommi võib pidada millekski enamaks kui tavaliseks relvaks. Kilomeetrite kõrgune tuumaseen on muutunud aastakümnetega omamoodi ikooniks.
Veel vähem saab alahinnata tuumapommi tähtsust kaalukeelena Teisele maailmasõjale järgnenud külma sõja pingelistes poliitilistes suhetes. 1945. aasta augustis Jaapanile heidetud pomme võib pidada abivahendiks, mis viisid sõja kiirele lõpule.
Teisest küljest võib nende kasutamist pidada vastutustundetuks sõjakuritegudeks. Pommide mõju ulatus plahvatuspiirkonnast märgatavalt kaugemale: rohkem kui pooled hukkunutest surid põletushaavade, kiirituse ja vähkkasvajate tagajärjel. 1961. aastal lõhatud üle 50 megatonnine Nõukogude Liidu „tsaarpomm“ on üks sõjaväelise suurushullustuse ehedamaid näiteid.

Et tuumaohuga lähemalt tutvuda, tuleb ajas tagasi pöörduda ja vaadata, kuidas see kõik alguse sai. Ajalugu on meie endi läbiloetud eluraamatu leheküljed, mis aitavad paremini mõista toimunut ja näha tulevikku. Peamise tähelepanu alla võtame hiljuti nime saanud kääbusplaneedi Haumea ja tema aspektid.
Haumea on mõningas mõtte eriline selle poolest, et ta on pikliku kujuga suurem asteroid ehk siis kääbusplaneet (nagu üleval pildilt näha). Tal on kaks kaaslast – kuud Hi`iaka ja Namaka. Väikeplaneet on umbes ¾ Pluuto suurusest.

Astronoomilised parameetrid:
2003EL61 Haumea nr. 136108
orbiidi kalle 28 kraadi
tiirlemisperiood 285 aastat
Avastamisest teatati 29. juulil 2005, siis kui maailm sai teada ka Erise ja Makemake avastamisest.

Mütoloogias on Haumea Polüneesia emajumalanna, maa- ja viljakusejumalanna, kellel tütar Pele – tulejumalanna. Pele valitseb Hawaiil asuva Kilauea vulkaani tulejumalate perekonda. Tema tormiline iseloom teeb temast ideaalse vulkaanijumalanna. Ainult tema suudab kontrollida laavavooge. Pele, kes tuli Thaitilt ja otsis uut kodu, valis lõpuks Hawaii. Ta armus teise saare noorde pealikusse ning tema armukadedus viis mõrvani. Haumea kuu Hi`iaka on Pele noorem õde. Selle mütoperega on veel seotud Kane, kes on isajumal, elusolendite kaitsja. Hopoe on Hi`iaka sõber ja Lohiau on noor naabersaare pealik.

Koos Haumeaga tuleb vaatluse alla ka teine oluline kauge taevakeha Makemake ( eraldi artiklis Makemake osalust tuumaenergeetikas ei kajastatud) ja Pluutotaguste, veel nimetute väikeplaneetide 1996TL66 ja 1996TO66, mis kuuluvad KBO gruppi. Haumea, TL 66 ja TO 66 moodustavadki selle pealkirjas äratoodud kolmiku ja seda täiesti õigustatult, sest nemad osalevad väga aktiivselt tuumaseene olemasolu tekkimisele. Selles saab veenduda, kui lugeda kogu materjal läbi. Need kaks nimetut on kirjanduse järgi pea alati olnud enamasti negatiivses valguses kajastatud.

1996TL66 kannab endas „surma sünonüümi“, tema diameeter on ca 500 km ja teda loetakse Kuiperi vöö kaugemate asteroidide hulka kuuluvaks. Astroloogiliselt on Costa Rica astroloogi J.A. Revilla järgi, kes on palju uurinud asteroide. TL 66 printsiibid on järgmised – millegi lõpetamine, ebainimlikkus, inetus, kättemaks või kättemaksuhimulisus, tagasikiusamine, häving, ilmutus, epifaania, midagi müstilist või apokalüptilist, teadmine ilma sõnadeta, pöördepunktid.

Teine, 1996TO66 kannab endas negatiivset komplekti, mis on segatud Saturni mõjudega, samuti sisaldab ka Pluuto ja Neptuuni omadusi. Temaga kaasneb lai skaala takistusi, tihti ei väljendu see selgelt, omades varjatud iseloomu. Veel on tema printiibiks kujutlus, viirastus, unelm, nägemused, ulm, ettenägemisvõime. See väikeplaneet (diam. 600-800 km) loob probleeme, mida on raske kõrvaldada. Sageli on negatiivsetel sündmustel ebaselge allikas või põhjus. Tihti ei ole inimestel võimalust tegeleda probleemidega, mida TO66 kaasa toob. TO66 väljendub olukordades kus tema väljund on: kavalus, salakavalad plaanid, viisakas pettus, ilus ja läbimõeldud vale. Inimestel, kellel TO66-l on konjunktsioon maja tipuga või planeediga ta blokeerib või võimendab negatiivset toimet. Tihti pöörab planeet hea külje vastupidiseks – halvaks. Ta ei lase normaalselt täita programmi, mis majale või planeedile omane.

TL 66 on antud mitteametlik nimi „Typhon“ (pakutud on ka Nero), mis on mütoloogias kohutav maosarnane koletis, kelle silmadest paiskusid välja tuleleegid. Tema sünnitajaks oli maaema Gaia, kui ta koos teiste Titaanidega Tartarosesse saadeti.Lugu on seotud jumalate ja titaanide sõjaga. Kreeka müüdi järgi tahtis Typhone saada maailma valitsejaks, ülijumalaks, kuid hiljuti troonile tõusnud Zeus hävitas ta võimsa piksenoolega.

TO 66-le on pakutud nimeks „Tartar“. Mütoloogias on Tartar seotud samuti jumalate ja titaanide sõjaga. Tartaros oli allilma piirkond kuhu hinged saadeti karistust kandma. See on pikk lugu ja seepärast siin seda pikemalt ei tutvusta. Keda asi rohkem huvitab, tuleb mütoloogiast lisateavet otsida.
Uurime, kas need kaks on ikka kuidagi seotud tuumaajastu tekkimisega. Koos Haumeaga püüame siis vaadata, kuivõrd see paika peab.

Kui enamus artikli materjali oli kokku pandud, leidsin oma märkmestest kusagilt kunagi väljakirjutatud lauselõigu. Selles juhiti tähelepanu sellele, et tuumaajastu sündmuste kirjeldamisel oleks kasulik arvestada või vähemalt uurida asteroid 1999LD31 osalust selles. Sellist asja ei saanud jätta tähelepanuta (uudisimu kannustas), seepärast lülitasin selle asteroidi ka artikli materjalide hulka. Hea võimalus lähemalt näha, kas lauselõik ka endas midagi olulist tähendab. Asteroid on aga vägagi eriline, nimelt tema liikumine orbiidil on vastupidine ja mööda sodiaaki liigub ta kellaosuti suunas ehk siis näiteks Jäärast Kaladesse, mitte aga Sõnni, kuhu kõik teised asteroidid liiguks. See asteroid kannab nime – Dioretsa, nimetus asteroid tagurpidi kirjutatud. Ta pole küll ainus selline, on veel mõned kelle orbiit on vastupidine, näiteks 2008KV42. Dioretsa on isesenesest väga väike asteroid , läbimõõdult ainult 8 km. Tema orbiit on väga väljavenitatud ellips ja taevaekvaatori suhtes on temal deklinatsioon 160 kraadi, nagu ka Damoclesel. Dioretsa kuulub damoclese grupi asteroidide hulka. Tiiru ümber Päikese teeb 117 aastaga. Veel soovitas see lauselõik kaasata selline asteroid nagu on Pest (tõlkes ing. keelest - nuhtlus, katk, kahjur, tüütu isik).

Läheme siis tuumaajastu saamisloole lähemale.Ülevaade tuleb pikk, nagu ennist sai ära märgitud, nii et varuge kannatust, sest lühemalt ei saa, kuna muidu ei saa täit ülevaadet nii olulisest asjast kui tuumaajastu. Eelkõige seostatakse tuumaenergiaga aga Pluutot. Kõige enam ja märkimisväärselt väljendub Pluuto Lõvi märgis, mis on juhtimise, jõu ja energia avaldumise märk. Seda on tuumaarengus hästi näha. Pluuto Lõvis tähistas ajastut, mil avastati tuumaenergia ja teostati esimesed tuumaplahvatused. Lisaks siis Pluutole on peamisteks taevakehadeks, mida arvestame, Haumea ja kaks nimetut – TL66 ja TO 66. Päris tähelepanuta ei jäta ka Makemaket, Dioretsat ja Pesti. Selle Pesti`ga on aga selline lugu, et kui ma uurisin kelle/mille auks see asteroid on nimetatud, siis selgus, et hoopiski Ungari pealinna Budapesti (Pesti) linnaosa auks. Aga see asteroid võtab osa tuumaajastu sündmustes ja on sealjuures just selle nuhtluse nime kandja. Selles saate ise veenduda, kui tema osalus sündmustes läbi lugeda. Sarnaselt võib näiteks tuua asteroid Karma, mis tegelikkuses on antud Soome astronoomi auks, kelle perenimi oli Karma. Aga kui vaadata fataalseid sündmusi või juhtumeid inimeste kaartides, siis ta toimib ikkagi nagu tegu-tagajärg printsiibil. Seepärast jätsin ka Pesti tuumaajastu sündmuste kajastamisel alles ja tõlgendan ikka kui nuhtlust, meie ajastu katku. Nähtavasti on asi nii, et millist arengu tasandit vaadelda, selle järgi ka taevakeha toime ka väljendub.

Tuumaajastu alguseks võiks lugeda loodusliku radioaktiivsuse avatamist Antoine Henri Becquerelli poolt 1896. aastal. Uurides luminestseerivate ainete toimet fotoplaadile, avastas ta seal uraanisoolade radioaktiivsuse, mille eest talle määrati pool 1913. aasta Nobeli füüsikaauhinnast.
Samal aastal Ernst Rutherford eristas radioaktiivsete ainete alfa- ja beetakiirguse. See avastus tuli uurides röntgenikiirte mõju gaaside ionisatsioonile, samuti uraani radioaktiivsusega seotud küsimusi. 1900 võttis Rutherford radioaktiivse lagunemise kirjeldamisel kasutusele poolestusaja mõiste ja 1902-1903 lõi koos F. Soddyga aatomite radioaktiivlagunemise teooria. 1911 avastas aatomituuma ja esitas aatomi planetaarse mudeli (tuumamudeli). 1919 teostas ta esimesena laboratoorsetes tingimustes tuumareaktsiooni. 1920 ennustas ta neutroni ja deutroni olemasolu.

järgneb...