Maailm täna ja homme

Mis toimub ja mis toimuda võib?

Mis ikkagi siis maailmas ja meil toimub, miks elupilt on selline, nagu ta on ja võib ka edaspidi jätkuda. Tavakodanikuna on raske aru saada, mis maailmaga lahti. Niipalju vaenu kultiveerimist, vihkamist, rahvaste rändamist, sõjad, hirmu külvamist jne. Astroloogina aga saan üht-teist siiski lahti seletada ja mõista, mida taeva „mängud“ maisetes asjades tähendavad ja kaasa toovad.

Kas me saame sümbolite keeles aru, mis käesoleval ajal maailmas toimub. Peaks nagu saama. Püüan seda siis lahti mõtestada ja seletada niipalju kui inspiratsiooni on ja mõttelend lubab. Eelkõige siis pagulasteemas. Arvan, kui väljendan oma arvamust saan kohe kaela süüdistusi mitmetes pattudes. Praegu iga ütlemise peale kohe riputatakse silte külge – rassist, vihavaenu õhutaja, ullike, umbluu ajaja, või lihtsalt rumal, kes millestki aru ei saa, jms. Kas reaalne tõde, faktide esitamine on ikka vihakõne? Meil on ütlemised ikka ühest äärmusest teise. Pole seda kuldset keskteed. 

Võimuorganid ka ei räägi tervet tõtt, poolvaled ja pooltõed, vassimised on tekitanud selle, et rahvas üha vähem usaldab valitsejaid. Probleemide ilustamine ja käskude-keeldude või piitsa-prääniku meetodid poolehoidu võimudele ei suurenda. Meie aated püütakse maha teha. Kui inimestele surutakse ja sunnitakse peale, kuidas ta peab mõtlema, end väljendama, kuidas riietuda, mida sööma, kuidas tarbima, siis on tahes tahtmata reaktsioon just vastupidine. Poliitilise korrektsusega on ka liiale mindud. Meie väärtushinnangud on hoopis teistsugused kui lõunamaa rahvastel. Meie oleme metsarahvas, nemad avara maa ja rändrahvas. Nemad elavad kogukonniti, meie teisiti. Küsiks, kuhu jääb meie inimese vaba tahe, vaba valikute võimalus otsustada, kas tahame võõraid oma isademaale või ei. Referendumist selles küsimuses ei taheta korraldada, sest saadakse isegi aru, mis tulemuseks on. Vigu on tehtud palju aga neid tunnistada ei taheta.

Pealekaebamine, otsene solvamine, miks seda tehakse. Ehk lihtsalt, et saaks teistele ära teha, käkki kokku keerata. Oma musta ego rahuldamine. Nii mõnus ju, kui saad oma vaenu, oma hädad kellegi teise kraesse veeretada, sopaga üle kallata. Eristumine on muutunud paheks, seda nii paljude inimeste kui ka valitsuse silmis. Kõik peavad mõtlema nii, nagu nemad või kõrgemalt poolt ette öeldakse. Seaduste ülereguleeritus on viinud selleni, et tagajärjed on risti vastupidised loodetule. Mitmed negatiivsed ilmingud pole leidnud kinnitust aga kohe järgneb häbiposti panek, hurjutamine ja manitsemine, et rahvas on ikka ei käitu hästi, on vaenulik ja mõistmatu. Fakte toimunust pole aga kohe käib materdamine. Meedia ka kuidagi osalt ühekülgne, kallutatud. Tsensuur on uuesti käibele tulnud. Kommentaariumites kustutatakse agaralt nende ütlemisi, kes ei lähe kaasa peavoolu arvamusega. Hea aga see, et vähemasti püütakse väga solavad ja ropud kommentaarid kustutada. Lõviosa meie inimestest ei ole vaimustatud pagulastest, eriti teistsuguse usulise veendumise esindajatest. Kaasa tundmine on inimlikkuse juures oluline, aga aitamine, on hoopis teine asi, see on reaalne tegevus.

Ma ikka mõtlen, et mida kostaks see tulihingeline moslemite siiatulemise pooldaja, kui näiteks noor ja äkiline moslemimees temale või tema lähedastele nuga ribide vahele torkab ja ütleb, Allahh käsikis, sure uskumatu koer. Kas siis ka jäädakse ülitolerantseks. Tulihingelise pooldajad valetavad iseendile, et on sallivad ja tunnevad kaasa. Kui ikka konflikt puudutab neid endid, siis muutub ka suhtumine. Sinisilmsus, mis muud. Muidugi pole kõik sõjapõgenikud, moslemid verejanulised ja ohtlikud. Aga kuidas sa eristad, kes on kes. Silma torkab see, et noored mehed on oma pered sõjakoldesse maha jätnud ja ise selle eest pakku läinud. Häbi! Nad on kergema ja parema elu otsijad, mitte sõja eest pagejad. See mis Euroopas toimub, mismoodi nad käituvad, nõuavad, korraldavad tänavarahutusi, lõhuvad, kapriisitsevad abi üle, lagastavad keskkonda, see nüüd küll nende vastu poolehoidu ei tõsta. Osa põgenikke teevad ise kõik, et neid ei sallita ja suhtutakse vaenulikult. Neil vist on võõras ütlemine, et võõrasse kloostrisse oma seadustega ei tulda.

Tegelikuses pole meie rahvas ei rassist ega muidu kole vaenulik. Ta on alalhoidlik, sest teab ja mäletab, mida tähendab teise kultuuri tulek. Ja kui see kultuur, tavad ja kombed väga kardinaalselt on meie omast erinevad, on teistsugused, siis pole ju imestada, et see tekitab hirmu, ärevust ja mõistmatust. Ei usuta ka seda, et pagulaste tulek värskendaks majandustõusu ning riigi õitsengut. Millisel moel, tehke selgeks. Kujutage ette, oletame, et pagulane, üks või ka mitu, saavad tööd kusagil konveierliini taga. Neil on aga päevas viis palvustundi, mida nad raudselt läbi viivad. Kas nüüd siis pannake konveier seisma, kuna osa liini taga töötavad on tööst palvuse tõttu eemal? Sallivusel on ka oma piir ja taluvuse aste. Ja asi on põhimõttes, omadele tööd ei ole aga võõraid sokutatakse salaja kohtadele.

Suureks takistuseks saab olema keel, meie tavade omaksvõtt, seadustest kinnipidamine jms. Rahvas ei saa aru, ega meil ju seda keegi põhjalikult ei seletata ka, meil endilgi ei jätku tööd, kuidas siis võõramaalased  saavad tööd ja omad aiataha jäetakse. Põgenikel pole ei haridust ega tööoskusi. Erinevus rikastab, millega. Kuid on märke, et Euroopa saab isegi aru põgenike tulva pahupoolest tulenevaid probleemide tõelisi tagajärgi. Poolehoid aina kahaneb, muutub negatiivseks. Tõeline sõjapõgenik peaks tänulik olema igasuguse abi eest, mitte aga tulema ja aina nõudma. Euroopa Liit on ise paljuski süüdi, et pagulaste nii suur mass mandrile tuli ja tuleb veelgi.

Sama lugu on meil teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste ühelt poolt salliv ja teisalt vihkav tembeldamine kõige hullemate sõnadega. Tunnen mõnda, kes teistsugused, aga kuna nad mind ei sega, minu ellu ei topi, siis las nad olla omas maailmas ja oma orientatsiooniga. Leian siiski, et pereväärtusi tuleb hoida. Teistsuguse orientatsiooniga inimgrupid ei peaks end ülemaks ja tähtsamaks pidama, kui on pere naine-mees, ema-isa variant.

Hiljutine vene reisilennuki hukk näitas, et meie inimesed on kaastundlikud, tunnevad kaasa hukkunute omastele, mälestavad hukkunuid. Toodes lilli, pehmeid mänguasju ja küünalid Vene saatkonna ette Tallinnas  ja Narva konsulaadi maja juurde. Igas ühiskonnas on neid, kes sülitavad igasugustele reeglitele, kirjutamata seadustele ja väljendavad end rassistlikut ja vaenulikult. Nende järgi ei tohi teha järeldusi, et kogu rahvas selline on. Alati on ühiskonnas olnud musti lambaid, kes ei tee au ülejäänud karjale. Ei ole ma ei rassist ega õhtu ka vaenu. Vahel isegi liiga tolerantne ja leplik. Erapoolik on raske olla. Aga püüan siiski võimalikult objektiivselt ja erapoolikult kirjeldada maailmas toimuvat. Mille tulemus siis on need kaasajal esiplaanil olevad nähtused. Kas Uraan-Pluuto kvadratuuri tagajärjed, Taeva ja Maa võitlus, tagurlike jõudude meeleheitlik püsimajäämine, Pluuto negatiivne osa ja liberaalsem maailm, mille esindaja on Uraan Jääras. Või Neptuun Kalades seda tingib. Kuid midagi nagu peaks veel olema. Kas mõne Neptuunitaguse võimas mõju? Eks kõik kokku seda maailmapilti kujundavad.

jätkub....