"Õnnelik saar"

Sellist õnne nagu tabas Fukushima prefektuuri ei sooviks ühelegi linnale ega kohale. Nimelt on Fukishima tõlkes “õnnelik saar“, fuku = õnn, shima = saar. Prefektuuri keskuseks on siis Fukushima linn, mis asub sisemaal 250 km kaugusel pealinnast kirdesse Abukuma jõe ääres ja sai linnaõigused 1. aprillil 1907.a. Tuumajaam Fukushima Dai-ichi (esimene) asub ise keskusest 63 km kaugusel ookeani kaldal.

Linnaõiguse kaardis on Kalades Merkuuri ja Saturni ühendus. Maavärina ja järgmisel päeval toimunud tuumajaama plahvatuse ajal tegid Päike koos Gravesiga sellele siis ühenduse. Linnakaardis on Musta Kuu ja Gorgo väga täpne ühendus Kaksikute viimases kraadis. Sellele siis transiitne Uraan (koos Musta Kuuga) tegi täpse kvadratuuri. Ja transiitne Lõunasõlm oli samuti Kaksikute viimaste kraadide peal.

Transiitne Jupiter asus täpselt Fukushima linna Päikese peal. Saturn liikus radixi Fukushima nimelise asteroidi lähedal. Pole siis ime, et linn sai õnnetuse tähelepanu osaliseks ja suuravarii nimetati linna järgi. Tuumajaam ise tegelikult asub Okuma linnas.


Astropäeva Jaapani teemas sai räägitud peale Sendai maavärina veel tuumajaama hävingust. Kogu kirjalik materjal ei mahtunud loengus ära ja nüüd siis avaldan selle täies mahus, kuhu on lisatud peale ettekannet veel mõningad tähelepanekud, mis peaksid selle juhtumiga seoses huvi pakkuma.

Fukushima tuumajaam. Kõik seal toimuv on hästi teda meedia vahendusel, seepärast ei hakka neid plahvatusi ja tulekahjusid üle lugema. Asjast huvitatutele aga järgmine link, kus on kõik kenasti kirjas:

http://edition.cnn.com/2011/WORLD/asiapcf/03/15/japan.nuclear.disaster.timeline/index.html).
Koondame tähelepanu taevastele teguritele. Tuumajaam anti ekspluatatsiooni 26. märtsil 1971.a (mõningail andmetel kell 7.00 hommikul). Seega toimusid plahvatused enne tema solaari lõppemist. Sageli ongi nii, et olulised sündmused toimuvad mõni kuu enne uue solaari algust. Seda on täheldatud nii inimeste kui sündmuste puhul.

Tööle hakkamise kaardis on olulisteks seisudeks Veenuse ühendus Põhjasõlmega Veevalajas ja selle ühenduse kvinkunks Pluutoga. Veenus on ka seskvadratuuris Uraaniga. Päikesel on ühendus Chironiga Jääras ja see ühendus on omakorda opositsioonis Pluutoga, eriti Päike, sest Chiron-Pluuto vastasseisus jääb orb juba 11 kraadi juurde. Pluutol on ühendus Lilithiga. Kaksikute alguses on kolme asteroidi – Varuna, Lunaria ja Requiemi – ühendus. Jaama Kuu on opositsioonis Musta Kuuga, mis omakorda on kvadratuuris asteroid Nipponiga.

Sendai maavärina ajal tegid transiitsed planeedid mõningaid olulisi aspekte jaama töökaardis. Merkuur oli täpses ühenduses Päikesega ja Uraan lähenes Päikesele. Jupiter asus Chironi peal, Põhjasõlm kogu riiki sümboliseeriva Nipponi peal ja Pluuto jaama Marsi peal. Transiitne Marss oli ühenduses Tokyoga, mis on ka loogiline, sest plahvatused olid ohtlikult lähedal mitte ainult jaama ümbrusele vaid ka paarisaja km kaugusel asuvale pealinnale. Jupiter tegi opositsiooni jaama käikumineku Uraanile.

Hel kui maist põrgut sümboliseeriv asteroid oli täpseses ühenduses jaama Põhjasõlmega. Esimene plahvatus jaamas toimus siis, kui Kuu tegi ühenduse jaama Nessusega. Maavärin aktiveeris siis jaama Kaksikutes oleva kolmiku (Requiem, Lunaria, Nessus). Lisaks olid seal ka transiitne TL 66 ja väikeasteroid Tyche (saatuse ja juhuse jumalanna). Jaama Merkuur on ühenduses Gravesiga Jääras.

Fukushima tuumaõnnetuse ja Sendai maavärina kaardid on üsna sarnased, nende ajavahe oli ju vaid natuke üle ööpäeva. Ka esimese plahvatuse kaardis on VIII majas samad planeedid, mis Sendai omas, aga lisandus veel Jupiter. Esimese plahvatuse kaardis oli Kuu teinud just ühenduse Jaapani 1889.a. kaardi Musta Kuuga. Värina ja plahvatuse vahel oli transiitsel Kuul konjunktsioon Jaapani Pluuto-Njord täpse ühendusega. Kuuloomine 29 Neitsis on päevatransiitidest otseselt seotud eelkõige opositsiooniga Uraanile.

Täiskuu kraad teeb Jaapani kaardis kvadratuuri Kuule ja Jupiter-Nippon ühendusele, olles ise T-kvadraadi tipuks. Pinge alla jääb ka Marss Kalade lõpus, mis on ise täpses ühenduses Gorgoga. Täiskuu tegi aga ka harmoonilise aspekti – trigooni – Jaapani Neptuuniga ja MC-ga.

Fukushima õnnetust on võrreldud ka Chernobyli (või Tšernobõli) omaga, seal oli ohtlikuse tase 7, siin aga 6.(nüüd aprillis juba ka 7). Kas on mingeid seoseid kahe kaardi vahel? On, ja seda läbi asteroidi Chaose. Chernobõli katastroofi kaardis tegi Päike temaga ühenduse, nüüd aga oli esimeste plahvatuste ajal Kuu ühenduses Chaosega. Kusjuures on Fukushima jaama töökaardis asub Lunaria 3 Kaksikutes, mille aktiveeris Sendai maavärina Kuu. Chernobõlis oli Päikesel mitmeid karme ühendusi – Chaos, Sedna, Pholus ja Moira. Seekord oli aga olulisem osa Kuul. Otseseid ühendusi oli hetkel vähe, vaid ühendused TL 66-i ja Tychega, kuid järgmisel päeval tegi Kuu ühendused Chaose, Tokyo ja Gorgoga.

Jaapani riigi radixis on Fukushima ühendus Chaosega Kaljukitses, mis nagu sümboliseerib ette selle linna tuleviku üht võimalikku varianti. Sisse on kirjutatud ka üleujutustega kaasnevad suured muutused, Pluutol ühendus Floodiga Kaksikutes ja merejumala Njord ühendus Musta Kuuga Vähis. Neptuunil on täpne ühendus Hepaistosega Sõnni viimases kraadis. Tsunemi on koos Mnemosyne ja Chironiga Vähis, lähedale jääb Requim. Otsene viide, et tsunami on ja jääb alatiseks suureks ohuks kogu riigile. Kõik need otseselt loodusjõude sümboliseerivad asteroidid viitavad riiki tabavaid suurõnnetusi, mis lülituvad töösse transiitsete planeetide poolt antud impulsi ajendil.

Jaapan ei tohiks oma seismilise asukoha tõttu üldse omale lubada mingeid tuumajaame. Fukusima ehitamine mereäärde on samuti suur viga. Nüüd radioktiivselt saastatud vesi pääses otse merre. Jaapan on maailmas tuumajaamade võimsuselt kolmandal kohal, esimesed on USA ja Prantsusmaa. Jaapanile järgneb Venemaa. Enne Fukushima jaama hävingut oli Jaapanil 54 reaktorit, kuid arvata võib, et vaatamata juhtunule, riik jätkab uute jaamade ehitamist. Sest riigil on karjuv vajadus elektrienergia järgi. Tuuake ära ka see asjaolu, et maavärin ei teinud Fukushima jaamale häda, peapõhjuses oli „süüdi“ tsunami, mille võimsust ja ulatust ei osatud ette näha. Ning mitte igakord ei teki maavärinaga tsunamit.

Riigikaardis on suur õhumärkide trigoon, mille tippudes Päike-Kuu-Uraan. See viitab selle maa edukale industriaalsele suundumusele elektroonika ja autotööstuse vallas, milles osaleb suur osa rahvastikust. Teisalt näitab, et rahvas on valmis igasugusteks ootamatusteks, sest nad ju tevad, millisel maal nad elavad ja millised loodusjõud neist üle käivad.

Tuumaenergeetika vallas on alati mängus Haumea, tema täpne ühendus Musta Kuuga riigi radixis juba üksi viitab, et aatomienergia kasutamisega võib kaasneda suuremaid ohte, kui ette arvata osatakse. Teine kauge asteroid, mis figureerib väga sageli tuumaasjades on nimetu TL 66. Tema on riigikaardis 6 Kaljukitses ühenduses Nipponiga. Nüüd liigub seal Pluuto, mis ju samuti tuumandusega otse seotud. Jaama töösse lülitumise kaardis Haumea ja TL 66 väga silma ei paista ja täpseid aspekte ei tee. Aga õnnetuste kaartides nad juba palju aktiivsemalt osalevad. Aastatel 2015- 16 teeb Uraan opositsiooni Haumeale. See võib tähendada uute jaamade ehitamist (USA-s on selline plaan), võib näidata Chernobõli jaama uue betoonkatte tegemist (samuti Fukushima samasugust betoonkatte tegemist) ja teisi ettevõtmisi või ka avariisid tuumajaamadega.

Kui vaadelda aga Fukushima kolme plahvatuse kaarte, siis torkavad silma teatud huvitavad seosed. Nimelt näeme me esimeses kaardis, et nii plahvatuse hetke atsendent kui MC asuvad mõlemad märgi 0 kraadis (AC 0.32 Kaaludes ja MC 0.36 Vähis). See viitab, et ühe plahvatusega tõenäoliselt lugu ei piirdu ja nii ka läks. Üpris tähelepanuväärne on ka sõlmede asumine MC/IC teljel. Teises kaardis on atsendent samuti märgi alguses (1.18 Vähis), kui MC on seekord 10.18 Kalades.

Atsendendi järgi võiks eeldada, et kõik sündmused pole veel kaugeltki toiminud ning on oodata edasisi arenguid. Märkimisväärne on jällegi sõlmede asumine teljel, seekord siis AC/DC teljel. Kolmanda plahvatuse kaardis näeme aga AC ja MC asumist pigem märgi lõpus (AC 26.03 Kalades ja MC 27.48 Amburis), mis viitab, et sündmused hakkavad lõpule jõudma, ammenduma. Nii ka läks. Ja jällegi ei saa me üle ega ümber sõlmedest, mis asuvad jällegi telgedel – seekord taas MC/IC teljel.

Kogu Jaapani sümboliks on tema keiser Akihito (23.12.1933.a. 06:39 Tokyo). Isegi tema nataalkaardi ja maavärina vahel on seosed olemas. Päike tegi ühenduse tema Kuuga. Põhjasõlm oli ületanud tema Päikese ja asus tema AC-l. Keisri Chiron on Sõnni viimases kraadis (29.55) ning ühenduses transiitse TL 66-ga. Transiitne Saturn tegi konjuktsiooni tema MC-le ning Jupiter Ceresele, sümboliseerides lihtrahvale osaks langenud suurt õnnetust.

Sündmused puututasid ka Jaapani kroonprintsi Naruhito nataali (23.02.1960.a. Tokyo). Sünnikaardis on Naruhito Päikesel opositsioon Pluutoga ja Kuul (keskpäevale tehtud kaardis, kuna täpset sünniaega me ei tea) konjunktsioon Saturniga. Transiitne Põhjasõlm asus õnnetuse hetkel täpselt tema Jupiteri peal, transiitne Veenus aga tegi opositsiooni tema Tokyole. Transiitne Jupiter tegi opositsiooni ka tema Neptuunile.

Teatud seose võime leida ka tuumajastu alguse (2.12.1942), esimese aatompommi lõhkemise (16.07.1945) ja Fukushima vahel. Fukushima Kuu langeb 1942.a. Uraanile (orb 2) ja samuti esimese aatompommi Uraanile. Usun, et kui otsida, siis leidub tuumaenergeetika vallas veel palju mitmesuguseid otseseid seoseid, erinevates tuumajaamdes olnud avariide ja Fukushima vahel. Huvitav peaks olema fakt, et Hiroshima ajal olid astroidid Graves ja Nemesis 1 Kaksikutes. Sendai maavärina Kuu aga 0 Kaksikutes.

järgneb...