Vastutus ja arengud 4

Tulles uuesti tagasi kaasaega, prooviks lühidalt hetkeolukorda analüüsida
Nagu varem mainitud, algab vastutus teiste eest perekonnas. Vanemad on lapsed kasvatanud ja nendele elutarkuse kaasa aandnud.Hiljem hoolitsevad lapsed tänutundest vanemate eest kuni nende päevade lõpuni. Nii on kestnud see kõigis ühiskondades ajast-aega.

Tänapäev on oluliselt muutnud neid traditsioone. Lapsi kasvatavad suurel määral ühiskondlikud institutsioonid, lasteaiad ja koolid, kodune roll on vähenenud miinimumini. Vanemlikud kohustused on valdavas osas läinud nn. ’riigi’ kätte ja lapse kujunemine on väga mitmetahuliseks muutunud. Õpetajad, koolikaaslased, vabalt kättesadav infotulv kõigist kanalitest, meedia, reklaam jpm. faktorid kujundavad noort palju enam, kui kodune keskkond, mille suudavad luua tööst väsinud ja erinevate vastutuste-kohustustega ülekoormatud vanemad.

Sellest tulenevalt hajub konkreetne vastutus olematuks, või kaob üldse, hargnedes lõpmatuteks erinevates suundades toimivateks mõjutusteks....
Varasemal ajal toimis ühiskond ’hulgirakse organismina’, kus igal rakukesel ehk perekonnal oli oma eripära, väljund ja produkt.
Praegusel perioodil süveneb järjest tendents, kus algrakukesed kaotavad oma eripära ja lahustuvad järk-järgult suures ’ainurakses hiigelsootsiumis’, milleks võib olla riik, liikide liit ja tuleviku väljavaatena kogu inimkond.
Meile võib see kõik meeldida või mitte, aga eriti paljut me muuta ei saa. Suuremad jõud toimivad väljaspool meid.
Praegust perioodi iseloomustab tegelikult poolik või täielik riikliku vastutuse puudumine ja totaalne manipuleerimine inimeste teadvusega valede, pooltõdede või väärastunud surrogaatinfo levitamise abil.

Keegi ei defineeri täpsemalt ühiskonna tasandil enam õigust ja õigsust.
’Tagasi koopasse’ võiks öelda, kel jõud (suurem nui, raha, positsioon), sel ka õigus!
Inimesed ise ei suuda õigusküsimustes kokku leppida, nad vastanduvad, võitlevad, kannatavd, hukkuvad..... ja totaalne mõistmatus ja õigusetus võtab maad....
Tegelikult, tõele silma vaadates, on saabunud vastutus vaba KÕIKELUBATAVUSE periood, kus protsessid toimivad juhuslikes suundades, tekivad ja kaovad, kuhu välja jõuavad, on raske prognoosida.

Alles on jäänud vaid väheste inimeste sisemine vastutustunne ja soov elada võimalikult harmoonias looduse ja teiste inimestega. Üldised, mõistusepärased korrastatuse regulatsioonid on aga ammu hingusele läinud....
Suur hulk nõrgemaid inimesi kaotab pea ja orientatsiooni väliste võimaluste tohutus mitmekesisuses, sealhugas kõikvõimalike hukutavate peibutuste rohkuses.
Pahelised valikud peibutavad, pakkudes võimalust põgenemiseks olemasolevast tegelikkusest ja hullusest.

Inimpsüühika ei pea vastu lõpmatule valikute hulgale. Hakkab toimuma destruktsioon, mille käigus selektsioon sõelub välja tugevamad, kes leiavad oma nišši ja koha päikese all. Nõrgemad lahkuvad areenilt. Kui asju kiretult võtta, siis saab seda protsessi nimetada kohanemisvõime prooviks ja looduslikuks valikuks muutunud oludes.
Mõtlevale inimesele tekib siinkohal mõttepaus.

Tekib arusaam, et nii kogu planeeti Maad, kui kõike selle planeediga toimuvat juhivad suurema ulatusega loodusjõud, millel on oma etteantud tee käia.
Kuna areng toimub AJAS ja on lainelise kuluga, siis peab hakkama teadvustama, et üks arenguperiood on ületanud oma tipu maksimumi ja asunud paratamatule langusteele. Pendel hakkab liikuma teise äärmusesse, käivitades ülekaalukad destruktiivsed protsessid, mis peavad hakkama lagundama olemasolevat, et teha ruumi uuenemisele.

Tänases maailmas oleneb kogu inimkonna edasine käekäik väga suurel määral iga üksiku inimese teadlikkusest ja kooskõlast Kõiksuse seadustega.
Iga inimene peab mõistma, et stabiilsust ja paigalseisu ei ole olemas neljamõõtmelises aegruumis. Täpselt nagu ükski õnn, tippstaatus ega hiilgus ei kesta igavesti. Samahästi ei kesta ka õnnetus, langus ja ebastabiilsus igavesti.

Oleks õige arvestada, et vahelduvad protsessid lihtsalt ON looduse toimimise paratamatud osad ja kohanev inimene läheb protsessidega võimalikul määral kaasa. Kuna maailm on duaalne, siis leidub igas protsessis + ja - märgiga olekuid ja suundumusi. Lootusetusest aitab välja võime märgata head näiliselt halbades sündmustes ja keskendudes sellele haarata kinni uutest seninägemata võimalustest isiklikuks arenguks.

Paraku, elu näitab, et tuuleveskiga võitlemine on tulutu. Kui asi on ikka väga halb ja talumatu, siis kindlasti saabub leevendus. Mida hullem olukord seda kiiremini tuleb leevendus. Mida suurem on õnn ja rahuolu iseendaga, seda tõenäolisem on mingi suurem tagasilöök või ebaõnn.
See on nii, sest pendel ei jää kunagi ühte asendisse kinni, vaid liigub uuesti tagasi....
Arusaam neist seadustest aitab raskel momendil lootust hoida ja pidurdada ülevoolaavat rõõmu mõõdukamaks.....et valmistuda muutusteks, mida dikteerib paratamatu tagasilöögiga toimetulek.

Lühidalt, inimene peaks avatud silmadega ringi vaatama ja avastama probleemide seemneid enne, kui need võrsuma hakkavad. Olles teadlik ohustavatest probleemidest, saab neid nullida enne kahju teket. Nullimine aga tähendab ennetamist, iseenda muutmist ja kohanemist uute nõuetega, mis on tulekul, kuid mitte veel kohal, mis ongi areng!
Kaasaegne periood on jõudnud suure murrangu eelmängu. Kõik seni igikestvalt toiminud väärtused kangutatakse lahti ja lõhutakse. Ilmselt on nad aja kulule ja uutele kvaliteetidele jalgu jäänud....

Muidugi, on enamus selle vastu, mis ka loomulik. Mina ise nende seas!
Kuid kaasaminejate suur hulk kõneleb vajadusest suurteks muutusteks. Oleks vale selle ees silmi sulgeda, sest niikuinii lähevad muutused läbi, kui neile juba on kõlapinda tekkinud. See ei tee rõõmsamaks kirjutise autorit ega väga paljusid teisi, kuid Kõiksusel on omad plaanid....

Murrangut on ette valmistanud tehnilise arengu eriline kiirus ja hoog viimasel 100 aastal ja eriti viimasel kümnendil. Sama või veelgi kiirema tempoga jätkub areng edaspidi. Me lihtsalt ei kujuta ette, milliseid võimalusi avab tehnoloogia jätkuv areng ja missuguseid bio-tehnolooglisi masinaid või supervõimetega olendeid saab tulevikus konstrueerida inimkeha baasil, kes hakkavad omama kujutlematuid omadusi ja ühtlasi ka täiesti uusi vajadusi.

Võibolla vajab arenev maailm täiesti uut mõistusliku elu vormi Maal, et optimaalselt kasutada selle imelise planeedi kõiki võimalusi.
Uue kvaliteediga asukas Maal vajab puhast lehte, kust kõik segav ja üleliigne on maha pühitud. Samuti vajab ta kõiki võimalusi arenguks, et kasvada välja vanast ja nõrgast bioloogilisest kehast supervõimetega kõrgmõistuslikuks olendiks.
Hirmutav? Jah, minule küll!

Inimkonnast Maal on saanud ühtne Globaalküla, milles kõik toimuv, nii edenemine, kui katastroofilised arengud haaravad kogu maakera tervikuna.
Millised valikud jäävad meile, tavainimestele, suurte muutuste tuules?
Kindlasti osadele meist avanevad täiesti uued perspektiivid ja ülejäänutele suur hulk katsumusi ja vaeva. Meist endist sõltub palju, kummale poole liigitume. Mõttetu vastuseis protsesse ei peata ja kurnab vaid meid endid.
Kui võtta muutusi paratamatutena ja ühtse kõrgema ettemääratud protsessina, siis on meil kergem leppida, avarduda ja uuendada oma mõttemaailma ja summutada eelarvamusi.

Avatus avab tee.
Kindlasti leiame omale midagi sobivat ja arendavat.
Rahulik teadlikkus maailmas ja eluslooduses toimivatest protsesssidest aitab jääda püsima. Leppida, kohaneda ja realiseerida ennast uues kuues. Mida teadlikum on inimene, seda vähem ta kannatab ja seda vähem ta üllatub negatiivselt elu keerdkäikudes.
Elu, protsesse ja inimesi tuleks võtta sellisena, nagu nad on, mitte sellistena, nagu me tahaksime et nad on....
Kuid, meile jääb ka võimalus neid protsesse inimesele suupärasemaks kujundada...kui me ei kaota lootust ja usku endasse!

Sirjelind

Vastutus ja arengud 3

Tänaseks päevaks on maakerast saanud Globaalküla, milles mistahes arengud haaravad kaasa kõiki riike ja rahvaid.
Seetõttu on tänaste valitsejate ja otsustajate õlul tohutu vastutuse koorem, millest sõltub kogu tsivilisatsiooni edasine käekäik.
Kas nad seda ka tunnetavad? On nad ju täpselt samasugused ekslikud inimesed, nagu me kõik, vaevlevad oma nõrkuste ja skandaalide küüsis, vilistavad vastutusele, ahnitsevad, kuritarvitavad oma võimu ja tahavad lihtsalt isiklikku elu hästi elada ja elumõnusid nautida.
Missioonitunnet ja vastutuse suutust inimkonna ees, on neis vähe või see üldse puudub. Mõned erandid välja arvates.

Tunnistades arengute tsüklilist kulgu tõusude ja paratamatute langustega, võib ette aimata, et tsivilisatsiooni kuldaeg lääne ühiskondades on suuresti murenenud.
Kuldaeg kestis kogu selle perioodi, mil meie N-liidu rahvaste vanglas vaevlesime ja terrorit talusime.
Seega pole N-liidu rahvad seda kuldaega üldse kogenud, peale nomenklatuurse kliki. Neil oli küll kuldaeg, suur võim kaasinimeste elu üle käes ja täielik vabadus igasugusest vastutusest. Lisaks kõik tavakodanikule kättesaamatud hüved kasutada.
Orjastatud rahvas oli täiesti ilma igasuguste inimõigusteta....
Kuid, tunnistades maailma seadusi, tasutakse ülekohus ja võimu kuritarvitused väljateenitud katsumustega. Mis kindlasti tabas ja tabab tollaseid kurjameid.
Kuid, seda destruktiivset perioodi saab ka käsitleda ka, kui vajalikku ja möödapääsmatut ettevalmistust mingiks täiesti uueks kvaliteediks....

Tänapäeva maailm on vastutuse, moraali ja eetika puudumise raskes kriisis. Moraal ja eetika seadis tuhandeid aastaid inimkonda ratsionaalsetesse raamidesse, mis tagas vajalikud arengud kuni tänase päevani.
Aga, aja kulg on alustamas uut tõusu uuele kvaliteedile ja uutele ühiskonnamudelitele, mis eeldab vanade tõdede lammutamist.
Praegusel ajal on kõik lagunemas ja suunatud allakäigu spiraalile. Kõik igikestvad inimlikud väärtused on devalveeritud ja naeruvääristatud.

Tehnika on tunginud kõikidesse eluvaldkondadesse, kuni tehislihaste ja närvide loomiseni, kuni küborgideni ja tehisliku elu loomiseni, milleni on jäänud vaid üks samm. Juba on suudetud luua kunstlikku DNA ja seda algloomadesse sisestada, muutes algloomade geneetikat ja luues uusi liike.
Inimese bioloogiline olemus ja mentaalse olemuse tuunimine on järgmisena sihikul, väärtushinnangutest rääkimata.
Ilmselt on plaanis luua uus inimtõug, kes muutuks osaks kõrgtehnoloogilisest maailmast, kellel puuduvad isiklikud tundeid ja mõistus.
Võimalik, et tulevased inimkonna arenguid juhitakse superaju poolt ja inimolendid tajuvad vaid seda, mis superaju lubab või käseb....

Kui sellele teadmisele läheneda kiretult, siis on täiesti mõistetav, et supertehnoloogia nõuab koostööks superinimest. Bioloogiline inimkeha ja aju ei pruugi olla kunagi sellise võimekusega, et toime tulla supertehnoloogiaga.
Ei ole ka kaugel aeg, mil supertehnoloogia võib hakata ennast ise taastootma ja kujundama uusi täiustatud mudeleid, mis luust ja lihast inimest segava ja ebatäiusliku faktorina sellesse protsessi üldse enam ei vaja.....
Tõepoolest, hirmutavad perspektiivid, kuid sellekohaseid materjale on internetis saadaval olnud.

Eks ulme on ju alati käinud paar sammu eespool tegelikkusest.
Jules Verne romaanis oli allvelaev ’Nautilus’ loodud ammu enne selle idee tegelikuks saamist. Sarnaselt võib juhtuda palju pöörasemate ideedega.
Kõige selle superarengu juures tekib koheselt küsimus: ’Kes koordineerib ja kes vastutab tulemuste eest?’

Niipalju, kui on olnud kättesaadavat informatsiooni, on kaasaegse inimkonna saatuse juhtimise oma kätesse koondanud nn. illuminaatide vabamüürlaste väike seltskond, kelle kohta igasugune info isikkoosseisu ja konkreetse tegevuse on blokeeritud laiemale ringile. Teadaolevalt kuuluvad sellesse superseltskonda kõik kaasajal suuremal võimu või rahapositsioonil olevad isikud (riikide liidrid, pankurid, miljardärid, kuningliku pere liikmed jne.)
Välja on imbunud ka mõned nende kavatsused inimkonna suhtes, mille lugemine tõstab juuksed peas püsti. Neist siinkohal juttu ei tahaks teha, see oleks päris omaette teema, kuid iga huviline võib leida sellekohast materjali guugeldades internetis.

Kui jällegi kiretult läheneda sellele kõigele, mis maailmas toimub, siis võibolla saab selgemaks vajadus lagundada olemasoleva maailma seni kehtinud struktuure ja alustugesid, et järk järgult üle minna täiesti uuele supertehnoloogilisele maailmakorraldusele, mis omakorda avab planeedile Maa ennenägematud võimalused nii ühtlustatud arenguteks inimkonna, tehnoloogia kui kommunikatsiooni osas, sealhulgas ka võimalust suhelda ka teiste supertsivilisatsioonidega kosmose avarustes....Kas see on ulme? Jah, praegu küll!
Aga kes vastutab tegelike tulemuste eest? Kas see ei või väljuda kontrolli alt ja viia inimkonna enesetapuni...?

Ja veel: maailma hulgalistes salalaborites on tehtud süvauuringuid bioloogias ja teistes teadustes, mille tulemusi avalikkuse eest hoolikalt varjatakse.
Toimuvad otsingud võimalusteks manipuleerida inimteadvusega, kontrolli saavutamiseks hulkade üle, aju võimekuse tõsmiseks, immuunsüsteemi mõjutamiseks, haiguste ravi ja uute seninägemata haigustekitajate disainimiseks....jpm.

Me ei tea ka seda, kas müüt tulnukate varasematest külaskäikudest ja inimkonna harimisest ühel või teisel maal (N: Kristuse isik) on tõsi või väljamõeldis.
Kuid võib ka olla, et jäävad seljataha surm ja haigused, muutub võimalikuks liikuda ajas edasi ja tagasi, liikuda mistahes universumi punkti läbi kosmiliste ’ussiaukude’ , olla mistahes ruumi punktis mistahes kiirusega, suhelda endast targemate ja arenenumate tsivilisatsioonidega, areneda piiritult ja kogeda ennenägematut ilu ja harmooniat...kes teab, kes vastutab?

Keegi tavainimestest ei tea, kas läheb nii ja kas üldse säilime liigina kuni selle fantastilise ajani? Keegi ei tea, ka kes vastutab tulemuste eest.
Igatahes on selge, et mateeriaga olemuslikult toimuvaid protsesse ükski surelik inimene Maal peatada või kõrvale kallutada ei saa.
Kuid kõike vastu taevast lasta tuumakatastroofis saab ilmselt küll, kui mõistust napib või tuumanupp mõne ajupuudelise näpu alla satub.....
Kes juhib ja kes, kontrollib, kes vastutab? Kas keegi teab? Mina küll ei tea.

Võibolla illuminaatide salaorganisatsioon teab, kes seni väga kiivalt varjab nende kasutuses olevat infot ja oma salaplaane inimkonna tuleviku suhtes. On kirjutisi, mis väidavad, et maavälised tsivilisatsioonid on sekkunud nähtamatu ja hoomamatuna inimkonna arengutesse, püüdes blokeerida inimkonna enesehävitust....võibolla, see oleks ju neist kena! Kas mingi salajane valitud kõrgseltskond maalasi (illuminadid?) on pühendatud sellesse koostöösse...
Aeg näitab, mis saab, kes vastutab ja kuhu liigutakse.

Seni, kuni üldiste arengute rajad selginevad, on igaühel meist vajalik jääda mõistuslikuks inimeseks, täita oma kohust pere, kaasinimeste, kogu inimkonna ja kogu maakera eluslooduse suhtes, et jääks alles keskkond, milles bioloogiline elu on võimalik.

järgneb...

Vastutus ja arengud 2

Esoteerilise printsiibi alusel on iga inimene, kes on maailma sündinud ehk siia ilma ’saadetud’, teatud ülesannetega, mille täitmise eest ’vastutab’ inimene Kõiksuse ees karma printsiibil.
Oleks kasulik seda fakti teadvustada ja proovida ära tunda seda ülesannet, mis meile peale on pandud, kuid mille täitmine ei pruugi olla sugugi lihtne.
Ilmselt peaks inimene ikka oma sisehäält kuulama ja endale kaasa antud võimeid ja andeid ära kasutama, sest midagi ei anta ’niisama’, vaid ikka ’asja pärast’. Inimene peaks elama harmoonias oma sisemise ’Minaga’ ja vahel ka kuulatama hoolega sisemisi impulsse ja märguandeid.

Ülesandeid tuleb täita, mitte kõrvale hiilida, sest Kõiksusel on korralik ’arvepidamine’ vastutuse osas ja igaüks saab elult just seda, mis ta ise välja on teeninud.
Paraku, ülesannete lahendamisele ei aita karvavõrdki kaasa otseteede valik või üle nurkade sõitmine...
Sõltuvalt ühiskondlikust staatusest ja väga paljudest lisateguritest, laieneb iga inimese individuaalne vastuts mitmetasandiliseks kollektiivseks vastuseks.
Ideaalset, püsivat ja turvalist materiaalses maailmas ei eksisteeri, mitte ka eluslooduses ega inimkooslustes. Kõik on pidevas muutumises.
See postulaat on üks maailma arengu alustugesid.

Alati on olnud vapustusi ja katastroofe, mis on hävitanud vana ja avanud uue puhta lehekülje. Need on vääramatud looduse seadused.
Arvatavalt Maakera kokkupõrge suurema asteroidiga, tegi lõpu eelajalooliste koletiste võimule ja avas uksed uue, hoopis teistsuguse elu tekkeks
Ka inimkond on kogu oma eksisteerimise vältel seisnud silmitsi kõikvõimalike purustavate ja lagundavate loodusnähtustega, samuti omavaheliste konfliktide ja sõdadega.
Ei ole püsivat edenemist vaid alati on mingid perioodid, mille käigus loome ja edenemise protsessid on ülekaalus ja mis seejärel vahelduvad lammutavate protsessidega. Vanade kultuuride varemetele kerkivad uued ühiskonnad ja kultuurid, orgudest saavad mäed ja mägedest orud, meredest kõrbed ja kõrbetest mered jne, jne. Need on looduse vääramatu jõu tulemused. Selle valdkonna seadused ja muutused on suuremate tähtedega kirjutatud, kui meie nägemisulatus lubaks lugeda... kuid edaspidi võib meie füüsikaline nägemisteravus paraneda, et täpsemalt lugeda kosmiliste seaduste raamatut....
Õnneks kestavad kõik edenemise perioodid piisavalt kaua, võimaldades inimestel midagi tähelepanuväärset üles ehitada, arendada ja kogeda sellest tulenevaid hüvesid.
Sotsiaalsete ja territoriaalsete muutuste korral, võib pea alati leida ajaloost isiku, klanni või rahva, kellele langeb vastutus toimunu eest.

Igal mistahes arengul võib eristada kolme etappi.
Kui vana on lagunenud, siis uued loovad jõud asuvad tööle. Innukad inimesed liituvad koostööks ühiste eesmärkide nimel ja selle käigus luuakse suurel hulgal väärtusi. Inimesed on ise seejuures õnnelikud ja rahulolevad. Kõik liigub positiivsuse suunas.
Vastutuse kriteeriumid on täpselt paika pandud ja enamus inimesi ei soovi või ei julge avalikult jätta vastutamata oma tegude tagajärgede eest. Enesekontroll ja sotsiaalne kontroll töötavad hästi ja kõik laabub.

Edenemise perioodid õpetavad meile lihtsat tarkust: kui igaüks täidab oma kohust ja teeb seda heameelega, siis muutubki kõik paremuse poole.
Piisab sellest, kui enamus inimesi selliselt mõtlevad ja tegutsevad. Kunagi ei ole võimalik kõiki inimesi ühetaoliselt motiveerida. Kuid, kui ühiskonna väärtushinnangud on adekvaatsed, siis enamus inimesi tegutseb positiivselt.
Kui riiklik institutsioon ja kõrgeim võim võtab omale vastutuse ühiskonna õiglase korrastamise eest, siis luuakse kõik võimalused positiivseteks arenguteks ja tõkestatakse negatiivsed ilmingud minimaalsele tasandile.

Õiglane kohtusüsteem, informatsiooni avatus ja õigsus, minimaalne korruptiivne käitumine valitsevates ringkondades, samuti piisavalt korralekutsuvad karistused tekitavad inimestes respekti oma riigi ja valitsuse vastu. Tekib ka motiiv elada ausalt, vastutad, sest isikliku tublidusega saab ühiskonnas edasi jõuda.
Kui aus vastutus tasub ennast ära, edendab kõike positiivselt ning lisab vastutavale isikule positsiooni ja tunnustust, siis areneb kogu ühiskond üldise heaolu ja rahulolu kõrgemale tasandile.

Looduse seadused on nii seatud, et kulg on laineline ja vastandite ’võitlus’ annab kulule iseloomu. Kord on Piibeleht peal ja Vestmann all ....ja vastupidi....
Protsesside sisemine olemus on vastandlik ja dünaamiliselt ajas kulgev.
Seetõttu ei ole mitte midgi püsivat materiaalses maailmas olemas.
Kui on saavutatud heaolu tipp, siis algatavd sisemised protsessid mandumise ja allakäigu. Sellest ei ole pääsu.

Kui aga aja kulg on saavutanud maksimaalse madalseisu, maailmas puudub kord ja vastutus, valitseb ebastabiilsus ja kaos, viivad negatiivsed destruktiivsed jõud protsesse lõpuni ja edasi kuni murdepunktini.
Kulg seab ennast uuesti tõusvale joonele, tasapisi taastuvad kord ja vastutus, kuid ometi ei taastu kõik endisel kujul, vana kordusena, vaid täiesti uues kuues.
Sellist protsesside spiraalset kulgu (mis lahti tõmmatuna sarnaneb lainelisele) iseloomustavad paratamatud tõusud tipuni ja langused kuristikuni.
Midagi stabiilset ega püsivat ei ole maailmas olemas.

Mingisugune stabiilsus on saavutatav vaid muutustega kaasa minnes ja enese muutminsega vastavalt aja nõuetele.
Need seadused kehtivad kogu elusas ja elutus looduses, samuti inimühiskondades.
Alates juba ühiskonna algrakukesest, perekonnast ja lõpetades riikide liitude ning kogu Maa elanikkonnaga.
Kuna riikide puhul on tegemist väga suurte inimhulkadega, siis valitsevate ringkondade vastutus on erakordselt suur.
Selle kannavad auga välja vaid erakordsete omadustega targad ja isetud inimesed, kes oskavad paratamatuid muutusi ette näha ja nendeks valmistuda järk-järgult ning valutumalt läbi viia.
Tegelikkus on aga hoopis erinev. Võimu juurde on aegade vältel pääsenud väga erineva kvaliteediga inimesed, ehk lihtsalt inimesed meie seast. Juhuslikkuse moment on olnud väga suur.

On olnud neid, kes on võimu pärinud oma sünniga valitseja peresse. Võimu tuli vastu võtta ja kanda ka küündimatutel ja isegi segase mõistuse ja tundeeluga indiviididel, kelle käe all tekitati ebaõiglust ja raskeid kannatusi väga paljudele inimestele.
KUID, MALENUPUD AJALOO MALELAUALE VALIB VÄLJA MEIST SÕLTUMATU JÕUD- AEG,.....PRAEGUSE UNIVERSUMI TÖÖRIIST.
Vastavalt muutuste iseloomule, mida peab tegema aja nõuete kohaselt, valib aeg sobiva indiviidi muutuste tegijaks.

järgneb...

Vastutus ja arengud

Autor: Sirjelind

Vastutus laiemas mõttes on on aegade vältel olnud kogu inimühiskonna stabiilsuse, korra ja arengu nurgakiviks.
Vastutust saaks siduda vaid inimeseks olemisega, kuid võibolla on midagi sarnast olemas ka kõrgematel loomadel ja me teeme neile ülekohut alahindamisega.
Vastutus kitsamas mõttes kuulub lahutamatult iga üksiku indiviidi ellu, mis sealt edasi laieneb perekonnale ja kollektiivsele vastutusele riigi, inimkonna ja looduse ees.
Ilma vastutuseta oma tegude, mõtete, kavatsuste ja motiivide eest, ei saa täisväärtuslikult elada ükski inimene.
Vastutuseta ja ülekohtuga toimida püüdvad indiviidid ja ühiskonnad satuvad kaosesse ja lahkuvad areenilt olematusse...

Siiski on vastutamatusel ka oma roll mängida arengute kujundamisel, sillutades teed suurtele murrangutele ja kvalitatiivsetele muutustele
Vastutamatuse käigus luuakse eeldused vana korra lammutamiseks, et sellele kerkiks täiesti uus kord koos uute vastutuse liikidega. Looduses mängivad sama rolli suuremad või väiksemad katastroofid.
Tundub tõesti, et kõigel, mis siin maailmas eksisteerib ja toimub, on oma roll mängida arengutes ja muutustes.

Minnes kitsamalt vastutuse juurde inimühiskonnas, peab nentima, et vastutuse mõiste ähmane enamuse inimeste jaoks. Vastutuse eiramine või arvestamine võimulolijate puhul, on määratult ulatuslikuma mõjuga.
Üksikud inimesed ja sootsium tervikuna võivad mõista vastutust hoopis teisiti, kui mõni üksikindiviid, kes töötab vastu ühiskonna seadustele ja toimib enda arvates õigesti.
Samas tuleb tunnistada, et igas toimivas struktuuris on alati kaks vastandlikku poolust, mis üksteisega nö. ’võitlevad’, seda kas otseses või kaudses mõttes. Alati on neid, kellele kehtiv stabiilne kord ja reeglistik ei meeldi ja nad tahaksid reegleid rikkuda ja uutega asendada.
Pole midagi teha, need vastuolud on omakorda arengute motivaatoriteks.

Kuna kulg ja areng on laineline, siis iga faasi püsimiseks suhteliselt stabiilsena, on varutud ka mingi ajaperiood, mille vältel sisemised vastandlikud jõud seda korda lõhkuda ei suuda.
Iga kehtiva korra stabiilsus põhineb suurema osa ühiskonnaliikmete toetusele ja vastutusele.
Kui üksikud indiviidid tunnetavad oma tegude korral vastutust, siis toimiv kord püsib ja areneb.
Kui kehtiv kord on ennast ammendamas ja jääb jalgu arenguvajadusele, hakkavad üha rohkem pead tõstma destruktiivsed jõud, mis hakkavad järk-järgult lagundama olemasolevat stabiilsust....

Saabunud laineharja ületamise ja languse faas, mille käigus saab ühiskonnale ja üksikinimestele osaks pealesunnitud muutusi, kannatusi ja kaotusi. Seega hakkab valitsema nn. ’ülekohus’, mis viib lõpuni oma lagundava missiooni.... Lagundavad jõud võivad olla sisemise või välimise päritoluga (N: vallutused, sõjad).

Kui selles võtmes defineerida vastutust, siis paraku, vastanduvad siin kaks vastutuse liiki: olemasolevat säilitav ja olemasolevat lagundav vastutus. Mõlemate vastutuste juhtivaks jõuks on siiras usk oma ’õigsusesse’ ja vastaspoole ebaõiglusse. Mõlemad pooled tunnevad vastutust OMA missiooni teostamisel.
Kui sügavamalt mõtiskleda eksistentsi mõttekuse ja kulu iseärasuste üle, siis saab järjest selgemaks fakt, et ’kõik on suhteline’ ja vaateväli sõltub kõrgusest, kohast ja nurgast, kust asju ja sündmusi vaadelda.

Täpselt sama toimub ka vastutuse tunnetamisega. Kahtlemata iga erineva positsiooni ja mõtteviisi esindaja lähtub OMA arusaamisest vastutusest, mis võib olla ja ongi väga erinev, sõltuvalt indiviidi antud positsioonist. Positsiooni aga vormib terve hulk erinevaid tegureid, sealhulgas riik, rahvus, geograafiline asend, eelnev ajalugu, usk, kombestik, elulaad, jõukus, staatus, pärilikkus, keel jne. jne. Võime tuua siinkohal lõputu rea näiteid, millest koosneb iga üksiku indiviidi enesemääratlus, vastutuse mõiste ja tegutsemise motiivid.

Täpselt sama skeemi alusel kujunevad hoiakud ja vastutuse liigid erinevate rahvaste, erinevate usundite ning traditsioonidega piirkondade või riikide siseselt. Igaüks vastutab oma riigi, rahva, pere jne eest. Ja....vastanduv pool teeb täpselt sedasama... Kummal on rohkem õigust?
Iga üksiku inimese olemusliku telje moodustab teadmine oma kuuluvusest kindlasse kooslusesse, mis elab kindlal maa-alal, kindlate reeglite järgi ja räägib samas keeles. Igaüks teab maast-madalast, et olemasolev on kestnud kaua, nii on alati elatud, et seda maad ja elustiili tuleb kaitsta kõigi võimalike vahenditega ja igaüks peab selle eest vastutama.
Selline programm on meist igaühesse sisse kodeeritud koos emapiimaga ja selle alusel tunnetab iga inimene oma vastutust, mis omakorda jaguneb mitmeks erinevaks komponendiks.

Et inimühiskond toimiks ja püsiks stabiilsena, kasvõi teatud aja, peab iga ühiskonnaliige tunnetama oma vastutust ehk teisisõnu kogu elu ongi üksainus suur vastutus....ja seda igas valdkonnas, millega elus kokku puutume, alates perekonnast ja lõpetades mistahes positsioonidega.
Kõigepealt hakkab vastutus peale iga inimese tasandilt. Igaüks vastutab omaenda käekäigu, tervise, suhete, käitumise, tegude, motiivide jne. eest. Sest see kõik on suurel määral inimese enda teha, kui jätta välja õnnetused ja fataalsed haigused.
Vastutus on elukestev kohustus, mis täidab igat meie päeva ja tundi, kus me ka ei viibiks.

Vastutuse tunnetamine, koostöö, üksteisest hoolimine, ausus ja ligimesearmastus ongi need faktorid, mis on lubanud inimkonnal püsima jääda looduse olelusvõitluses ja areneda tänase tehnoloogilise tasandini.
Inimühiskonnas on alati loodud korrastatud struktuure (riigid, linnad asulad) ja hierarhiaid (valitsejad ja võimu teostajad abilised). Mida kõrgema staatusega on juht seda suuremad on tema volitused, kuid ka vastutus on mõõtmatult suurem. Ainult väga võimekas liider suudab kanda vastutust riigi toimimise eest ja tagada alluvatele piisavalt stabiilsust ja turvatunnet.
järgneb..