laupäev, 29. juuni 2019

Uppumatu 401 - 5


7 jalga kiilu all

Väga oluline kiilupanemise kõrval, ütleks et isegi kõige olulisem, on laeva vettelaskmine. Titanic lasti vette 31.mail 1911.aastal. Veeskamise tseremoonia toimus kella 12.15. Nime sai kreeka mütoloogiast titaanide järgi. See, et laeva ei ristitud ja nimetseremooniat šampuse näol ka polnud, see ei tõotanud head. Kotermannie see kindlasti ei meeldinud.

Titaanid, kreeka jumalasugu: Uranose (Taeva) ja Gaia (Maa) lapsed Okeanos, Koios, Kreios, Hyperion, Iapetos, Rhea, Kylmene, Themis, Mnemosyne, Phoibe, Tethus ja Kronos. Nad olid trotslikud ja ohjeldamatud. Isa vihkas neid ja hoidis neid maapõues vangis. Seepärast kohitses Kronos isa. Hiljem puhkes titaanide võitlus Olümpose jumalatega, keds juhtis Zeus. Titaanid kaotasid ning heideti Tartarosse (titanomahhia). Titaanlik tähendab üleinimlikku, võimsat, hiiglaslikku. Seda see laev ka endast kujutas.

Väike kõrvalpõige.1871.aastast alates firma laevade nimede juures võeti kasutusele see, et kõikde laevade nimede lõpp lõppeb ic-ga. Seda firmale ja laevadele tähelepanu osutamiseks. Näiteks Britannic, Teutonic, Majastetic jne. Konkureerivaks firmaks oli Cunard Line, millega ühineti aastal 1934.Cunardi laevade nimed lõppesid kõik ia lõpuga. Olympia, Britannia, Lusitania, Mauretania jne.

Tseremooniast võtsid osa Lord Pirrie, J. Pierpont Morgan, J. Bruce Ismay ja 100 000 pealtvaatajat. Vastavalt White Star Line (Valgetähe Liin) traditsioonilisele poliitikale ei ole laev ametlikult nime saanud ega ristitud šampanjaga. Laev pukseeriti sisustuskai äärde, kus järgmise aasta jooksul paigaldati tema mootorid ja pealisehitus ning sisustus.

Laeva vettelaskmise kaardis peavad olema mitmed viited tema nii lühikese käekäigu kohta.Vaatame, kas leiame ja oskame neid tõlgendada.
Vettelaskmise horoskoobis torkab esimesena silma graafika suur rist. Kuu, Veenus ja Neptuun Vähis opositsioonis Uraaniga. Ning teisalt Merkuur, Saturn, põhjasõlm Sõnnis opositsioonis Jupiteriga. Kaardi valiseja on Merkuur, olles ise ühenduses Saturni ja põhjasõlmega Sõnnis ja see ühendus opositsioonis Titaniaga. Merkuur-Saturn IX majas (pikad reisid). See kõik lisab sündmusele teatud määral saatuslikust.
Päike MC-l Kaksikutes kvinkunksis Jupiteriga Skorpionis. Kuu on ainus planeet, mis omas märgis. Kuu, Veenus ja Neptuuni ühendus sümboliseerib seda luksust, toredust ja peensust, mis laeva disaini iseloomustab. Aga ka selle kirjutamata reeglile „naised ja lapsed esimestena paatidesse“. Paljud naised ja lapsed olidki enamus pääsenute hulgas.

Titanicult pääsenud teavad jutustada palju lugusid inimeste erinevast käitumisest surmaga silmitsi seistes. Oli nii argpükslikke nahahoidjaid kui ka mehiseid kangelasi. Laeval viibis piisavalt palju härrasmehi, kes pidasid kinni kapteni käsust lubada päästepaatidesse esmalt naised ja lapsed. Näiteks Valge Maja sõjandusnõunik major Archibald Butt takistas paanikasse sattunud inimesi paatidesse trügimast. Korraldanud mõnda aega evakueerimist, lahkus ta tekilt, et minna suitsetamissalongi oma tavalisse kaardilauda. Koloneli auastet kandev miljonär John Jacob Astor tegutses sarnaselt major Buttiga. Tõrjudes eemale paanikasse sattunud kaasreisijaid, õnnestus tal suunata oma naine päästepaati, seejärel suudles ta naist hüvastijätuks, astus kõrvale ning andis sõjaväelase kombel au ja pärast seda lahkus tekilt. Katastroofist eluga pääsenud noor naine nägi oma abikaasat uuesti juba kaldal, balsameerituna. Üleüldises paanikas õnnestus pääseda päästepaati ka Benjamin Guggenheimi armukesel. Guggenheimi abikaasale andis hiljem üks laeva stjuuarditest edasi Guggenheimi viimse sõnumi: "Öelge minu abikaasale, et ma olin lõpuni korrektne. Ükski naine ei pidanud sellesse laeva jääma põhjusel, et Ben Guggenheim oli argpüks." Erilist lugupidamist ja austust on pälvinud ka orkestri pillimehed, kes jätkasid mängimist, kuni koos laevaga vette kadusid. Rahustavat mõju olevat avaldanud reisijatele korduvalt mängitud „Jumal sul´ligemal´ihkab mu vaim...“ 

Kõige tuntum vip pääsenute seast oli laeva omanik Joseph Bruce Ismay aga tema pääsemise käitumine talle au ei teinud ja kogu ülejäänud elu pidi ta taluma maailma kõige suurema argpüksi tiitlit selle eest, et jättis laeva maha,et end päästa. Tema kui firma kapten oleks pidanud jagama laeva saatust nagu seda tegi Titanicu kapten Edward Smith. Nimelt kui lasti vette viimased päästepaadid, naisi eemale tõugates ja trügides hüppas Ismay paati. Nii vähemasti on kirjas mõnedes väljaannetes.

Tänapäeval on see reegel mitmeti ja tugevasti devalveerunud. Näiteks 10.juulil 2011 uppus Volga jõel Bulgaaria nimeline reisilaev. 102 naisest pääses 32, 44-st lapsest ainult 14 ja 56-st mehest 26. Meessoost pääsenuid oli ligi pooled. Titanicu hukus pääses alles iga kuues mees.
Postimehes 14. aprillil 2012 ilmus selline lühike artikkel. „Sotsiaalsed normid jäid Titanicul kehtima“. Miks oli Titanicult pääsemise tõenäosus suurem naistel, kuid kolm aastat hiljem (7.05.1915) sõjas põhja lastud Lusitania puhul meestel? Küsimust uurinud teadlased põhjendasid vahet laevade uppumiseks kulunud ajaga. Paljud sotsiaalteadlased eeldavad, et elu ja surma olukorras pääsevad domineerima isekad reaktsioonid.

Ent just seda ellujäänute mälestuse kohaselt Titanicu pardal ei juhtunud ning sama on täheldatud hiljem mõne teise õnnetuse puhul. Titanicu ohvitserid andsid käsu, et kõigepealt tuleb päästa naised ja lapsed, ning sellele kuuletuti. Samuti suurendas esimeses või teises klassi reismine pääsemise tõenäosust Titanicul, kuid mitte Lusitanial. Võtmeteguriks on aeg, hindasid teadlased. Titanicul kulus uppumiseni kaks tundi ja 40 minutit. Lusitania läks põhja aga 18 minutiga. Hukkus 1198 inimest, neist umbes sada olid lapsed. Pääses 768 inimest.

Titanicul jäid inimesed kätte õpitud viisakuse juurde, Lusitanial mattis muu enda alla, seega pääsesid sealt peamiselt nooremad ja tugevamad. Kuuletumine sotsiaalsetele normidele ja sotsiaalsele võimule vajab avaldumiseks aega, võtsid teadlased asja olemuse kokku.
Kui nüüd võrdleme meie Estoniaga siis alates momendist kui ringkäiku tegev vahimadrus kuulis vöörrambi juures kummalist heli, 00.35 kuni laeva uppumiseni kulus ca 1,5 tundi. Ajaliselt ju oli aega,et pääseda? Siinjuures tuleb aga vahet teha, kas laev uppus oma asendis vöör ees, nagu Titanic, või laev aina rohkem kaldus kreeni ja päästepaatide vettelaskmine iga minutiga oli aina raskem.

järgneb...

Kommentaare ei ole: