Pilguheit

Põgus pilguheit eilsesse, tänasesse ja homsesse.

Mitte kunagi varem kogu meile teadaoleva perioodi jooksul inimkonna ajaloos, pole tekkinud nii suurepärast võimalust jälgida ja kontrollida  igas mõttes kogu elanikkonda planeedil Maa. Kõik toimuv on nagu peo peal. Kõik salastamise katsed on lahti murtavad varem või hiljem.  Iga üksik tavainimene on sisuliselt ’alasti’, kui ta vaid millegagi peaks tähelepanu äratama. Kõik on jälgitav ja kontrollitav,  ei mingit privaatsust enam.

 Supervõimust ja maksimaalsest kontrollist kaasinimeste üle on unistanud kõik võimurid,  vallutajad, diktaatorid... ja tänaseks on see neil ka suurel määral õnnestunud igal ühiskonna tasandil ja igas võimuhierarhia lülis. Totaalne kontroll   on taganud  iga  tasandi juhtimise  ülaltpoolt allapoole  just soovitud suunal.

Eelkõige on võimu teostamise struktuur hierarhiline püramiid, koosnedes alumistel astmetel hulgalistest üksustest ja nende kohale kõrguvatest  väiksematest  ja veel  väiksematest üksustest, kuni tipuni välja, kus reeglina troonib väike grupp inimesi,  kes on ühe indiviidi või mõne inimese endi seast valinud  kõige kõrgemaks  otsustajaks....

Miks on võim nii magus, et praktiliselt kõik inimesed selle poole püüdlevad ja sellest unistavad?  Võim saab rajaneda vaid  isikute ja protsesside kontrollimisele, mistõttu peavad võimul olema atribuudid võimu teostamiseks.

Võimu  väldivad vaid väga targad ja mõtlemisvõimelised inimesed, kes teavad, millised ohud on võimus peidus. Võimu väldivad ka need, kelle minapilt ja eneseusk on paigas, sihid selged ja kes ei vaja välist heakskiitu ega ülistamist, et ennast kindlalt ja hästi tunda. 

 Nõrgad ja ebakindlad inimesed vajavad karke, et eneseusku püsti hoida ja neile sobib just Võim väga hästi, mille kuritarvitamisel on nad ka ületamatud meistrid....kuid,  ka kõigist neist ’karkudest’ on enamasti  ikka liiga vähe,  et ise enesesse ja oma võimetesse tõepoolest uskuda....Tegelikult kurb!

Võimuihar  otsib hingerahu, ajab kogu elu ennast taga, kuid ikka ei leia!

Inimesed ei tea või ei usu, et enesekindlus algab seespoolt ja väljaspoolt seda kulbiga juurde valada kuidagi  ei saa....Kõik väline on ja jääb väliseks. 

Seesmine olemus määrab kõik,  kogu isiksuse laadi, võimekuse, anded ja nõrgad kohad. Igaüks meist peaks maksimaalselt pühenduma oma olemuse täiustamisele ja sisemise enesekindluse  kasvatamisele, mitte aga välispinna läikima löömisele.....

Juhuslikult sülle kukkunud võim on väga suur väljakutse, mille raskuse vaid üksikud kannavad välja nii,  et ei lähe’ üle võlli’.

Isikuomadused on valdavas osas  pärilikult kodeeritud,  kuid väga suur võimalus peitub ka enese teadlikus arendamises. Kes sellega toime tuleb, on oma enesekindluse müürile vundamendi  rajanud  ja saab asuda pealisehitust lihvima, mis kestab kogu ülejäänud elu.

Kogu isiklik mõjujõud pärineb sisemisest eneseusust,  mida ümbritsevad tunnetavad ka siis, kui asjaosaline seda üldse ise ei toonita, on pigem väga tagasihoidlik...... Kõrge, kuid adekvaatne  enesehinnang on edu pant igas valdkonnas. See kiirgab inimesest välja  ja kõik ümbritsevad tajuvad  seda karismana.

Võimu juurde tohiks lasta ainult karismaatilisi, tugevaid ja tarku inimesi, kelle motiivid  on edendavad,  mitte lagundavad ...

Madala enesehinnanguga inimesed ihaldavad meeletult võimu ja kui selle kätte saavad, siis muutuvad kohe diktaatoriteks, vägivalla ja hirmu külvajateks.

Väike inimene joobub võimust, kaotab igasuguse aru ja mõõdutunde.....

Reeglina on kõik väga verised ja halastamatud diktaatorid  olnud väga madala enesehinnanguga, peites seda julma maski taha. Mida julmem inimene, seda nõrgem on tema usk enesesse.

Me kõik teame ajaloost mitmeid väga veriseid valitsejaid, kelle eneseusku ei turgutanud ka kõige julmemad kuriteod. Ka tänasel päeval on veel mõned sõjardid alles, kes kõigutavad maailma stabiilsust  ja loodavad.....piisavalt head karku leida oma jõuetule enesehinnangule....

Sellepärast peaks ühiskond kõigi vahenditega piirama alaväärsus-kompleksiga isikute pääsu võimule... ometi leitakse just neid võimul ja võimu lähikonnas  kõige rohkem.....sest nad trügivad sinna ennastunustava innukusega.

Loodus, oma igiomases tarkuses ei  kujunda  maailmas  mitte midagi ilma põhjuseta. Ta tekitab ka nõrku ja võimuahneid , kes asuks teostama lammutustöid juba funktsioneerivas ühiskonnas.

Lammutamise protsessid on täpselt sama vajalikud, kui uue loomine.  Enne uus ei teki, kui selleks puhast platsi tekib. Inimkond on osa loodusest ja allub kõigile loodusseadustele.  Selleks, et luua midagi uut, peab vana lammutama.  Selle ja iga muu funktsiooni  jaoks loovad olukorrad vastavaid tegijaid.  Loomise ja lammutamise protsessid käivad käsikäes või hanereas, mõlemad ühtviisi vajalikud.

Kogu materiaalne maailm on dünaamiline, liikuv ja muutuv ja võitlev..... Mõistes  seda ja vaadeldes looduses toimuvat, märkame täpselt samu protsesse kogu elusas ja eluta looduses, mis kujuneb ümber lakkamatu võitluse ja konkurentsi tingimustes, alates rohujuure tasandilt kuni  loomade ja inimeste maailmani.  

Konkurents,  on kogu elusa ja eluta looduse lahutamatu omadus, mis on igasuguse arengu eelduseks. Isendid ja nende grupid võitlevad omavahel või teiste liikidega küll  eluruumi, toidu, ellujäämise või paaritusõiguse eest. See tagab  liikide arengu ja ellujäämise.

Huvitaval kombel,  võimuvõitluse alged ilmnevad  juba väga varases nooruses.

Ikka mõni  isend, proovib ennast kehtestada oma kaaslaste üle... 

Eriti hämmastav näide oli ühes loodus-dokfilmis, milles  haikala  emakas  toimus  nabanööride külge aheldatud loodete omavahelise võitluse stseen, mis lõppes väiksema loote ärasöömisega suurema poolt.... see tundus täiesti uskumatu!

Ka linnuriigis suurem isend tõrjub hiljem koorunud väiksemat  sugulast ja lõpuks nokib surnuks, kusjuures emalind ei sekku ega kaitse nõrgemat....

Paraku,  tuleb leppida ja kohaneda selliste reeglitega looduse toimimises.

Lakkamatu võitlus igal tasandil, võit  ja kaotus käsikäes,  milles tugevam jääb peale...

 Võitlusväljad asuvad väga erinevatel tasanditel, alates mikroskoopiliste olendite maailmast, kuni kaasaegse inimühiskonnani ja kogu looma- ja taimeriigini.

Inimühiskond  on mitmetasandiline, kõrgelt organiseeritud ja väga keerukas struktuur, milles kõige väiksemaks omavahel  seotud inimeste koosluseks on perekond, mis juba võib olla dramaatiliste võimuvõitluste tallermaaks.... Perekondlikus võimuvõitluses on erinevaid võiduvõimalusi kõigil selle liikmetel, kuid esiplaanil on alati olnud meessoost pereliikmed.

Inimeste maailmas on kord ja organiseeritus eriti tähtis kriteerium,  mis saab alguse alumistelt tasanditelt ja jätkub kuni tippudeni.  Selleks on loodud kõikvõimalikke allstruktuure, milles kõigis eksisteerivad võimu hierarhiad, et tagada kord ja funktsioon.

Hierarhiad on äärmiselt vajalikud  struktuurid, mis eksisteerivad  nii inimestel, kui  kõigil karjaviisilise elustiiliga loomadel.

 Igas hundi-  või lõvikarjas  on juht, kellele kõik liikmed alluvad  ja kellel on õigus esimesena saaki nautida..... Miks on see vajalik? Loodus ei kujunda kunagi  mittevajalikku. Karjaviisilise eluviisi korral on suuremad võimalused koostööks ja ellujäämiseks. Karja siseselt kehtivad aga ranged korra- ja alluvusnõuded, mida keegi rikkuda ei tihka, karmi karistuse hirmus.

Ka inimkond on karjaühiskond,  milles riigid on eriti suured ’karjad’ J  ja neis kehtivad laias laastus samad karmid korra- ja alluvusnõuded.

Kuna inimühiskond on eriti arvukas, siis on organiseerituse kõrge tase möödapääsematu. Selleks on loodud väga hulgalised hierarhiad ja hierarhiate hierarhiad,  millest igaüks korraldab oma tasandit parimal võimalikul viisil, alludes ülemistele ja  valitsedes  alumisi tasandeid, mis kokkuvõttes tagab parima organisatsiooni struktuuri.

Inimkond on kooslus, mis korrastab ennast ikka  ja jälle ümber vastavalt välistingimuste muutumisele.  Tekivad ja kaovad  supervõimud,  vahetuvad ideoloogiad ja valitsemise hierarhilised struktuurid, kõik on pidevas muutumises. 

Sekka tekivad  õnnistatud perioodid, kultuuri, kunsti ja teaduse õitsenguga, vahel  aga kalduvad inimeste loodud hierarhiad rängalt kõrvale mõistusepärastest toimimise mallidest, mistõttu areng seiskub, tekib kaos ja häving.  

järgneb....