kolmapäev, 28. september 2011

Venemaa - võim ja tähed

Ajalugu ei ole elutu distsipliin või tuim teadus, vaid elav, katkematu kett, mille üks lüli on inimene.

Pole ühtegi perioodi Venemaa ajaloos, kus vene rahvas oleks tundnud end oma riigi subjektina. Võim on alati võõrvõim.

Saateks.
Praegune Vene Föderatsioon laiub Balti merest kuni Vaikse ookeanini ja hõlmab suure osa euraasia põhjaosast. Oma naabrit peaks ikka tundma, nii läbi tema ajaloo kui ka meie huvialast, lähtudes taevasümbolite seisudest.


Naaberiigi nimi on Rossijskaja Federatsija ehk Vene Föderatsioon, selle riigi kodanik on rossijanin, venelane aga russkij. Sõnaraamatud annavd nii Rusj`i kui ka Rossija vasteks Vene, Venemaa, ja segadus ongi loodud. Võib küsida, kas tasub norida ühe tähe pärast sõnapaaris Russia-Rossija. Kuid selle vahe on välja mõtelnud venelased ise.


Ja artikkel ei tule sellest, kas ta on hea või halb naaber, kasulik või kahjulik, see oleks teema mida siin pole mõtet lahata. Sellega tegelegu ajaloolased või poliitanalüütikud. Võtame parem vaatluse alla tema ajaloo tähtsamad seigad ja seda läbi astroloogilise prisma. On selge, et kõiki nüansse ära tuua on praktiliselt võimatu. Piirduks olulisemate võimu ja riigikorra taevaste seisudega ning uuriks, miks näiteks on Venemaale vaja karmi käega juhti. Kas saame kaarte uurides sellele jälile?


Selleks kaasame peale suurte planeetide ülevaatesse ka need taevakehad, millede mõju on pikema ajaulatusega. Kirja sai pandud ka mõned peamised kentaurid, mida astroprogrammid enamasti annavad ja samuti kääbusplaneedid. Kui pidasin vajalikuks, siis tulid mängu otseselt Venemaaga seotud lähiasteroidid ning mõningad asjasse puutuvad teised taevakehad.
Meeldetuletuseks mõned kaugemate väikeplaneetide iseärasused ja omadused.

Quaoar on seotud loominguga, kõige uue arendamisega. Novaatorlus, progressiivsed püüdlused, sotsiaalsed reformid, valitseva maailmavaate muutus, mässumeelsus, ideaalide formeerumine. Need on peamised tema printsiibid. Tal on ka mõningaid Chironi omadused,
Varuna esindab rohkem eksteremaalsust, omab uraanlikku printsiipi, on aktiivne meesplaneet. Üks tema omadusi on aidata saada kuulsaks. Tema osaleb seal, kus lõhnab skandaalide ja kõmu järele. Sageli osaleb terrorsündmustes.


QB1 astub sageli “mängu”siis, kui asi puudutab esmakordsust, midagi uut, mida enne pole olnud
Chaos osaleb vägagi erinevates sündmustes, tema nimi ütleb ise millega on tegu. Logos osa on olla seal, kus tegu sõna ja teadusega aga ka religiooniga.


Ixioni pikast printsiipide nimekirjast seostaks osa samuti riigi tekkimise iseärasustega. Omadused nagu kahtlemine, usk enda kõikelubatavusse, kõrksus, upsakus, uhkus ja seaduste allutamine endale, temast üleolemine, seaduste sättimine oma heaoluks, vägivalla ideoloogiline motivatsioon jne. Need omadused kõlbavad samahästi ka riiki iseloomustama.


2001UR 163, TNO gruppi kuuluv kauge asteroid (tiirlemisperiood 368 a.), mis seostub natsionaalse koloriidiga. Kui Pluuto ja Ixion sümboliseerivad isiku liidri positsiooni grupis, siis UR 163 ilmutab isiksuste rolle etnilistes kogukondades. Ta omab uraanilisi omadusi – solidaarsus ja vendlus.


Kasutan ka 1996 TL 66 ja 1996 TO 66 , mis neile esialgsete antud nimedena Tartar ja Tifon võiksid viidata riigi arengu pahupoolele. Neist kahest on lähemalt juttu aatompommi arengu artiklis.


Tavaliselt pannakse kasutatud kirjanduse loetelu artikli lõppu. Kuid veel pole täpselt teada, millal kogu artikkel ükskord avaldamise lõpuni jõuab, seepärast toon nimekirja kohe algul ära. Siis on selge, kust kohast ajalooline materjal on võetud ja ei ole edaspidi arusaamatusi. Eks artikli edenedes saab nimekirja vajadusel ka pikendada.


Kasutatud kirjandus:
V.Sergejev ja D.Vseviov. Venemaa – lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Kirjastus Valgus 2002-2007.
V.Sergejev ja D.Vseviov. Venemaa – lähedane ja kauge. Suurvürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV. Kirjastus Valgus 2007.
J.Kotshinev. Kahepäise Kotka Tiiva all. Venemaa hiilgus ja hukk 862-1917. Kirjastus AS Koolibri, 2006.
E.Radzinski. Aleksander II. Venemaa lootuse ja terrori vahel. Kirjastus Varrak, 2005.
J.Konstantinova. Astrologia vremeni.2000
ENE köited 1-10
M.Kasvinov. 23 allakäigu astet. Kirjastus Eesti Raamat, 1986.
Seda viimast raamatut (Kasjanov) ei saa võta väga tõsiselt, kuna on kirjutatud nõukogude vaimus ja stiilis. Fakte sealt aga siiski kasutasin.
Eesti Ekspress 16.04.2009.


Sissejuhatus.
Inglise ajaloolane A.Toynbee käsitleb Venemaa arengu faase järgnevalt.
Üldjoontes seisneb ajaloo seaduspärasus faasiliselt arenevate tsivilisatsioonide korduvuses. Sama võib öelda ka taevaste seisude kohta. Üks tsükkel (ajalooline faas) lõpeb ja teine algab, tehes korduvuse kuid seda juba uuel tasandil. Vana-Vene riigi loomine oli vene tsivilisatsiooni esimene, sünnifaas. Koos ristiusu vastuvõtmisega ning sellest tuleneva vaimse sõltuvusega Bütsantsi keisririigist algas vene tsivilisatsiooni teine, kasvufaas, mis kestis 11.sajandi lõpuni. Seda Venemaa tõusuperioodi iseloomustab kõige ilmekamalt usulis-kultuuriline ärkamine.


Kuid juba 12.sajandil suhteliselt lühike kvalitatiivne edenemise ajajärk lõppes, algas uus, nn murrangufaas. “Loominguline vähemus” ei suutnud enam stepirahvaste rünnakutele ja vürstide separatismile vastu seista, mille tulemusena Vana-Vene ehk Kiievi riik lagunes. Samal ajal kaotas ka vaimueliit oma loomingulise jõu ja temast sai “valitsev vähemus”. Vaatamata mõnele lühiajalisele tõusuperioodile jõudis vene tsivilisatsioon mongoli-tatari ikkest alates oma kõige pikemasse faasi – allakäigufaasi. See jaguneb kaheks alaperioodiks. Esimene neist ongi mongolite-tatarlaste valitsemise aeg, teine aga, alates 1478.aastast, “universaalse riigi” aeg, mil vaatamata välisele hiilgusele ja selle “loominguliste isiksuste” nagu Peeter I, Katariina II ja Aleksander II meeleheitlike katsetele ei suudetud tsivilisatsiooni allakäiku peatada.


Oma viimasesse – huku staadiumisse jõudis vene tsivilisatsioon A.Toynbee arvates juba 1881.aastal, kui tapeti Aleksander II. Ning see faas kestab tänase päevani. Lõplik hukk on veninud vaid tänu religioossele taassünnile ja marksismile. On kuidas on, igaühel oma vaade. Veel üheks Venemaa arengut pendeldama pannud teguriks on olnud tema suhtumine Läände. Seda iseloomustavad nii üheaegne vaimustus ja eitus kui ka kadedus ja vihkamine.


Seega on Venemaa alati seisnud dilemma ees: kas olla Lääne poolt või vastu. Mõnede ajaloolaste arvates on Venemaal teoreetilise vastuse otsimine sellele küsimusele olnud isegi olulisem, kui konkreetsetest tegudest riigi praktilise moderniseerimise vallas. Venemaa pendeldamise kolmandaks põhjuseks on peetud ka seal läbiviidud reformide vägivaldset olemust. Reformide üle on alati otsustatud võimukoridorides ja need on rahva enamusele jõuga, tahte vastaselt peale surutud. Reformide idee pole Venemaal kunagi tulnud altpoolt, mistõttu need on lõpptulemusena reeglina jäänud poolikuks või lõppenud ebaõnnestumisega. Meie vaatleme Venemaa riigi teket, arengut ning võimuvahetusi läbi taevaste mustrite, sümbolite keeles.


Aga enne, kui minna riigi tekkimise juurde, paar rida tsüklitest üldse, sest pikad planeetide tsüklid on olulised näitajad, eriti mundaanastroloogias. Kaugete välisplaneetide tsüklid mängivad suurt rolli uute rahvusriikide ja suurte inimkollektiivide formeerumisel. Tsükli erinevad faasid on samuti tähtsal kohal. Peamiselt vaadatakse siis kasvava faasi peamisi aspekte algpunktile (30,45,60,90,120,135,150, ja 180 kraadiseid aspekte ja siit edasi juba vastupidises järjekorras kahanevaid aspekte). Kõik sündmused, mis selle tsükli jooksul toimuvad, on siis olulised ja tsükli peamisi aspekte tuleb vaadelda sündmuse kontekstis. Tsüklis osalevate planeetide omavaheline aspektne suhe on vaat et veelgi olulisem.


Peamiste tsüklite hulgast vajaks eraldi äramärkimist kahte tsüklit, mida nimetatakse ajasti idee ja vaimu ning sündmuse tsükliteks. Nende eraldi märkimiseks kasutan lühendit AIV ja AS. Esimene neist on Uraani ja Neptuuni konjunktsioon, mis iga 172.aasta järel kordub. Teine oleks Jupiteri ja Saturni ühendus, selle pikem omatsükklite sari, kus nende planeetide ühenduse märk vahetab oma elementi iga 240. aasta järel, nii nimetatud Suur mutatsioon. Kuna Saturn ja Jupiter on tihedalt seotud poliitikaga, siis tuleks ka nende omavahelisi tsükleid vaadata. Pikemalt mõlemist saab lugeda blogi artiklist “Ajastu astroloogia”.


Ajastu vaimu tsükkel on huvitav veel sellegi poolest, et pärast 21 omavahelist konjunktsiooni 3600 aasta jooksul, toimub nende ühendus ligikaudu samas sodiaagi kraadis, 6 kraadi piires esimese ühenduse seeriast. Kui seda pikka tsüklit jagada kuueks alamperioodiks, siis saame 600 aastat. On täheldatud, et siis iga 600. aasta järel tekib uus religioon, paneb sellele aluse. Kuuesajal on omakorda vastasfaas ehk opositsioon. Peamised daatumid selle illustreerimiseks oleksid:


575.a. e.ma. tegutses Buddha, kes loobus ülikuelust, et askeetluse ja heade elukommete abil saavutada valgustus. Dzainismi rajaja Mahavira tegevusperiood; kreeka filosoofi Pythagorase õpetused; tegutsesid Hiina filosoofid Laozi ja Confucius.


25.a m.a.j. (opositsioon) Jeesuse missioon ja tema ristilöömine
624.a Muhamedi põgenemine Mekast 622. aastal, tekkis islamiusk
1222.a (opositsioon) katoliku Püha Franciskaani ja Dominikaani ordude tekkimine; zen-budismi tutvustamine Jaapanis; püha Foma tegevus.


1821.a. Sündisid bahazismi tulevased rajajad, tegutsema asus Josef Smith (mormoonid): sündis Mary Baker Eddy (kristlik teadus); sündisid Toro ja Whitman (ameerika transcentralism)
2420.a (opositsioon) siis peaks tekkima uus religioone suund
See oli nüüd küll väheke kõrvalekaldumine peateemast aga näitas, kui oluline on pikkade tsüklite osa tervikuna inimkonna arengus.


Tõuke tulevase Vene riigi edasiseks arenguks oli kahtlemata suur konjunktsioon 411. aastal kui kaks planeeti – Neptuun ja Pluuto olid koos Sõnni 23 kraadis. Siis näiteks algas roomlaste loobumine Britanniast, sest nad ei suutnud seal oma võimu kaitsta. Selline ühendus kordub ca kord 493. aasta jooksul. Eelmine oli aastal 83. e.m.a. Järgmine toimus 905.aastal.


järgneb...

Kommentaare ei ole: