Greenwichi meridiaan ja astroloogiline pilt sellest.
Juba enne meie ajaarvamist soovitasid vanakreeka teadlased valida algmeridiaan nii, et see läbiks Vahemeres asuvat Rhodose saart. Meie ajaarvamise teise sajandi keskpaiku olid Marinus Tyrosest ja Ptolemaios juba nullmeridiaani oma kaartidele märkinud. See läbis Õnnearhipealaagis (praegu Kanaari saarestik) asuva Ferro saare läänetipu.
Niisugust pikkuskraadide arvestamise korda püüti 1636. aastal toimunud matemaatikute ja astronoomide kongressil seaduspärastada. Üks Venemaa teaduskik ajakiri märkis sel puhul: “ Ja nii on seatud meridiaanide algus teatud kohta, aga nimelt Kanaari saartele, parasjagu vanast ajast tuntud maailma lääneservale ja seda nimetatakse esimeseks meridiaaniks”.
Ent just sellest ajast algas pikkuskraadide määramises täielik segadus. Prantsusmaal kasutati laialdlaselt Pariisi meridiaani, hispaanlased ja portugaalased võtsid nullmeridiaani määramisel aluseks väljasõidusadama. Venemaal koostati kaarte lähtudes sadamatest või siis impeeriumi tähtsamatest linnadest. Nii kanti pikkused “Ohhoota mere ja Kamtshatkaga külgneva Ida-ookeani Mercatori kaartidele” Sankt Peterburgi järgi.” Aga Põhja-ja Idaookeani generaalkaardil, koostatud 19. novembril 1742 Mereakadeemias, lähtuti Kamtshatka läänerannikul asuvast Bolsheretski sadamast. Samal eesmärgil leidsid eri aastatel rakendamist ka Ohhotsk, Petropavlovsk, Anadõr, Tobolsk, Arhangelsk. Ka Venemaa valduste kõige läänepoolsem, Dago saar (Hiiumaa), aitas kunagi algmeridiaani märkida, näiteks 1731. aasta “Vene Impeeriumi atlases”. Ja seda kõrvuti Ferrro saare ja Greenwichi nullmeridiaaniga.
Praegu kogu maailmas tunnustatud Greenwichi meridiaani ajalugu algas inglise kuninga Charles I I 1675. aasta 6. juuni ediktist. “Asukoha pikkuse määramiseks ja navigatsiooni ning astronoomia täiustamiseks käsime meie ehitada väikese observatooriumi meie pargis ühele kõrgemale kohale ja seal peavad olema ka toad astronoomi ja tema abilise jaoks”. Nurgakivi tulevasele observatooriumile pandi 10. augustil 1675. aastal ja ehitajaks sai Christopher Wren (20.10.1632-25.02.1723).Ta oli mees, kes juhtis Londoni taastamist peale suurt tulekahju septembris 1666. a. Tema kosmogrammis on täpne Jupiteri konjunktsioon Pluutoga Sõnnis ja Marsi konjunktsioon Saturniga Skorpionis, mis on üksteisega opositsioonis. Asteroid Greenwich tema kaardis 11.32 Kaljukitses on kohas, kuhu observatooriumi ehituse alguseks jõudis Kuu tõususõlm (orb 1.05) ja algmeridiaani otsustamise Greenwichiga moodustab ta täpse kvadratuuri, (11.32 cap – 11.25 lib).
Esimeseks observatooriumi direktoriks sai astronoom John Flamsteed (16.08.1646-31.12.1719)
Ära võiks märkida, et 1698. aastal Inglismaal viibinud Peeter I kasutas juhust ja külastas kaks korda Greenwichi observatooriumit, uuri seadmeid ja vaatles teleskoobist Veenust.
Pikkuskraadipalavik viis selleni, et inglise parlament asutas 1714. aastal Pikkuse Büroo ning pani välja preemia sellele, kes leiab parima mooduse pikkuskraadi määramiseks. Selle preemia pälvisid Sankt Peterburgi akadeemik Leonhard Euler (Kuu liikumise teooria eest), John Harrison (kronomeetri leiutamise eest) ja Tobias Meyer (pikkuse arvutamisel kasutatud “Uute Kuu ja Päikese tabelite”) eest.
Nullmeridiaani ametlik kinnitamine leidis aset 1884. aastal Washingtonis toimunud rahvusvahelisel meridiaani konverentsil. 25-st riigist hääletas Greenwichi poolt 22, vastu oli Santo Domingo. Prantsusmaa ja Brasiilia jäid hääletamisel erapooletuks. Prantsusmaa tunnistas algmeridiaani asukohta 1911. aastal.
Sellest ajast lähtutakse geograafilise pikkuse määramisel Greenwichi meridiaanist.
Greenwichi observatooriumi nurgakivi pandi ajal, mil Päike oli Lõvis, tegi opositsiooni Neptuunile.Kuu oli Jäära märgis, uue ehitise alustamiseks igati hea positsioon, Päikesele pealegi veel trigoon.
Kõige täpsema aspekti tegi sel päeval Neptuun Kuu tõususõlmele, orb 0.00! ja Merkuur Pluutole.Viimasel veel 1.40 kraadise orbiga kvinkunks Jupiteriga. Päeva teised aspektid on üsna nõrgad, st. orbid suured – Päikese trigoon Jupiteri ja Saturnile.Veenuse trigoon Uraanile.Chironil kvinkunks asteroid Greenwichile, mis antud siis observatooriumi auks (2830).Veel võiks ära märkida, et kaardis on konfiguratsioon - saatuse sõrm, mille aluse moodustab Saturni sekstiil Pluutoga ja tipuks on Jupiter. Teise samasuguse moodustab Merkuur/Marsi sekstiil Pluutoga ja tipuks on Neptuun.
Palju ütlevam on algmeridiaani kinnitamise kosmogramm.Minu andmetel toimus see Rahvusvahelisel meridiaani konverentsil 13 oktoobril 1884.a. New Yorgis. Otsides lähteandmeid, oli selline tunne, et miski huvitav astroloogiline seos selles päevas on olemas. Ja ma ei eksinud. Nimelt oli sel päeval Kaaludes väga täpselt koos Päikesega antud sündmust väga hästi kirjeldatavad asteroidid .
Päike - 20.46 lib
IAU - 20.20 lib
Union – 20.52 lib
Brittany – 20.01 lib
IAU osalus selles oli ehk üllatuslik aga eks astronoomial ole ka seos maa koordinaatteljestikuga. IAU ise moodustati alles 1919. aastal Brüsselis.
Sellele nelikule seisis vastas asteroid Utopia.Seega nii öelda utoopiline mõte määrata ja kinnitada uus algmeridiaani koht leidis rohkem poolehoidjaid kui vastastased ja skeptikud näha oleks tahtnud. Seda näitab ehk asteroidide Europa ja Skepticuse omavaheline kvadratuur kaardis.
Varuna panus saada tuntuks, populaarseks seisneb tema sekstiilis Brittanyga ja kvinkunks Londoniga.
Kui observatooriumi ehituse alguse kaardis oli Kuu Jääras, siis nüüd samuti - tulemärgis Lõvis, lähenemas asteroid Londonile.
Kui viimane Kuu ühendus, mis eelnes nullmeridiaani kinnitamisele, oli Saturniga – mis näitab siis korra, kindlate reeglite ja kindla struktuuri loomist (Saturn), siis järgmine ühendus Kuul sai olema Jupiteriga. Seda iseloomustab tõsiasi, et Greenwich on saanud suure tunnustuse (Jupiter) ja seal käib palju turiste, et ise olla korraga kahel poolkeral, üks jalg ida- ja teine läänepoolkeral. Kuu ise sümboliseerib rahvast.
Huvitav on Uraani positsioon. Ehituse alguse omas oli ta Kalade viimases kraadis, siis nüüd selle vastasmärgis Neitsis ja samuti viimases kraadis.
Asteroid Greenwich ise 11.25 Kaaludes ja lähenemas Kuu tõususõlmele.Samas kohas on observatooriumi esimese direktori kosmogrammis samuti Greenwich, orb ainult 0.25! Ei puudu selleski kaardis opositsioon, see on nüüd Marsi ja Neptuuni vahel, mis moodustavad Kuuga Lõvis T kavadraadi figuratsiooni.
Pingelisemate aspektide hulgast märgiks ära Saturni kvadratuuri Uraanile ja Kuul Marsile.
Kuna konverents toimus Ameerikas ja astronoomial on sellega ikkagi mingi seos, siis seda näitab Uraani konjunktsioon asteroid Americaga (orb2.20).Lisaks on Geographos kahe astronoomiat sümboliseeriva asteroidi vahel – Astronomia 6.20 sco, Geographos 7.32 sco ja Astrometria 9.01 sco.
Nullmeridiaan poolitab tinglikult maakera kaheks poolkeraks, siis asteroid Symmetria kvadratuur Geographosega sümboliseerib ilusasti seda. Ja et meridiaan läbib ka Euroopa maailmajagu, siis konjunktsioon Europal Symmetriaga näitab ehk sedagi.
Uudse ettevõtmist sümboliseerib veel Päikese kvadratuur Quaoariga Vähis ja korra loomist selles kvadratuur Chaosega Kaljukitses, mis moodustavad veel ühe T kvadraadi.
Veel torkas silma, et kõik planeedid moodustavad kosmogrammi, mida nimetatakse kauss, keskseks planeedika oleks siis Kuu. Ja Kuu ongi taukvadraadi üks elemente ning äärmised on Neptuun Sõnnis ja Marss Skorpionis.
15. veebruaril 1894. aastal kell 04.51 prantsuse anarhist Martial Bourdin lõhkas pommi observatooriumis. Purustuste ulatust ei õnnestunud mul infona välja selgitada. Asteroid Greenwich asus siis 6.43 Jääras ja tegi kvadratuuri ehituse alguse Pluutole.Transiitne Merkuur Kalades opositsiooni ehituse alguse Merkuurile.Transiitne Marss aga trigooni ehituse alguse Greenwichile.Täpse trigooni tegi Neptuun Kaksikutest iseendale. Neptuun oli üks saatuse sõrme tippudest. Pluuto tegi opositsiooni ehituse alguse Jupiterile ja poolsekstiili iseendale.Ja Jupiter oli teine saatuse sõrme konfiguratsiooni tipu planeet.
Nii et nende kahe erineva sündmuse vahel on omavahelised seosed päris ilmekad.
Seoseid leiab ka nullmeridiaani kehtestamise kaardi ja terrorakti vahel. Transiitne Jupiter oli jõudnud täpselt 0-kaardi Neptuuni peale Sõnnis.Transiitne Päike tegi oposit. 0-kaardi Londonile.Seda päeva ilmestab veel Quaoari täpne opositsioon Chaosega.
Greenwichi observatooriumi koordinaadid : 51.29 N ja 0.00 E/W
Artikli koostamisel on kasutatud on wikipeedia.org ja isikliku arhiivi materjale.
Valor
Juba enne meie ajaarvamist soovitasid vanakreeka teadlased valida algmeridiaan nii, et see läbiks Vahemeres asuvat Rhodose saart. Meie ajaarvamise teise sajandi keskpaiku olid Marinus Tyrosest ja Ptolemaios juba nullmeridiaani oma kaartidele märkinud. See läbis Õnnearhipealaagis (praegu Kanaari saarestik) asuva Ferro saare läänetipu.
Niisugust pikkuskraadide arvestamise korda püüti 1636. aastal toimunud matemaatikute ja astronoomide kongressil seaduspärastada. Üks Venemaa teaduskik ajakiri märkis sel puhul: “ Ja nii on seatud meridiaanide algus teatud kohta, aga nimelt Kanaari saartele, parasjagu vanast ajast tuntud maailma lääneservale ja seda nimetatakse esimeseks meridiaaniks”.
Ent just sellest ajast algas pikkuskraadide määramises täielik segadus. Prantsusmaal kasutati laialdlaselt Pariisi meridiaani, hispaanlased ja portugaalased võtsid nullmeridiaani määramisel aluseks väljasõidusadama. Venemaal koostati kaarte lähtudes sadamatest või siis impeeriumi tähtsamatest linnadest. Nii kanti pikkused “Ohhoota mere ja Kamtshatkaga külgneva Ida-ookeani Mercatori kaartidele” Sankt Peterburgi järgi.” Aga Põhja-ja Idaookeani generaalkaardil, koostatud 19. novembril 1742 Mereakadeemias, lähtuti Kamtshatka läänerannikul asuvast Bolsheretski sadamast. Samal eesmärgil leidsid eri aastatel rakendamist ka Ohhotsk, Petropavlovsk, Anadõr, Tobolsk, Arhangelsk. Ka Venemaa valduste kõige läänepoolsem, Dago saar (Hiiumaa), aitas kunagi algmeridiaani märkida, näiteks 1731. aasta “Vene Impeeriumi atlases”. Ja seda kõrvuti Ferrro saare ja Greenwichi nullmeridiaaniga.
Praegu kogu maailmas tunnustatud Greenwichi meridiaani ajalugu algas inglise kuninga Charles I I 1675. aasta 6. juuni ediktist. “Asukoha pikkuse määramiseks ja navigatsiooni ning astronoomia täiustamiseks käsime meie ehitada väikese observatooriumi meie pargis ühele kõrgemale kohale ja seal peavad olema ka toad astronoomi ja tema abilise jaoks”. Nurgakivi tulevasele observatooriumile pandi 10. augustil 1675. aastal ja ehitajaks sai Christopher Wren (20.10.1632-25.02.1723).Ta oli mees, kes juhtis Londoni taastamist peale suurt tulekahju septembris 1666. a. Tema kosmogrammis on täpne Jupiteri konjunktsioon Pluutoga Sõnnis ja Marsi konjunktsioon Saturniga Skorpionis, mis on üksteisega opositsioonis. Asteroid Greenwich tema kaardis 11.32 Kaljukitses on kohas, kuhu observatooriumi ehituse alguseks jõudis Kuu tõususõlm (orb 1.05) ja algmeridiaani otsustamise Greenwichiga moodustab ta täpse kvadratuuri, (11.32 cap – 11.25 lib).
Esimeseks observatooriumi direktoriks sai astronoom John Flamsteed (16.08.1646-31.12.1719)
Ära võiks märkida, et 1698. aastal Inglismaal viibinud Peeter I kasutas juhust ja külastas kaks korda Greenwichi observatooriumit, uuri seadmeid ja vaatles teleskoobist Veenust.
Pikkuskraadipalavik viis selleni, et inglise parlament asutas 1714. aastal Pikkuse Büroo ning pani välja preemia sellele, kes leiab parima mooduse pikkuskraadi määramiseks. Selle preemia pälvisid Sankt Peterburgi akadeemik Leonhard Euler (Kuu liikumise teooria eest), John Harrison (kronomeetri leiutamise eest) ja Tobias Meyer (pikkuse arvutamisel kasutatud “Uute Kuu ja Päikese tabelite”) eest.
Nullmeridiaani ametlik kinnitamine leidis aset 1884. aastal Washingtonis toimunud rahvusvahelisel meridiaani konverentsil. 25-st riigist hääletas Greenwichi poolt 22, vastu oli Santo Domingo. Prantsusmaa ja Brasiilia jäid hääletamisel erapooletuks. Prantsusmaa tunnistas algmeridiaani asukohta 1911. aastal.
Sellest ajast lähtutakse geograafilise pikkuse määramisel Greenwichi meridiaanist.
Greenwichi observatooriumi nurgakivi pandi ajal, mil Päike oli Lõvis, tegi opositsiooni Neptuunile.Kuu oli Jäära märgis, uue ehitise alustamiseks igati hea positsioon, Päikesele pealegi veel trigoon.
Kõige täpsema aspekti tegi sel päeval Neptuun Kuu tõususõlmele, orb 0.00! ja Merkuur Pluutole.Viimasel veel 1.40 kraadise orbiga kvinkunks Jupiteriga. Päeva teised aspektid on üsna nõrgad, st. orbid suured – Päikese trigoon Jupiteri ja Saturnile.Veenuse trigoon Uraanile.Chironil kvinkunks asteroid Greenwichile, mis antud siis observatooriumi auks (2830).Veel võiks ära märkida, et kaardis on konfiguratsioon - saatuse sõrm, mille aluse moodustab Saturni sekstiil Pluutoga ja tipuks on Jupiter. Teise samasuguse moodustab Merkuur/Marsi sekstiil Pluutoga ja tipuks on Neptuun.
Palju ütlevam on algmeridiaani kinnitamise kosmogramm.Minu andmetel toimus see Rahvusvahelisel meridiaani konverentsil 13 oktoobril 1884.a. New Yorgis. Otsides lähteandmeid, oli selline tunne, et miski huvitav astroloogiline seos selles päevas on olemas. Ja ma ei eksinud. Nimelt oli sel päeval Kaaludes väga täpselt koos Päikesega antud sündmust väga hästi kirjeldatavad asteroidid .
Päike - 20.46 lib
IAU - 20.20 lib
Union – 20.52 lib
Brittany – 20.01 lib
IAU osalus selles oli ehk üllatuslik aga eks astronoomial ole ka seos maa koordinaatteljestikuga. IAU ise moodustati alles 1919. aastal Brüsselis.
Sellele nelikule seisis vastas asteroid Utopia.Seega nii öelda utoopiline mõte määrata ja kinnitada uus algmeridiaani koht leidis rohkem poolehoidjaid kui vastastased ja skeptikud näha oleks tahtnud. Seda näitab ehk asteroidide Europa ja Skepticuse omavaheline kvadratuur kaardis.
Varuna panus saada tuntuks, populaarseks seisneb tema sekstiilis Brittanyga ja kvinkunks Londoniga.
Kui observatooriumi ehituse alguse kaardis oli Kuu Jääras, siis nüüd samuti - tulemärgis Lõvis, lähenemas asteroid Londonile.
Kui viimane Kuu ühendus, mis eelnes nullmeridiaani kinnitamisele, oli Saturniga – mis näitab siis korra, kindlate reeglite ja kindla struktuuri loomist (Saturn), siis järgmine ühendus Kuul sai olema Jupiteriga. Seda iseloomustab tõsiasi, et Greenwich on saanud suure tunnustuse (Jupiter) ja seal käib palju turiste, et ise olla korraga kahel poolkeral, üks jalg ida- ja teine läänepoolkeral. Kuu ise sümboliseerib rahvast.
Huvitav on Uraani positsioon. Ehituse alguse omas oli ta Kalade viimases kraadis, siis nüüd selle vastasmärgis Neitsis ja samuti viimases kraadis.
Asteroid Greenwich ise 11.25 Kaaludes ja lähenemas Kuu tõususõlmele.Samas kohas on observatooriumi esimese direktori kosmogrammis samuti Greenwich, orb ainult 0.25! Ei puudu selleski kaardis opositsioon, see on nüüd Marsi ja Neptuuni vahel, mis moodustavad Kuuga Lõvis T kavadraadi figuratsiooni.
Pingelisemate aspektide hulgast märgiks ära Saturni kvadratuuri Uraanile ja Kuul Marsile.
Kuna konverents toimus Ameerikas ja astronoomial on sellega ikkagi mingi seos, siis seda näitab Uraani konjunktsioon asteroid Americaga (orb2.20).Lisaks on Geographos kahe astronoomiat sümboliseeriva asteroidi vahel – Astronomia 6.20 sco, Geographos 7.32 sco ja Astrometria 9.01 sco.
Nullmeridiaan poolitab tinglikult maakera kaheks poolkeraks, siis asteroid Symmetria kvadratuur Geographosega sümboliseerib ilusasti seda. Ja et meridiaan läbib ka Euroopa maailmajagu, siis konjunktsioon Europal Symmetriaga näitab ehk sedagi.
Uudse ettevõtmist sümboliseerib veel Päikese kvadratuur Quaoariga Vähis ja korra loomist selles kvadratuur Chaosega Kaljukitses, mis moodustavad veel ühe T kvadraadi.
Veel torkas silma, et kõik planeedid moodustavad kosmogrammi, mida nimetatakse kauss, keskseks planeedika oleks siis Kuu. Ja Kuu ongi taukvadraadi üks elemente ning äärmised on Neptuun Sõnnis ja Marss Skorpionis.
15. veebruaril 1894. aastal kell 04.51 prantsuse anarhist Martial Bourdin lõhkas pommi observatooriumis. Purustuste ulatust ei õnnestunud mul infona välja selgitada. Asteroid Greenwich asus siis 6.43 Jääras ja tegi kvadratuuri ehituse alguse Pluutole.Transiitne Merkuur Kalades opositsiooni ehituse alguse Merkuurile.Transiitne Marss aga trigooni ehituse alguse Greenwichile.Täpse trigooni tegi Neptuun Kaksikutest iseendale. Neptuun oli üks saatuse sõrme tippudest. Pluuto tegi opositsiooni ehituse alguse Jupiterile ja poolsekstiili iseendale.Ja Jupiter oli teine saatuse sõrme konfiguratsiooni tipu planeet.
Nii et nende kahe erineva sündmuse vahel on omavahelised seosed päris ilmekad.
Seoseid leiab ka nullmeridiaani kehtestamise kaardi ja terrorakti vahel. Transiitne Jupiter oli jõudnud täpselt 0-kaardi Neptuuni peale Sõnnis.Transiitne Päike tegi oposit. 0-kaardi Londonile.Seda päeva ilmestab veel Quaoari täpne opositsioon Chaosega.
Greenwichi observatooriumi koordinaadid : 51.29 N ja 0.00 E/W
Artikli koostamisel on kasutatud on wikipeedia.org ja isikliku arhiivi materjale.
Valor
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar