Hesperiidide kuldõunte noppimine.
(Kaksikud, 21. mai - 20. juuni)
Müüt
Suur Eesistuja Jumala Nõukojas jälgis inimese poja tegutsemist, kes on ka Jumala poeg. Koos Õpetajaga nägi ta kolmandat Suurt Väravat, mis avanes inimese poja ees, andes talle uue võimaluse jätkata Teed. Siis märkasid nad, kuidas tegutseja tõusis, et asuda täitma uut ülesannet."Läheta sõna, et valvataks püha puud. Lase Heraklesel leida endas jõud otsimaks lahendust – araks löömata, pettumata ja vältides kiirustamist. Kannatlikkus on see, mida ta vajab. Siiani on tal kõik hästi läinud."Nõnda asus Herakles teele.
Kaugel maal kasvas püha puu, tarkuse puu. Sellel puul küpsesid hesperiidide kuldõunad. Kuuldus neist magusatest viljadest oli ulatunud kaugele, ja neid ihaldasid kõik inimese pojad, kes pidasid end sarnasteks Jumala poegadega. Ka Herakles oli neist õuntest kuulnud, ja kui temani jõudis sõna, et ta peab neid otsima minema, ruttas ta Õpetaja juurde, et nõu küsida, millist teed tuleb minna, et jõuda püha puu juurde, kus õunad kasvavad.
"Juhata mulle teed, oh mu hinge Õpetaja. Ma lähen õunu otsima, ja mul on neid kiiresti vaja. Näita mulle kõige lühem tee, ja ma lähen otsekohe.""Rahu, mu poeg," vastas Õpetaja. "Tee on pikk. Vaid kahte asja tahaksin sulle edasi anda, ja sinu asi on kindlaks teha, kas nad vastavad tõele. Pea meeles, et püha puud valvatakse hoolega. Kolm kaunist neitsit hoolitsevad puu eest. Sajapealine lohe kaitseb neitsisid ja puud. Hoia end jõu eest, mis on sinu jaoks liialt tugev; hoidu kunstide eest, mis ületavad sinu arusaamist. Ole valvel. Teiseks tahan sulle öelda, et oma otsingutel jõuad sa paika, kus viis suurt katsumust sind ootavad sellel Teel. Igaüks neist avab sulle uued tarkused, mõistmised, oskused ja võimalused. Ole valvel, mu poeg, sest ma kardan väga, et sa ei märka neid paiku oma Teel. Kuid seda näitab aeg. Aidaku sind Jumal sinu otsingute juures."
Herakles asus Teele usuga, et teda ootab edu, mitte ebaõnnestumine. Ta oli kindel endas, oma tarkuses ja jõus. Ta läks läbi kolmanda Värava ja suundus põhja poole. Ta kõndis läbi kogu selle maa, otsides püha puud, kuid ei suutnud seda leida. Ta küsis teed kõigilt vastutulijailt, kuid keegi ei osanud teda juhatada, sest keegi ei tundnud seda kohta. Aeg möödus, aga Herakles otsis ikka veel, rännates ringi, kuni ta jõudis tagasi kolmanda Väravani. Ta oli kurb ja lootusetu, kuid jätkas siiski otsinguid.Eemalt jälgis teda Õpetaja ning saatis Nereuse, et see võiks Heraklest aidata. Nereus külastas Heraklest mitmel erineval kujul, kuulutades tõde mitut moodi. Kuid Herakles ei vastanud talle, sest ta ei mõistnud, et see on sõnumitooja. Kuigi Nereus oli kõneosav ja täidetud Jumala poja suurest tarkusest, ei suutnud ta Heraklest aidata, sest too oli pime ja kurt. Herakles ei suutnud ära tunda kõrgete sfääride abipakkumist. Kurvalt pöördus Nereus tagasi Õpetaja juurde ja jutustas talle oma ebaõnnestumisest."Esimene viiest väiksemast katsumusest on möödas," vastas Õpetaja. “Seda märgib ebaõnnestumine. Jätkaku Herakles oma Teed."
Leidmata püha puud põhja poolt, pöördus Herakles lõunasse ja jätkas oma otsinguid pimeduse paikades. Algul unistas ta jällegi õnnestumisest, kuid sellel teel kohtas teda madu Antaeus, kes maadles temaga ja oli temast üle igas punktis."Tema ongi see, kes valvab puud," mõtles Herakles. “see tähendab, et puu peab olema siin lähedal. Ma pean sellest maost jagu saama, et kaoks tema jõud. Siis saan ma õunad puu otsast kätte." Herakles pingutas kõigest jõust, kuid madu oli ikka temast tugevam.
"Milles on viga?" küsis endalt Herakles. "Miks see Antaeus mind kogu aeg võidab? Juba lapsena tapsin ma mao, kes oli mulle hälli roninud. Kägistasin ta paljaste kätega. Miks ma seda nüüd ei suuda?"Herakles maadles edasi kõigest jõust. Ta haaras kahe käega maost kinni ja tõstis ta kõrgele üles, nii et tollel kadus side maaga. Ja ennäe! see aitas! Antaeus tunnistas end lööduks, kuid ütles:"Ma naasen sinu juurde uuel kujul kaheksanda Värava juures. Ole valmis uueks heitluseks."
Õpetaja jälgis kõike toimuvat eemalt ja kõneles juhtunust Suurele Eesistujale, kes istub Jumala nõukojas:
"Teine katsumus möödus. Hädaoht kõrvaldati. Selles punktis tähistab tema teed õnnestumine."Suur Eesistuja vastas: "Jätkaku ta oma teed."
Õnnelikuna ja rahulolevana jätkas Herakles oma teekonda, saanud juurde enesekindlust ja julgust edasi otsida. Nüüd pöördus ta lääne poole, kuid sellega tõmbas ta endale õnnetuse kaela. Mõtlematult sattus ta kolmandasse suurde katsumusse ja seal tabas teda ebaõnn, mis peatas ta teekonna pikaks ajaks.Sest seal kohtas ta Busirist, suurt ülipetturit, vete poega, Poseidoni lähedast sugulast. Tema ülesandeks on eksitada inimeste poegi näilise tarkuse sõnadega. Ta kinnitab, et teab tõde, ja inimesed usuvad teda mõtlematult. Nüüd kõneles ta kaunite sõnadega:
"Mina olen õpetaja. Mulle on antud teadmine, seepärast pühendu minule. Võta omaks see eluviis, mida mina õpetan. Mina olen ainus, kes teab, ei keegi muu. Minu tõde on õige. Kõik muud tõed on vale ja valskus. Kuula mu sõnu: jää minuga ja sa saad päästetud."
Ja Herakles kuuletus talle, ja iga päevaga vähenes tema soov jätkata teekonda, et otsida püha puud. Ta jõud oli röövitud. Ta armastas, lausa jumaldas Busirist, ja uskus kõike, mida too ütles. Iga päevaga muutus ta üha nõrgemaks, kuni lõpuks tuli päev, mil ta armastatud õpetaja sidus ta altari külge ja hoidis teda niiviisi seotuna terve aasta.Äkitselt tuli päev, kus Herakles soovis saada vabaks, sest ta hakkas mõistma, mis masti mees oli Busiris. Talle tulid meelde sõnad, mida ammusel ajal oli öelnud Nereus:"Tõde asub sinus eneses. Sinus on kõrgem vägi ja jõud ja teadmine. Pöördu sissepoole ja ammuta sealt jõudu. Selle väe on saanud päranduseks kõik inimeste pojad, kes on Jumala pojad."Vaikuses lebas vang altaril terve aasta, seotuna altari nelja nurga külge. Siis purustas ta oma köidikud väega, mis on kõikide Jumala poegade vägi, haaras kinni valeõpetajast, kes kunagi näis talle targana, ja sidus ta enda asemel altari külge. Seejuures ei lausunud ta sõnagi, vaid jättis Busirise altari külge, et ta sellest õpiks.
Õpetaja jälgis seda eemalt, märkis ära, et vang oli vabaks saanud, ja ütles, pöördudes Nereuse poole:
"Kolmas suur katsumus on möödas. Sina õpetasid talle selle ületamist, ja õigel hetkel sai ta sellest kasu. Jätkaku ta oma Teed ja õppigu edu saladust."
Kaksikutes on väga palju tööd. Alati üks õdedest-vendadest sureb ja teine saab tugevamaks. Kui saabub käsk midagi valvata, siis tähendab see, et otsija on teel.
Õunad tähistavad ikka pühitsuse tarkust. Õunad on magused. Magus on ligitõmbav ja ilus, seda on ka Veenus.
Nii Kaksik kui Ambur on otsijad. Kaksikutes peab vältima pettureid ega tohi ise kedagi petta – see toob endaga masenduse.
Puu on energia, mis tõuseb ja jagab ajatut tarkust.
Kuld on päikese ja hinge värv.
Kiirustaja ei ole õpilane – tal on otsimisega kiire, sest ta soovib omada. Selline on isekas Merkuur. Ruttajad on oma olemuselt hooletud. Nemad saadetakse petise juurde. Hoidu ka jõust, mis on sulle liiga suur.
Vigadest vabanemiseks tuleb läbida 5 testi ja neid saab läbida vaid hinge väega. Herakles pärib kõigilt puu asukohta, kuna puu on sisemine, siis pole keegi seda näinud.
Õpetaja saadab Heraklese juurde Nereuse targa mao kujul, aga Heraklese hing on pime ja ta ei kuule vaikset häält. Hinge harimiseks peab Herakles kõndima õpetaja juurest õpetaja juurde. Herakles allub „kanaldamisele“ meelsamini kui oma sisehäälele. Ta läheb lõunasse – Solar Plexuse alale ja kohtab negatiivsete omadustega madu Antaeust. Kuna ta on kuulnud, et madu valvab õunapuud, siis ta oletabki, et õunapuu on kusagil lähedal. Herakles asub võitlusse maoga. Nii peab igaüks võitlema oma illusioonidega ja tõstma need maast lahti, et neid võita. Glamuur muudab püsivalt oma välimust, püüdes näidata end vajalikuna.
Ära tee kaupa petisega. Petise tunned ära sellest, et ta vahetab teemat niipea kui näitad talle tõe peeglit. Kõik kanaldatud raamatud on illusioonid. Tõelus vajab õppimist ja omandamist.
Jumalik tahe laseb Heraklesel jätkata kui ta on Antaeuse võitnud. Kaksikutele on omased viivitused, sest nad ei erista tõde valest.
Nüüd kohtab Herakles Busirist, õpetajat kes elab õpilaste energiast. Busiris on hea psühholoog ja teab, kuidas õpilasi enda juures hoida – eriliselt meelitav on glamuur, kus oma ego on keskmes. Tõeline õpetaja teeb õpilase tugevaks, mitte nõrgaks. Oma mõtlemise ära andnud Herakles seotakse aastaks altarile.
Vaim ei nõustu vangiks olemisega ja pöördub sissepoole, tõe juurde. Tõe valgus päästab köidikutest ning annab jõu, et kinni siduda oma valelik õpetaja, et temagi valgustuks. Seotuna kohtutakse iseendaga ja nähakse illusioone.
Prometeus on igaüks meist kui oleme oma soovide külge aheldatud ja kotkad nokivad maksa. Inimese soovid ja iharused ei ole armastus. Nende saavutamiseks kasutab inimene Marsi madalamaid energiaid. Tõeline armastus on teenimine. Kaksikud on meie päikesüsteemi sambad. Üks sammas on tarkus ja teine on armastus.
Herakles vabastab Prometeuse ja kuuleb, et puu on idas s.o. Pühitsuse Mägi. Herakles näeb puud ja hakkab sinna jooksma, kuid siis märkab ta Atlast, Hierarhia abistajat, kes Maad kannab, ja tõttab talle appi.
Koormast vabanenud Atlas toob Heraklesele kuldõunad. Tõde on selles, et Hierarhiat aidates annab Hierarhia väe, et aidata. Pühitsetu ainus töö on maailma aitamine.
Herakles läbib viis testi ja temast saab valguse vahendaja – tõelise armastuse süda.
Proovilepaneku olemus
Jõudsime niisiis kolmanda teo juurde, mis toimub Kaksikute märgis, ja käsitleb eelkõige püüdleja aktiivset tööd füüsilisel tasandil, jõudmaks enesetunnetamisele. Enne kui see aktiivne töö saab võimalikuks, tuleb läbida sisekaemuste ja müstiliste igatsuste periood, kus otsitakse visioone ja toimub subjektiivne protsess. See periood võib kesta üsna kaua, enne kui inimene oma füüsilisel tasandil hakkab tõepoolest tegelema hinge ja keha ühendamisega. See ongi selle teo teema. Selle füüsilise tasandi saavutuse alusel, mis seisneb kuldsete tarkuseõunte kättesaamisel, leiab aset püüdleja siiruse tõeline proovilepanek. Sellele tõelisele ja püsivale pingutusele eelneb peaaegu vältimatult periood, kus üritatakse olla hea, soovitatakse saavutada teadmisi vaimse elu kohta, tehakse kramplikke katsetusi enesedistsipliini, palve ja meditatsiooni alal.
Nägemuste otsijast peab saama tegude inimene; igatsustest peab jõudma saavutusteni. Selles seisneb proovilepanek Kaksikutes. Füüsiline tasand on paik, kus saadakse kogemusi, ja kus ajendid, mis on toodetud mentaalse pingutuse tulemusena, peavad teostuma ja saama objektiivseks reaalsuseks. Selles paigas areneb ka kontaktimehhanism, ning siin avavad inimese viis meelt järkjärgult talle teadvuse uusi regioone ja kannavad teda võistluse ja saavutuste uutesse sfääridesse. Seepärast on see just koht, kus saadakse teadmisi, millest peab moodustuma tarkus. Me ju teame, et teadmine on meelte vara, seevastu tarkus on hinge sünteetiline kõiketeadmine. Ometi me hukume, kui ei mõista, kuidas oma teadmisi rakendada, sest just mõistmine on teadmiste rakendamine elu probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks – tarkuse valgusel. Selle teo juures tuleb Heraklesel lahendada tohutu ülesanne – viia kokku oma olemuse kas poolt ning kooskõlastada või muuta üheks oma hing ja keha, nii et duaalsuse asemele saabub ühtsus ja vastandite paarid segunevad.
Sümbolid
Eurystheus vaatles, kuidas Herakles sai kontrolli alla oma teadvuse, ja ratsutas seejärel Valge Sõnni seljas Hinge Templisse. Nüüd annab ta Heraklesele uue ülesande – tuua hesperiidide aiast kuldsed õunad. Õun on olnud ammusest ajast mütoloogia objekt ja sümbol. Kõik teavad ju lugu sellest, kuidas Eedeni aias madu ulatas Eevale õuna, ning õuna vastuvõtmisega tuli inimesele teadmine heast ja kurjast. See müüt jutustab meile sümbolite keeles loo mõistuse tekkimisest ning sellest, kuidas see mõistus hakkas funktsioneerima inimese eellases, kes polnud enam loom, aga veel mitte ka inimene. Mõistus tõi endaga kaasa ka teadmise duaalsusest, vastandipaaride tõmbest. Tekkis arusaamine hinge loomusest, mis on hea, ja vormi loomusest, mis on halb, kuna ta ahistab hinge ja takistab tema väljendumist. Kuid vorm pole ju sisemiselt halb.
Tuleks märkida, et Eedeni aias sai inimolend üheainsa õuna, millest kujunes eraldatuse, isolatsiooni sümbol. Herakles pidi jahtima õunu ühest teisest aiast. Hesperiidide aias sümboliseerisid õunad paljusust, sünteesi; neid paljusid, kes toituvad ühest Elu puust.
Heraklesele öeldi ainult kolme asja:
et on olemas aed, kus on kuldsete õuntega puu
et puud valvab sajapealine lohemadu
et puu juures kohtab Herakles kolme kaunist neitsit.
Keegi ei juhatanud teda, kus suunas minna ja kuidas see aed leida. Sellel korral ei saadetud teda metsikule maale, kus tormasid ringi inimsööjad hobused. Samuti ei saadetud teda väikesele Kreeta saarele. Ta pidi otsima aeda kogu planeedilt, niisiis rändas ta põhja ja lõunasse, idasse ja läände, kuni ta lõpuks kohtas Nereust, kes oli tark ja kõneosav. Mõned klassikud nimetavad teda "mere vanatargaks". Nereus polnud üksnes tark, vaid ka raskesti äratuntav, sest ta võis esineda mitmel kujul, ja kunagi ei vastanud ta Heraklese küsimusele otseselt. Lõpuks vihjas ta siiski, mis suunas tuleks minna õunu otsima. Herakles asus teele üksi ja veidi heitunult, sest ta ei kujutanud hästi ette, mida teha ja kuhu minna. Ainult seda teadis ta, et tuleb hoida lõuna poole. See suund sümboliseerib naasmist maailma, olles vaimu vastaspooleks.
Ta ei jõudnud kuigi kaugele, kui kohtas madu, kellega tal tuli maadelda. [Seda madu tuntakse mütoloogias ka nimega Antaeus või Antaios. Teatakse, et ta oli vetejumala Poseidoni ja maajumalanna Gea poeg. Seetõttu oli ta võitmatu, kuni oli ühenduses maaga, oma emaga.] Viibides õunte otsingul füüsilisel tasandil pidi Herakles võitma, nagu kõik jüngridki, lummuse ja illusiooni. Kui jünger tahab saavutada midagi vaimset, võib ta väga kergesti langeda astraaltasandi ja madala psüühika küüsi. Kui Herakles maadles maoga, avastas ta, et ei suuda maost jagu saada, kuni madu on kontaktis maaga. Herakles tõstis mao kõrgele õhku ja madu muutus nõrgaks ega suutnud enam Heraklest võita. Kaksikud on õhu märk, lisaks sellele muutlik märk. Lummus on igavesti muutuv, võttes ikka uusi vorme. Lummus puudutab välist külge, mitte tõelust, ja maa on see, mis esindab välist külge.
Võitnud oma teel olnud mao, jätkas Herakles oma otsinguid. Tema järgmine vastane oli lummus uuel kujul. Ka Busiris oli Poseidoni poeg, kuid tema ema oli lihtsurelik. Busiris kuulutas, et on suur õpetaja. Ta oli kõneosav ja tema sõnad haarasid kuulajaid. Ta kiitis end taevani, kuni Herakles uskuski, et Busiris võib olla talle teejuhiks, et Busiris võib tuua talle valgust, et Busirisele kuulub tõe monopol. Ta langes täielikult pettuse ohvriks. Järkjärgult allus ta Busirise väele ja lummusele, järkjärgult loobus ta oma tahtest ja aktsepteeris Busirist oma õpetaja ja teejuhina. Kui Busiris oli Heraklese täielikult oma kontrolli alla saanud, sidus ta Heraklese ohvrialtari külge ja sundis teda unustama Nereuse. Müüt kõneleb, et lõpuks Herakles siiski vabastas end ja jätkas oma otsinguid, kusjuures ta sidus Busirise sama altari külge, kus ta hiljuti ise oli lebanud. Niisiis iseloomustab seda proovilepanekut heitumus, viivitus, läbikukkumine ja pettumus.
Oma sihituil otsinguil kohtas Herakles Prometheust, kes oli aheldatud kalju külge, ja raisakotkad nokkisid ta maksa. Sellist piinlemist ei suutnud Herakles taluda, ja ta katkestas oma otsingud, et vabastada Prometheus. Nüüd sai too raisakotkad minema peletada.
Siin jõuame meie Teo kõige olulisema punkti juurde, mis kujutaski endast tõelist proovilepanekut. Herakles kohtab Atlast, kes kannab oma turjal maakera ja tuigub endale võetud koorma raskuse all. Heraklest hämmastab see ränkraske kohustus, mille Atlas on enda peale võtnud. Ta tunneb kaasa Atlase kannatustele, mida too maakera kandmisel läbi elab, nii et ta loobub kuldõunte otsimisest. Ta unustab omaenese ülesande ja võtab Atlase õlgadelt koorma ning hakkab seda ise kandma. Siin saab see lugu imepärase lõpu. Meile jutustatakse, kuidas Atlas, vabanenuna koormast, ruttab hesperiidide aeda ja nopib kuldõunu, ilma et mingi sajapealine lohemadu teda selle juures takistaks. Neitsid aitavad teda rõõmuga. Atlas toob õunad Heraklesele, kes on samuti saanud vabaks kõigist lummadest ja takistustest, vaatamata teda varitsenud tõketele. Hoolimata kõikidest ebaõnnestumistest ja ajast, mis on kulutatud tarkuse omandamisele, on Herakles saanud oma kätte kuldõunad. Meenutame, et Kaksikute vastasmärk on Ambur, kes laseb täpselt ja ruttab takistamatult eesmärgile. Ei mingeid kõikumisi ega ebaõnnestumisi, üksnes peatumatu sihikindel edasiminek.
jätkub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar