Aeg ja kalender 7

Gregoriuse kalender.
Juliuse kalender oli troopilisest aastast 11 minutit ja 14 sekundit pikem. 16. saj. Oli kalendriaasta algus triivinud juba 10 päeva (praegu oleks vahe 13 päeva). Triivi parandas paavst Gregorius XIII, kes lühendas 1582. aastat 10 päeva võrra ning täpsustas liigaastate reeglit, otsustades lugeda täissajalistest aastatest liigaastateks ainult need, mille täissadade arv jagub neljaga. Sellises kalendris tekib ühepäevane nihe alles 3280. aasta jooksul. See kalender on kasutudes suures osas nüüdisaja maailmas. Üle mindi uuele kalendrile oktoobris, sest siis on kõige vähem usupühasid.

Uue aasta algus kristlikus kalendris.
Rooma kalendris algas aasta 1. märtsil, a-st 45 eKr 1. jaanuaril.Kõrgkeskajal algas valdavas osas Lääne-Euroopas, sh ka Eestis, uus aasta põhiliselt maarjapäeval, s.o Kristuse eostamise päeval 25. märtsil. Samas kasutas keskaegne kristlik kirik piirkonniti vähemalt 7 erinevat aastavahetust (25.märts, 1.september, 25.detsember, 1.jaanuar, 1.märts, aga ka liikuva päevana ülestõusmispühi jms). Enamikes Lääne-Euroopa riikides oli uue aasta alguseks:
detsember.......7-12. sajand
märts..............12-16/17 saj (üldjuhul Gregoriuse kalendri kehtestamiseni)
september........kristlik Idakirik (Bütsantsi impeerium-1453, Venemaa-1700)
jaanuar................... üldjuhul kehtestati alates 16/17.saj.(Inglismaal nt alles 1752).

Etioopia kristlik kalender.
Etioopia, tollal Aksumi kuningas Ezanus kehtestas 330/340.a. Maailma teise riigina kristluse ametlikuks riigiusuks. Etioopia kalender on jaotatud 12 kuuks, igasühes 30 päeva ja, 13. kuuks, milles on 5 või 6 päeva. Kalender on meie kalendrist 7 aastat ja 8 kuud taga. Jõulud on samal päeval kui ortodoksi kirikuski – 7. jaanuaril.
Etioopia kalender põhineb kopti (Aleksandria) kalendril, kuid erinevalt etiooplastest algab koptide ajaarvamine kristlaste tagakiusaja, Rooma keisri Diocletianuse valitsusaja martüüriumi algusest 284 pKr (nn märtrikalender). Kalendrit kasutavad Egiptuse kristlased (koptid).

Ruunikalendrid.
Ruunikalender (skan. run `saladus`) on kepile või lauakesele lõigatud igavene kalender, milles olid ruunikirjas märgitud nädalapäevad, tähtpäevad ja 19 aastane kuukalendritsükkel. Seda kasutasid eeskätt skandinaavlased (alates 13. saj.), aga nende mõjul ka ranniku-eestlased kuni 19. saj-ni. Eestis nimetati ruunikalendrit sirvilaudadeks ehk riimideks.
Ruunikalendrid on põhimõtteliselt kristlikud. Tähtpäevade valik vastas üldiselt kristlikele pühadele ja nende juurde lõigati pühakute sümbolid või neist pärinevad märgid. On oletatud, et esimesed puukalendrite valmistajad võisidki olla vaimulikud. Kalendrit sai kaustada aastast aastasse. Seetõttu polnud kalendrisse võimalik märkida nädalapäevi, vaid selle asemel kordusid ruunitähestiku esimesed 7 tähte – F-U-TH-A-R-K-H.
Ühele ja samale tähele vastas erinevatel aastatel erinev nädalapäev. Liikuvate pühade arvutamiseks kasutati nn kuldarvu rida, mis koosnes 19 märgist ja mille abil määrati kindlaks kuu loomise päevad.

Prantsuse vabariigi kalender.
Kalender kehtestati Prantsuse revolutsiooni käigus 5.12.1793. Selle esimene aasta algas 22.09.1792 (kuningavõimu likvideerimisest). Kuud said aastaaegu iseloomustavad nimed. Päev jaotati detsimaaljaotusega 10 tunniks, viimased omakorda 100 minutiks. Tegelikult ei olnud selline ajajaotus pea üldse käibel. Napoleon Bonaparte`i võimuletulekuga 1799 jäi küll kalender veel kehtima, kuid 1806 mindi Prantsusmaal (õnneks) Gregoriuse kalendrile tagasi.

Nõukogude kalender.
NSV Liidus püüti kalendrit mitu korda muuta. 1929 jagati aasta 72 viispäevakuks, 1931 kehtestati puhkepäevadeks kindlad kuupäevad jne. Mõlemad süsteemid minetasid 7 päevase nädala. Venelaste nädalapäevad subbota (juutide sabat) ja voskresenije (kristlik ülestõusmine) olid nõukogude võimule vastukarva. Alles 1940 mindi 7 päevasele nädalale tagasi.

Katsetuslikud “ideaalkalendrid”.
1923.a. Loodi Rahvasteliidu juurde komitee, mis pidi ülemaailmse muutumatu kalendri välja töötama. Enamlevinud “ideaalkalender” on jaotatud 13 kuuks, mis kõik algavad pühapäevaga ja kus on võrdne arv päevi, aasta lõpus aga üks omaette päev (liigaastal kaks). Õnneks ei ole inimkonna terve mõistusega pool seda “kalendrireformi” lubanud kehtestada.

järgneb...