pühapäev, 18. märts 2012

Vastutus ja arengud 4

Tulles uuesti tagasi kaasaega, prooviks lühidalt hetkeolukorda analüüsida
Nagu varem mainitud, algab vastutus teiste eest perekonnas. Vanemad on lapsed kasvatanud ja nendele elutarkuse kaasa aandnud.Hiljem hoolitsevad lapsed tänutundest vanemate eest kuni nende päevade lõpuni. Nii on kestnud see kõigis ühiskondades ajast-aega.

Tänapäev on oluliselt muutnud neid traditsioone. Lapsi kasvatavad suurel määral ühiskondlikud institutsioonid, lasteaiad ja koolid, kodune roll on vähenenud miinimumini. Vanemlikud kohustused on valdavas osas läinud nn. ’riigi’ kätte ja lapse kujunemine on väga mitmetahuliseks muutunud. Õpetajad, koolikaaslased, vabalt kättesadav infotulv kõigist kanalitest, meedia, reklaam jpm. faktorid kujundavad noort palju enam, kui kodune keskkond, mille suudavad luua tööst väsinud ja erinevate vastutuste-kohustustega ülekoormatud vanemad.

Sellest tulenevalt hajub konkreetne vastutus olematuks, või kaob üldse, hargnedes lõpmatuteks erinevates suundades toimivateks mõjutusteks....
Varasemal ajal toimis ühiskond ’hulgirakse organismina’, kus igal rakukesel ehk perekonnal oli oma eripära, väljund ja produkt.
Praegusel perioodil süveneb järjest tendents, kus algrakukesed kaotavad oma eripära ja lahustuvad järk-järgult suures ’ainurakses hiigelsootsiumis’, milleks võib olla riik, liikide liit ja tuleviku väljavaatena kogu inimkond.
Meile võib see kõik meeldida või mitte, aga eriti paljut me muuta ei saa. Suuremad jõud toimivad väljaspool meid.
Praegust perioodi iseloomustab tegelikult poolik või täielik riikliku vastutuse puudumine ja totaalne manipuleerimine inimeste teadvusega valede, pooltõdede või väärastunud surrogaatinfo levitamise abil.

Keegi ei defineeri täpsemalt ühiskonna tasandil enam õigust ja õigsust.
’Tagasi koopasse’ võiks öelda, kel jõud (suurem nui, raha, positsioon), sel ka õigus!
Inimesed ise ei suuda õigusküsimustes kokku leppida, nad vastanduvad, võitlevad, kannatavd, hukkuvad..... ja totaalne mõistmatus ja õigusetus võtab maad....
Tegelikult, tõele silma vaadates, on saabunud vastutus vaba KÕIKELUBATAVUSE periood, kus protsessid toimivad juhuslikes suundades, tekivad ja kaovad, kuhu välja jõuavad, on raske prognoosida.

Alles on jäänud vaid väheste inimeste sisemine vastutustunne ja soov elada võimalikult harmoonias looduse ja teiste inimestega. Üldised, mõistusepärased korrastatuse regulatsioonid on aga ammu hingusele läinud....
Suur hulk nõrgemaid inimesi kaotab pea ja orientatsiooni väliste võimaluste tohutus mitmekesisuses, sealhugas kõikvõimalike hukutavate peibutuste rohkuses.
Pahelised valikud peibutavad, pakkudes võimalust põgenemiseks olemasolevast tegelikkusest ja hullusest.


Inimpsüühika ei pea vastu lõpmatule valikute hulgale. Hakkab toimuma destruktsioon, mille käigus selektsioon sõelub välja tugevamad, kes leiavad oma nišši ja koha päikese all. Nõrgemad lahkuvad areenilt. Kui asju kiretult võtta, siis saab seda protsessi nimetada kohanemisvõime prooviks ja looduslikuks valikuks muutunud oludes.
Mõtlevale inimesele tekib siinkohal mõttepaus.

Tekib arusaam, et nii kogu planeeti Maad, kui kõike selle planeediga toimuvat juhivad suurema ulatusega loodusjõud, millel on oma etteantud tee käia.
Kuna areng toimub AJAS ja on lainelise kuluga, siis peab hakkama teadvustama, et üks arenguperiood on ületanud oma tipu maksimumi ja asunud paratamatule langusteele. Pendel hakkab liikuma teise äärmusesse, käivitades ülekaalukad destruktiivsed protsessid, mis peavad hakkama lagundama olemasolevat, et teha ruumi uuenemisele.

Tänases maailmas oleneb kogu inimkonna edasine käekäik väga suurel määral iga üksiku inimese teadlikkusest ja kooskõlast Kõiksuse seadustega.
Iga inimene peab mõistma, et stabiilsust ja paigalseisu ei ole olemas neljamõõtmelises aegruumis. Täpselt nagu ükski õnn, tippstaatus ega hiilgus ei kesta igavesti. Samahästi ei kesta ka õnnetus, langus ja ebastabiilsus igavesti.


Oleks õige arvestada, et vahelduvad protsessid lihtsalt ON looduse toimimise paratamatud osad ja kohanev inimene läheb protsessidega võimalikul määral kaasa. Kuna maailm on duaalne, siis leidub igas protsessis + ja - märgiga olekuid ja suundumusi. Lootusetusest aitab välja võime märgata head näiliselt halbades sündmustes ja keskendudes sellele haarata kinni uutest seninägemata võimalustest isiklikuks arenguks.

Paraku, elu näitab, et tuuleveskiga võitlemine on tulutu. Kui asi on ikka väga halb ja talumatu, siis kindlasti saabub leevendus. Mida hullem olukord seda kiiremini tuleb leevendus. Mida suurem on õnn ja rahuolu iseendaga, seda tõenäolisem on mingi suurem tagasilöök või ebaõnn.
See on nii, sest pendel ei jää kunagi ühte asendisse kinni, vaid liigub uuesti tagasi....
Arusaam neist seadustest aitab raskel momendil lootust hoida ja pidurdada ülevoolaavat rõõmu mõõdukamaks.....et valmistuda muutusteks, mida dikteerib paratamatu tagasilöögiga toimetulek.


Lühidalt, inimene peaks avatud silmadega ringi vaatama ja avastama probleemide seemneid enne, kui need võrsuma hakkavad. Olles teadlik ohustavatest probleemidest, saab neid nullida enne kahju teket. Nullimine aga tähendab ennetamist, iseenda muutmist ja kohanemist uute nõuetega, mis on tulekul, kuid mitte veel kohal, mis ongi areng!
Kaasaegne periood on jõudnud suure murrangu eelmängu. Kõik seni igikestvalt toiminud väärtused kangutatakse lahti ja lõhutakse. Ilmselt on nad aja kulule ja uutele kvaliteetidele jalgu jäänud....


Muidugi, on enamus selle vastu, mis ka loomulik. Mina ise nende seas!
Kuid kaasaminejate suur hulk kõneleb vajadusest suurteks muutusteks. Oleks vale selle ees silmi sulgeda, sest niikuinii lähevad muutused läbi, kui neile juba on kõlapinda tekkinud. See ei tee rõõmsamaks kirjutise autorit ega väga paljusid teisi, kuid Kõiksusel on omad plaanid....

Murrangut on ette valmistanud tehnilise arengu eriline kiirus ja hoog viimasel 100 aastal ja eriti viimasel kümnendil. Sama või veelgi kiirema tempoga jätkub areng edaspidi. Me lihtsalt ei kujuta ette, milliseid võimalusi avab tehnoloogia jätkuv areng ja missuguseid bio-tehnolooglisi masinaid või supervõimetega olendeid saab tulevikus konstrueerida inimkeha baasil, kes hakkavad omama kujutlematuid omadusi ja ühtlasi ka täiesti uusi vajadusi.

Võibolla vajab arenev maailm täiesti uut mõistusliku elu vormi Maal, et optimaalselt kasutada selle imelise planeedi kõiki võimalusi.
Uue kvaliteediga asukas Maal vajab puhast lehte, kust kõik segav ja üleliigne on maha pühitud. Samuti vajab ta kõiki võimalusi arenguks, et kasvada välja vanast ja nõrgast bioloogilisest kehast supervõimetega kõrgmõistuslikuks olendiks.
Hirmutav? Jah, minule küll!

Inimkonnast Maal on saanud ühtne Globaalküla, milles kõik toimuv, nii edenemine, kui katastroofilised arengud haaravad kogu maakera tervikuna.
Millised valikud jäävad meile, tavainimestele, suurte muutuste tuules?
Kindlasti osadele meist avanevad täiesti uued perspektiivid ja ülejäänutele suur hulk katsumusi ja vaeva. Meist endist sõltub palju, kummale poole liigitume. Mõttetu vastuseis protsesse ei peata ja kurnab vaid meid endid.
Kui võtta muutusi paratamatutena ja ühtse kõrgema ettemääratud protsessina, siis on meil kergem leppida, avarduda ja uuendada oma mõttemaailma ja summutada eelarvamusi.

Avatus avab tee.
Kindlasti leiame omale midagi sobivat ja arendavat.
Rahulik teadlikkus maailmas ja eluslooduses toimivatest protsesssidest aitab jääda püsima. Leppida, kohaneda ja realiseerida ennast uues kuues. Mida teadlikum on inimene, seda vähem ta kannatab ja seda vähem ta üllatub negatiivselt elu keerdkäikudes.
Elu, protsesse ja inimesi tuleks võtta sellisena, nagu nad on, mitte sellistena, nagu me tahaksime et nad on....
Kuid, meile jääb ka võimalus neid protsesse inimesele suupärasemaks kujundada...kui me ei kaota lootust ja usku endasse!

Sirjelind


Kommentaare ei ole: