Jumalad töötavad taevas 6

Kuu täiendajad

Vahest on mu mõtteviis liiga julge ja järeldused astroloogia-teaduslikult vähe tõestatud, kuid pean nelja olulist asteroidi – Cerest, Vestat, Athenat ja Junot “Kuu täiendajateks”. See tähendab, et need neli asteroidi täiendavad isikuhoroskoobis seda informatsiooni, mida klassikalises astroloogias annab ainult Kuu.

Ceres

Astronoomiliselt on Ceres suurim asteroid Marsi ja Jupiteri vahelises asteroididevöös. Tema läbimõõt on 913 km. Väikeplaneetidest avastati ta esimesena, 1. jaanuaril 1801, järjekorranumbriks on tal seetõttu 1.

Mütoloogiliselt on Ceres muistne itali-rooma vilja- ja põllutöö jumalanna Proserpina (kreeka Persephone ehk Kore) ema. Cerese kreeka vaste on maajumalanna Demeter. Kui allilmavalitseja Hades (Pluto) kevadneiu (Persephone) kaasa viis, muutis ema Demeteri (Cerese) kurvastus kogu maa viljatuks. Siis korraldas Zeus asjad nii, et Persephone võis pool aastat viibida ema juures maa peal, teise poole mehe juures maa all. Nõnda tekkis põllumehe kalendrisse jaotus suvi-talv (suveööd, talveööd). Psühholoogiliselt kirjeldab see iidne lugu looduse rütmilist suremist ja taassündi, selle analoogia alusel psühholoogiliselt inimese eneseohverdamist tuleviku nimel.

K. Jungi meelest kirjeldab see müüt ema ja tütre vahelist igavest sidet, mis tagab (elu ja inimsoo) kestvuse ning järjepidevuse. Loo psühholoogiline dramatism seisneb selles, et ema, kes on tütart toitnud ja kasvatanud, peab temast loobuma teise, tema maailmast oluliselt erineva, maailma kasuks; leppima rusuva lahusolekuga selle nimel, et elu võiks jätkuda.

Laiemas tähenduses on Ceres looduse ümbersünni sümbol, inimühiskonnas juhib ta majandusprotsesse ja inimeste elukorraldust, kindlustab tsivilisatsiooni sujuvuse ja organiseerituse. Isikliku ohvri toomine sellesse protsessi väljendub kõige sagedamini isikliku töö panusena üldisesse töökatlasse.

Astroloogiliselt kirjeldab Ceres igapäevaelu toimetusi, tööd ja kasvatust sarnaselt Neitsi.märgile, mille valitsejaks teda asteroide tunnustavad astroloogid pakuvad. Asteroid Ceres vastutab horoskoobis töövõime, töö produktiivsuse ja selle rütmi ning tervise eest, samuti oskuse eest rakendada oma funktsiooni. Ta viitab sellele, milliseid tingimusi vajab inimene töö parandamiseks (Ceres Jääras – sõltumatus; Sõnnis – rahu ja mugavus; Kaksikutes – informeeritus jne.)

Kõige muu kõrval vastutab Ceres kasvatuse eest, näidates, milliste meetoditega on inimest kõige tõhusam kasvatada ja kus ta teisi kõige paremini juhendada oskab (Kaaludes – ilusate abstraktsete järeldustega; Kaljukitses – isikliku eeskujuga jne.) Ceres näitab vanemate ja laste vahelist sidet ja võib jutustada sellest, milliseid lootusi ja täitmata unistusi ema lapsele delegeerib (seda vaadatakse sünastriliselt). Ceres kirjeldab organismi elulisi protsesse ja äkilisi saatusepöördeid (elu keeriskohti) – sagedasti on ka surmahoroskoobis rõhutatud (võib.olla tähendab surm lihtsalt seda, et inimene on oma selle elu funktsioonid täitnud). Samuti reguleerib Cerese töö ja puhkeaja tsüklilist vaheldumist. Harmoonilise (ja tugeva) sünni-Cerese indiviid suudab korraldada tasakaalustatud tööelu ja tal pole perioode, kus kõik “põleb” või pudeneb käest.

Kuna asteroidid kirjeldavad seda, mis psühholoogilises mõttes toimub inimese psüühika ääremail, on nende uurimine süvapsühholoogiahuvilistele väga põnev. Ceres erinavates sodiaagimärkides näitab, kuidas erinevad inimesed töötavad ja milline on nende kasvatus.

Vesta

Astronoomiliselt on Vesta väikepalneet (planetoid, asteroid ) nr 4. Tema keskmine kaugus Päikesest on umbes 354 miljonit km (umbes 2,4 astronoomilist ühikut), läbimõõt 501 km. Vesta on heledaim väikeplaneet, mis soodsa seisu ajal olla nähtav isegi palja silmaga. Vesta avastati 1807. aastal.

Mütoloogiliselt on Vesta Rooma kodukoldejumalanna, kreeka vasteks on Hestia. Vesta on Zeusi (Jupiter) õde ja nagu Athena (Pallas Athena) ja Artemiski (Diana) on ta neitsilik jumal. Tema pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit erilist osa. Vesta on saladuslik ja silmatorkamatu, kuid mütoloogias sama hädavajalik, kui tuli inimelu püsimiseks.

Kui Ceres on asteroididest suurim, siis Vesta on neist eredaim. Päikesevalgus peegeldub hästi asteroidi vulkaaniliste mägede pinnalt. Vulkaaniline tegevus ning selle põhjus – taevakeha sisemine kõrge temperatuur, tekitavad tõelist hämmingut: kuidas suudab nii väike keha keset külma kosmost säilitada sellist sisemist tuld ja soojust?

Mütoloogiline Vesta, Saturnuse vanem tütar otsustas jääda neitsiks ning võttis endale missiooni – säilitada, kaitsta ja valvata igavest püha tuld. Vesta kui kodukolde jumalanna ja üks penaatidest – on Rooma rahva ja soo (s.h. sündimise) kaitsja. Riikliku kaitsja roll seob teda Kaljukitse, koduhoidmine aga Vähi-märgiga. Vesta on see tuli ning see põlemine, mis toetab ja säilitab elu. Kaljukitse ja Vähi vastuolu leiavad kompromissi sellisel kujul, mis on olemuslikult sarnane Neitsi-märgile.

Astroloogiliselt on Vesta nagu Saturni naiselik hüpostaas (kolmainsuse üks palgetest), mis tasakaalustab Kuu vastandlikku mõju: ta sümboliseerib inimese isiklikku ettemääratust, tema pühendumist missioonile ja ka oma eesmärkidele kindlaks jäämist (ustavust), ohverdamist õilsate eesmärkide (ülesannete) nimel. Suunates energia ühte punkti, kõrvaldab Vesta üleliigse. Seejuures on ta vähemalt sama fanaatiline ja karm kui Saturn ning valmis kõike altarile tooma.

Vesta sümboliseerib elujõu rakendamist mõne teise eesmärgi, võimalik, et vaimse, nimel: seda mõtet väljendab suurepäraselt tema kõrgendatud seis Skorpionis. Sellist seisu võib sageli seostada seksuaalsete hirmudega ja freudistliku kompleksiga “laps vaatab maailma läbi ema silmade”: Vesta ei lase lapsel emast lahku kasvada ja on see isiklik, mis seob meid Suure Maaemaga.

Sodiaagimärkides näitab Vesta neid valdkondi, mis soojendavad inimese hinge, valdkondi, kus ta on võimeline hästi kontsentreeruma, kus ta on võimeline teadvustama oma ülesannet ning sellele ka pühenduma. Vesta märkides näitab 12erinevat tüüpi, kuidas mobiliseerida ja fokuseerida energiat, s.h. ka seksuaalenergiat. Astroloogilistes majades viitab Vesta valdkondadele, kohustustele või pühendumistele. Ta näitab ka seda, millest meil on vaja loobuda, et täita oma elueesmärki.

järgneb...