Kas sõjajumal Marss
õigustab oma nime
Pühendatud kõikidele
sõdades hukkunud inimeste mälestuseks
Mütoloogia
Sõjajumal Mars, Juno
poeg, oli Rooma panteoni tähtis figuur. Romuluse ja Remuse, Rooma rajajate
isana oli ta koos Jupiteri ja sabiinlaste sõjajumal Quirinusega üks kolmest
peajumalast, keda austati Rooma Kapitooliumil. Mars oli abielus jumalanna
Neroiga („Jõud“), keda vahel samastatakse Rooma sõjajumalanna Bellonaga. Mars
arenes etruskide jumalast Marisest, kellel oli pigem põllunduslik kui sõjaline
roll. Mars säilitas sideme põllundusega, eriti kui teda austati Mars
Silvanusena või Mars Paterina (Isa Mars). Mars Paterina kaitses ta vilja
haiguste ja halva ilma eest ning kindlustas selle kasvu ja küpsemise. Marsi
peatempel oli Roomas Via Appial. Marsil oli altar ka Campus Martiusel (Marsi
väljakul), mis oli Rooma sõdurite treeningupaik. Mars muutus maa valvurist
sõjakaks jumalaks, nagu ka Rooma riik ise muutus uusi maid võites
agressiivsemaks ja ambitsioonikamaks. Planeedi Marss traditsiooniline sümbol
pärineb jumal Marsi noolest ja kilbist. Vanasti paiknes sümbolil mateeriat
tähistav rist vaimu tähistava ringi peal, sümboliseerides loomingulist jõudu,
mis surub oma tahet peale. Tänapäeval on rist asendatud iha tähistava noolega. On
ka veel teistsuguseid seletusi.
Vanas-Kreekas oli
sõjajumalaks Ares. Ta oli Zeusi ja Hera võitlushimuline poeg. Iliases on ta
troojalaste poolel ja annab meestele vaprust võitluseks ahhaialastega ning
ükskord koguni võitleb nende poolel. Ta oli julm ja vägivaldne – tema oma isa
nimetas teda „kõige vastikumaks jumalaks“. Ares sarananes Rooma jumala Marsiga,
ent on brutaalsem ja mitte nii tsiviliseeritud. Arest ei armastatud seetõttu,
et ta võitles vaid enda hüvanguks. Tema õnnetu tüliarmastava loomusega ei
käinud kaasas Athena strateegiline tarkus ning sõjajumala kohta üllatavalt
kujutatakse Arest sageli kaotajana. Teda võitsid Athena, Diomedes, Herakles ja
isegi Poseidoni pojad Otos ja Ephialtes, kes sulgesid Arese kolmeteistkümneks
kuuks pronkspuuri, enne kui Hermes, teine Zeusi poeg, ta päästis.
Ares oli esimene olend,
keda süüdistati mõrvas, sest tappis Poseidoni poja Halirrhothiose oma õe
Alkippe vägistamise eest. Tema üle peeti kohut Ateenas areopaagil (Arese
künkal), akropolist läänes, ning kohtunikeks oli kaksteist jumalat (hiljem
mõistsid ateenalased seal kohut kõigi mõrvarite üle). Aresel oli Aphroditega
kolm last: Harmonia, Phobos ja Deimos (Harmonia, Paanika ja Hirm). Aga isegi
tema armastus Aphrodite, oma venna naise vastu, oli armukade armastus. Kui Aphrodite
sünnitas Küprose printsile Adonisele tütre, võttis Ares kuldi kuju ning puksis
Adonise surnuks. Ares oli lihtsameelne jumal, kes tormas lahingusse, huvitumata
sellest, kes kaotas või kes võitis, peaasi, et veri voolas.
Kõige eredamalt
väljendub Marss Jääras, Kaljukitses, Skorpionis ja Lõvis ning Amburis. Kaaludes
ja Sõnnis on ta pagenduses, Vähis languses. Marss mundaanastroloogias omab
palju printsiipe: avangardism, avantürism, agressioon, arsenal, rünnak, mäss,
plahvatused, sõjaväelased, sõjamasinad, sõda, relvastus, raev, põlengud,
röövimine, jämedus, jonnakus, metsikus, kaklus, katk, raud, teras, konfliktid,
kriitilised olukorrad, verevalamine, vägivald, oponendid, politsei, jms. Marss on ka riigi vajadus omada
vaenlasi, väljendada oma agressiivsust, ühiskonnavastased teod, sõjaväe osalus
riigivalitsemises.
Positiivsetena saab
Marsiga seostada: sport, seiklused, tegutsemine, sõbralik mõõduvõtt, karastus,
initsiatiiv, jõu rakendamine, mehisus, julgus, vaprus, esmaavastaja, seks,
püüdlused, ehitamine, töökus, soojus jms.
Nüüd siis vaatame,
kuidas Marss on käitunud sõdade väljakuulutamstel, sõja lõpetamisel ja
suuremates lahingutes, riigipööretes, ja
mässudes ning rahukõnelustes. On ta olnud peamine tegelane või ainult kõrgemate
jõudude käsutäitja ja elluviia. Arvan, et Marss saab niiöelda käsu
(energeetilise infoimpulsi) kõrgematelt planeetidelt ja asub seda siis täide
viima. Seda käsuliini näitavad siis aspektid. Ja käsk tuleb mite ainult
kõrgematelt planeetidelt. Ka Jupiter ja Saturn võivad need käsuandjad olla. Peenmaailmas
asi formeerub ja see realiseerub allilmas. Nii nagu üleval nõnda ka all. Sõda
on tagajärg mitte põhjus. Sõda on valikute tagajärg. Aga enamasti valitakse see
kõige hullem variant – sõda.
Näiteid on üksjagu
palju. Mida rohkem näiteid ära toon seda kindlamalt saab väita, et Marsi osalus
ja aspektid viivad lõpuks sõjani ja toovad kaasa suuri muutusi. Eeldan siis, et
Marss peab olema disharmoonilistes aspektides nii mitmegi teiste planeetidega.
Kuid ka harmoonilised aspektid sisaldavad endas varjatud negatevismi. Marss
„peab“ olema kuri ja agressiivne, muidu ei oleks maailmas sõdu ja mässe? On ka
erandeid kui sõda jääb puhkemata, näiteks Kuuba kriis.
Võtame alustuseks
varasemate aegade sõjad ja lahingud. Kuna sõda on seotud suurema ulatusega
„ettevõtmine“, siis see puudutab sageli laialdast tsivilisatsiooni heaolu ja
valu, siis orbid on sageli suuremad kui üksikjuhtumi puhul arvestatakse. Näited
seda ka kinnitavad. Arvan, et sõdade küpsemise ja algamise taga on ka need
plutiinod, mis sarnased oma printsiibilt Pluutoga – Arawn (Arawan) nr. 15810,
Orcus (90482) ja Ixion (28978). Aga ka sellised väikeplaneeid nagu Hathor (2340)
ja Sekhmet (5381). Hathor astroloogias sümboliseerib ja esindab meie maailma
kui ühte universumi osa, meie Päikesesüsteemi ja Sekhmeti printsiip on instinkt
hävitamisele, ohjeldamatu raev.
Hathor oli vanas
Egiptuses mütoloogias emaliku ja lihaliku armastuse jumalanna, kes toitis
inimkonda oma piimaga, oli lehmakujuline. Ta oli naiste kaitsja, kes aitas neil
eostuda ja sünnitada, ning teda peeti vaaraode emaks. Veel on Harhori kohta
kirjas, et ta oli Egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar. Ta põetas
haigeid ja kandis surnud allmaailma.
Sekhmet, ka Sehmet või Sahmet (vägev) oli sõja,
haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. Teda kujutatakse
metsiku, sõjaka ja hirmuäratava lõvipeaga naisena, kes kannab peas
päikeseketast. Tema lõvisuust väljuvad kõrbetuuled. Ta on sõjakas jumalanna,
kes kehastab kõrvetavat päikest. Ra maksab tema kaudu kätte mässulistele
inimestele. Sehmeti hõõguv keha ja säravad nooled hävitavad kuninga vaenlasi.
Ta võis tuua konflikte, epideemiaid ja surma, kuid preestrid võisid teda
palvetega leebeks teha, nii et ta oma ähvardused tagasi võttis.
Veel olen kasutussse võtnud asterodi (897)
Lysitrata (Lysitrate). Lysitrate on vana Kreeka kirjandusteostes naine, kes
lõpetab sõja. Tegi ta seda Sparta ja Ateena Peloponnesose sõjas kavalal kombel
– läbi naiseliku seksuaalsuse „streigi“. Samuti Bellona (28), ta oli vanarooma
sõjajumalanna. Mars ilmus sõjaväljale koos Bellonaga, keda peeti nii tema
naiseks, õeks kui ka tütreks.
Mitte vähem oluliseks on Kuu aspektid enne ja
pärast sündmuse käivitamist. Kuu viimane ühendus enne sündmuse algust viitab
sellele, mis tingimused ja olukord valitses. Kuu esimene ühendus aga sündmuse
tulemusi. Seda on vahel raske lahti mõtestada aga proovida ju võib. Samuti
peaks vaatama seda, millised aspektid teeb Kuu enne märgist lahkumist.
Kaardile võib lisada
palju igasuguseid elemente aga siis tuleb teha valik, jätta kõrvale vähem
olulised ja koondada tähelepanu peamistele. Siiski võiks lisada sellised
„kurjad“ nagu Lilith (1181), Lucifer (1930) ja mõnda veel. Selles artiklis ma
seda teen, lisan juurde mõningad, sest nad vägagi ilmekalt kirjeldavad antud
olukorda. Samuti on kõnekad riikide ja linnade nimelised asteroidid ja
printsiipide asteroidid - merendus, lennundus. Artikli koostamisel kasutasin
kirjalõike ja sain inspiratsiooni mitmetest raamatutest, nimekiri on artikli
lõpus.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar