Kaasaegne ja tuleviku inimene tehnilise progressi tuules.

Kogu inimkonna ajalugu koosneb varieeruva kiirusega kulgevatest muutustest ja arengu etappidest. 

Kaasaegse inimese eellased, keda tänaseni  veel väga konsensuslikult  määratletud ei ole,  arenesid väga pikaldaselt  nii oma mõistuse ja praktiliste oskuste täienedes, kui ka bioloogilise konstitutsiooni ja füüsilise välimuse osas. Kõik see areng kulges  sadu tuhandeid aastaid, kuid täpset aega ei oska ka kaasaegne teadus välja pakkuda.

Kui vaadelda homo sapiensi ajastut, mis algas homo erectuse viimaselt  faasilt,  siis praeguse seisuga peetakse  ca 195000 aasta taguseid luude leide  teadaolevalt kõige vanemaks  homo sapiensi liiki kuuluvaks uurimismaterjaliks.

Sellel väga spetsiifilisel teemal pikemalt peatumata, võib vaid tõdeda, kui pikk ja aeglane on olnud inimliigi areng ürginimesest, kuni tänaseni.

Viimastel aastatuhandetel ja eriti aastasadadel on inimese vaimne  areng kiirenenud eksponentsiaalses  kurvis, mis tähendab pidevalt kiirenemist, mida lähemale kaasajale jõutakse. Koos üldise inimarenguga, täiustus ka tehniliste võtete ja võimaluste arsenal, mille  mõistuslik inimene suutis välja mõelda ja oma kasuks tööle rakendada.

Viimaste  aastasadade  jooksul  on teaduslik-tehniline areng muutunud  eriti tormiliseks  saavutades  lausa kosmilise kiiruse meie kaasaja  viimastel kümnenditel ja purjetades  käsikäes kõigi  füüsika, keemia ja matemaatika süvateaduste  turjal edasi tundmatusse....

Inimkond on jõudnud teaduse  arengus enneolematutele kõrgustele mateeria, aegruumi universumi struktuuri ja toimimise  süvauuringute vallas.

Meie armsa koduplaneedi seljast on varsti ära rebitud viimanegi särgike ja registreeritud kõikvõimalike väljade iga võbelus tema südames ja ümbruses....mitte miski ei jää enam arenenud ja sihiteadliku homo sapiensi valvsale silmale saladuseks. Suudetakse tekitada tehislikke maavärinaid suvalises punktis, manipuleerida magnetväljaga, sedastada maismaa laamade liikumist ja lugematult muid võimalusi planeedi saladuste uurimiseks.....

Koos teaduslike teooriate arenguga, on neile leitud ka kõikvõimalikke tehnilisi rakendusi. 

Iga uus päev toob hulga uusi avastusi ja nende kasutusvõimalusi. Aeg on muidugi põnev ja pakub tohutult võimalusi.  Iga uus avastus avab tee hulgalistele uutele avastustele, mis võrsuvad sama avastuse tüvest, hargnedes nagu kasvav puu.....

Kaasaeg on erakordne  ja kütkestav  periood inimkonna ajaloos, millist varem pole kunagi olnud (vähemalt meile teadaolevalt!).

 Ainult ühe põlvkonna  jooksul on jõutud digitehnikani mis omakorda on jõudnud igasse eluvaldkonda ja horisondil terendab juba nanotehnoloogiline ajastu....

Meie  elukeskkond ja tehnilised võimalused on lausa kosmilise kiirusega muutumas. Juba ühe inimpõlve  jooksul muutub maailm tundmatuseni.

KUID.....tasuta lõunaid ei ole olemas ja niisama ei saa midagi.....Siinkohal hakkab ennast meenutama  nähtava maailma ehituslik, kuid nähtamatu  Jin-Jang  printsiip, mis kehtestab oma seadused  ja valitseb kõike olemasolevat.

Üsna varsti on selgunud, et iga uus positiivne  kvaliteet toob kaasa võrdsel hulgal  negatiivse märgiga energiat.  See on alati nii olnud ja on ka edaspidi.  Mitte ükski progress ei pääse lõivu maksmisest. Mitte ükski regress ei ole kasuliku komponendita. Mitte ühtki teaduslikku saavutust pole jäetud kasutamata lisaks headele, ka kurjadeks eesmärkides.

Tehnika superkiire areng on juba mitmekordselt edestanud inimpopulatsiooni arengu kiiruse maksimaalset võimekust.  Kuid see disproportsioon ei ole nende killast, millest saame lihtsalt üle vaadata....

Inimene on erakordselt keerukas bioloogilise mateeria, mõistuse ja vaimu  kompositsioon ja ei suuda muutuda ega kohaneda  nii kiiresti, kui tehniline areng nõuaks.

Aga,  supertehnikaga küllastunud  reaalsuse  haldamine nõuab täiesti uut ja paindlikumat kvaliteeti, kui bioloogiline olemus võimaldaks.  Kaasaja vajadused inimvõimekuse suurenemisele on tekkinud ühekorraga ja kiiresti, et mitte öelda, ’paugupealt’.   

Inimkeha erakordselt keerukad bioloogilised funktsioonid on peensusteni välja töötatud ülipika evolutsiooni käigus. Väiksemadki nihked neis üksteisega integreeritud süsteemides põhjustavad elutegevuse protsessides tõrkeid, väärastumist (haigusi) või pöördumatuid kahjulikke muutusi. 

Juhtivama osa isiksuse omadustest, kujundavad  aju ja närvisüsteem, mis on väga paindlikud ja võimaldavad kohaneda väga suurte nõudmistega eriolukordades. Kuid siiski kõigel on piirid ja kusagil saabub see piir, kus kiire kohanemine ei ole enam võimalik.

Meie  Kaasaeg  kannab  järjest  suureneva inimpopulatsiooni arvukuse,  tiheneva kommunikatsiooni ja infouputuse  pitserit, mis murravad sisse uksest ja aknast, telest ja arvutist,  kodutänavalt  ja kosmosest.... . 

Lapsed on hakanud sündima tahvel ja nutt kaenlas...(J)

Juba varases lapsepõlves, isegi enne rääkima hakkamist saavad väikelapsed omale mitmeid tehnilisi vidinaid, peamiselt pildilise informatsiooniga, mille lapsed kiiresti omandavad. Hilisemad aastad toovad juurde uusi vidinaid ja laiendavad piiritult omavahelise virtuaalse suhtlemise võimalusi, mida väga agaralt ka ära kasutatakse....lapsed istuvad  päevade viisi ’näoraamatus’ ja suhtlevad, vahetavad kirju ja sõnumeid. Neile tundub, et see kõik on väga ’cool  and  fun’ ja et nii just peabki elama. Mõned lapsed lähevad täiesti üle piiride,  loobuvad õues mängimisest, liikumisest, spordist  ja võtavad manti ka uneajast, et suhelda sadade  ’sõpradega’. Õppimine jääb ripakile ja psüühika deformeerub.  Vanemad on rakkes tööga, neil ei jää aega lastega palju tegelemiseks.....lapsed jäävad omapead  suletuna omaloodud kitsasse maailma.

Kõige selle aja jooksul ajal ei arendata  piisavalt reaalse suhtlemise kogemusi kaaslaste, täiskasvanute, vastas-sooga jne. jne.  Laps sulgub oma turvalisena tunduvasse virtuaalmaailma ja ei soovi sellest väljuda,  ta hakkab kartma ja vältima otsest suhtlemist, reaalset kontakti.....Laps võib  muutuda reaalses suhtlemises abituks ja  ebakindlaks.....

 Ei pea olema hiromant, et mõista milliste probleemideni see kõik viib.

Kujuneb välja õpitud abituse, pseudo-autistlik  sündroom, mis väljendub reaalse suhtlemise  ebaefektiivsuses ja kartuses tegeliku reaalse maailma ees. 

järgneb...

Sirjelind