Aleksander Nevski
Umbes aastal 1100 alanud sakslaste ittatung muutis Ida-Euroopa ja Baltimaade palet, tõi sinna saksa keele ja seadused ning pani aluse Hansa Liidule. 1226. aastal, ristisõdade haripunktis, tehti Saksa Ordule ülesandeks paganliku Preisimaa allutamine. Ordu peakorteriks sai Marienburg. 13. sajandi algul alustatud Liivi- ja Eestimaa sõjalisel allutamisel oli üheks olulisemaks sõjajõuks Mõõgavendade Ordu, mis hiljem liideti Saksa Orduga.
Vahepalaks seda, et 1219.a. 15. juunil Taani kuningas Waldemar II vallutab Tallinna. Linna eestkeelse nimekuju Lyndanise esmakordne mainig Läti Henriku kroonikas. 1220.a. Hendrik mainib esmakordselt linnust “Revele” nime all (castro Revelensi). Sarnaselt Venemaa tsaaride võimule tulekuga on mul kavas lähemalt võtta vaatluse alla ka Eesti ajaloos olnud tähtsündmused ja seda samuti taevaste seisude valguses. Aga läheme edasi ja järgmine oluline tegelane Venemaa ajaloos oli Aleksander Nevski.
Aleksander Jaroslavitsh, hüüdnimega Nevski, sündis 30.mail 1220. Tema Päike on Rjurikute kaardi Jupiteri lähedal Kaksikutes. Kaardis suur ruut, see kujund eeldab, et Nevskil tuli terve elu jooksul olla võitlusvalmis. Teravad olukorrad, võimuvõitlus ja sõjalised olukorrad olid temale vajalikud, et saaks täita oma elu ülesandeid. Asteroid Neva Skorpionis on opositsioonis Neptuuniga ja Nevskij on konjunktsioonis Jupiteriga Vähi viimastes kraadides. Venemaad sümboliseerib Medvedjev samuti ühenduses Jupiteriga. Võimule sai ta 16-aastase noorukina 1236. aastal, siis kui transiitsed Saturn ja Neptuun ning asteroid Novgorod tema Päikese peale jõudsid. Temast sai Novgorodi vürst, kus ta valitses 1251.aastani, mille järel asus suurvürstiks Vladimirisse.
Aleksander Nevskit loetakse heaks väepealikuks, oli osav poliitik ja diplomaat. Tema kaardis on Uraanil opositsioon Neptuuniga ja mõlemad on kvadratuuris Jupiteriga, T-kvadraat siis. Pluutol üsna täpne trigoon Neptuuniga. Marss on Lõvis ja sekstiilis Päikesega. Saturn trigoonis Jupiteriga. Nendest aspektidest siis tema andekus olla väejuht ja diplomaat välja paistab. Seda tõestas ta Kuldhordiga asju ajades. Suur saavutus oli see, et ta suutis veenda Kuldhordi loobuma nõudmisest , et venelased peavad osalema Kuldhordi sõjakäikudes. Lihtsamalt öeldes - sundteenistuse nõudest. Novgorodi perioodi kuulus ka rootslaste purustamine 15.juulil 1240 Neeva lahingus, mille järgi mees endale hüüdnime saigi.
Mongolite kallaletung Vene aladele lõi rootslastele soodsa tausta invasiooniks Novgorodimaale. 1240.aasta suvel ilmus rootslaste laevastik Neeva suudmesse. See sõjakäik, mis tipnes Neeva lahinguga, on tekitanud vene ajaloolaste seas tõsist poleemikat nii sõjakäigust osavõtnute kui ka eesmärkide osas. “Aleksander Jaroslavitsh Nevski elulugu” teatab, et rootslased tahtsid vallutada Laadogat ja Novgorodi ja kogu ümbruskonna maad. Et tegemist on toimunu hilisema ilustamisega, sellele viitab asjaolu, et “Eluloos” nimetatud rootslaste vägede juht jarl (hertsog) Birger, kellega Nevski väidetavalt võitles, ei juhtinudki tegelikult seda sõjakäiku. Rootsi allikatele tuginedes on näha, et Birger veetis terve 1240.aasta hoopis Stockholmis.
Aleksanderit heroiseerivas ajalookirjanduses pidi tal olema tõsine vastane, kelleks Rootsi kuninga väimees Birger suurepäraselt sobis. Nii on ka kõik nõukogudeaegsed käsitlused kirjeldanud vürst Aleksandri olematut kahevõitlust Birgeriga. Lisanimi Nevski hakkas ajaloo allikates esinema tegelikult alles 15. sajandil Ivan IV võimu ajal. Sealt alates rakendati nimi venelaste propagandavankri ette.
Rootslastel polnud kavas ega ka jõudu kogu Novgorodimaa vallutada. Nende sõjakäik sai omada vaid lokaalset, piiratud tähendust, mis sõjalisest aspektist vaadatuna oli pigem luureretk vaenlase jõudude kindlakstegemiseks, mitte ulatuslike eesmärkidega vallutusretk. Mingi lahing siiski toimus Neeva kallastel. Ajalooallikad, mis kuuluvad toimunud lahinguga ühteaega, sellel praktiliselt ei peatu. Suhteliselt lühidalt räägitakse nendest sündmustest ka Pihkva kroonikas, mille tekst on koostatud 14.sajandil, seega kirjeldatud sündmusest tunduvalt hiljem. Alles 16.sajandil koostatud “Jutustus Aleksander Nevski elust” kirjeldatakse Neeva lahingut ja sellele eelnenud sündmusi nii, nagu sajandeid hiljem vajalikuks on peetud.
See kirjeldus ilmus Ivan Julma ajal, kui 1547.aastal toimus Nevski kanoniseerimine. Seepärast ongi mitmed tänapäeva autorid veendunud, et klassikaline vene ajalootraditsioon, mis lähtus “Aleksander Nevski eluloost”, suurendas märkimisväärselt toimunud lahingu tähtsust. Samas omasid Nevski võidud ning Läänest lähtuva katoliikliku surve peatamine tingimustes, kus Venemaa oli mongolite poolt ikestatuna allutatud ja alandatud, väga suurt moraalset tähendust ja kinnistusid inimeste teadvuses õigeuskliku rahvusliku kangelasteona.
Aga lahingu ajal 15.juulil 1240.a. oli A. Nevski nataalis Neeva lahingu Päike ja Saturn tema Jupiteri, Nevskij ja Medvedjevi peal. Ja transiitne Jupiter tema Neptuuni peal. Neeva lahingu ajal olid Russia ja Novgorod koos Kalad/Jäär piirimail. Ülekiitmine ja valed lahingu kohta tulenevad lahingupäeva seisust - Merkuuri ja Musta Kuu opositsioon ja Jupiteri kvadratuurist Neptuunile.
Kaks aastat hiljem tungisid läänest vene aladele saksa ristirüütlid. Jäälahing toimus Lämmijärvel (Peipsi osa) 5. aprillil 1242. aastal ning lõppes Nevski vägede täieliku võiduga. Novgorodi kroonika andmetel langes lahinguväljal 400 rüütlit ja 50 võeti vangi. Ajaloolased on üldiselt seisukohal, et suure tõenäosusega on need andmed liialdatud ja tegelikult hukkus vaid 25 rüütlit. Kroonik liitis suurema mulje avaldamiseks neile ilmselt juurde lahingu käigus surma saanud relvakandjad, teenrid ning osa liivlastest ja eestlastest.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar