Aja “mõõtmine” esi-, vana- ja varakeskajal.
> 20 000 – Tuntakse varjukeppi, päikesekella eelkäijat
ca 8000 eKr – Kaovad kivi- ja luutükkidele tehtud kuukalendrid, mis vihjab üleminekule päikesekalendrile või kombineeritud kuu- päikesekalendrile.
5509 eKr – Maailma loomine Bütsantsi kalendri järgi
5493 eKr – Maailma loomine Aleksandria ( kristliku kopti) kalendri järgi
4004 eKr – Inglise kirikukalendris loodi maailm iirlase James Asheri arvutuste järgi 26. oktoobril 4004 eKr kell 9 hommikul.
3761 eKr – Maailma loomine juudi ajaarvamise järgi.
3114 eKr – Maiade ajaarvamise algus
3102 eKr – India kalendri Kali Yuga ajastu algus
Ca 3000 – Sumeri numbrite kuuekümnendsüsteem paneb aluse nüüdisaegsele nurga- ja ringijaotusele. Gnoomonit ümbritseva tasandi (“kellavälja”) jaotavad sumerid kuuekümneks tunniks , viimase omakorda jällegi 60 osaks (minutiks). Põhiarvu 60 jagamisel viieks selgub teine põhiarv, s.o. 12, mis saab aluseks päeva hilisemale jagamisele 2x12 tunniks.
2637 eKr – Hiina tsüklilise ajastu algus (60-aastad).
2367 eKr – Hiina ajaarvamise algus.
Ca 1550 eKr – Esimesed kindlad tõendid päikesekellast Egiptuses. Samast ajast on teada ka vanim veekell.
776 eKr – Vana-Kreeka ajaarvamise algus esimestest olümpiamängudest.
753 eKr – Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest.
543 eKr – Budistliku Nirvana ajastu algus (Buddha Shakyamuni traditsioonilisest surma-aastast).
Ca 500 eKr – Veekellad levivad kogu Vana-Idas.
Ca 250 eKr – Ktesibios ehitab hammasratastega ja tunninäiduga veekella.
Ca 100 eKr – Kumersfäärilised päikesekellad Vana-Roomas.
Ca 50 eKr – Esimesed taskupäikesekellad Vanas-Roomas.
46/45 eKr – Julius Caesar viib läbi kalendrireformi ja kehtestab Juliuse kalendri.
eKr 0 pKr – Kristliku ajaarvamise algus Kristuse traditsioonilisest sünnidaatumist (tegelik sünd oli küll vahemikus 7...4 eKr). Nüüdisajal levinud väärarusaam, et ajaarvamine algas aastal 1 pKr, on ekslik. Exiguusi järgi algas ajastu aastal I (rooma järgarvnumber), mitte aastal 1 (araabia täisarvnumber).
525 – Dionysius Exiguus võtab ajaarvamise aluseks Kristuse sünni.
622 pKr – Islami ajaarvamise algus, Muhamedi põgenemine Mekast Mediinasse (hidzra) ja saab seal usujuhiks.Usunimeks saab islam (alistumine Allahile), selle järgijateks aga muslimid (alistujad). Muhameedliku ajaarvamise algus.
Ca 700 pKr – Alles nüüd jõuab veekell ka Kesk-Euroopasse.
Ca 1000 – Alates 10. saj-st levib 4/5. sajandil Indias tekkinud positsiooniline kümnendsüsteem araablaste kaudu läbi Hispaania Lääne-Euroopasse – sellest ka nimetus “araabia numbrid” (araablased lisavad väga tähtsa uuenduse – nulli). Uus numbrisüsteem tõrjub järk-järgult välja seni kasutusel olnud Rooma numbrid.
Ca 900? - Euroopas leiutatakse rataskell. Legendi järgi leiutanud selle Verona preester Paxificus u 850.a. Usutavam on siiski teade, et kella esmavalmistaja oli 996.a. Hilisem paavst Silvester II on ka arvatud, et tegelikult leiutati mehaaniline kell Euroopas alles 12. sajandil.
1202 – Canterbury kirik Inglismaal saab rataskella. See on esimene kindel teade mehaanilise kella olemasolust.
Ca 1300 – Kelladele kirikutes ja raekodades hakatakse juurde lisama numbrilaudu. Aega näitab vaid tunniosuti.
1410 – Mikulas Kadan paigaldab Praha vana raekoja seinale nn astronoomilise kella. Seda rekonstrueeritakse ja täiustatakse 1490.a. Muutudes atraktiivsemaks ja tuntuimaks “apostlikellaks” nüüdisajal
Ca 1500 – Leiutatakse vedrukell, algab väike-kellade valmistamine. Tund jaotatakse 60 minuta prima`ks, minut 60 minuta secunda`ks. Kelli hakatakse varustama kahe osutiga (tunni- ja minutiosuti).
1510 – Peter Henlein valmistab esimese taskukella - “Nürnbergi muna”.
1657 – Huygens ehitab esimese pendelkella. Ettepaneku pendliga aega mõõta ja pendlikella joonised tegi juba 1641 Galileo Galilei.
1672 – Richer avastab pendli võnkekestvuse sõltuvuse geograafilisest laiuskraadist, st pendlikella pole võimalik kasutada navigatsioonis.
1714 – Inglise admiraliteet paneb välja 20 000 naela suuruse auhinna täppiskella (kronomeetri) leiutajale.
1736 – John Harrison (1693-1776) leiutab kronomeetri. Auhinna saab ta kätte alles 1773!
1821 – Prantslane Dominique Arago leiutab stopperi.
1844 – Shoti leiutaja Alexander Bain konstrueerib esimese elektrikella.
1853 – Esimene avalik elektromagnetkell Brüsseli raekojas
1884 – Greenwichi 0-meridiaani kehtestamisega kartograafias mindi üle ka vööndiaegadele. Maailma ajaarvamis-süsteem ühtlustub.
1916 – Esimene sünkroone elektrimootorkell (Henry Ellis, USA).
1927 – Warren Marrison leiutab kvartskella (eksimus 1 sekund 10 aasta kohta).
1934 – Esimene molekulkell
1945 – Ameerika füüsik Rabi avaldab uurimuse aatomi võnkumise rakendamisest “kosmilise pendlina”.
1952 – Esimene tseesium-aatomkell USA-s (eksimus 1 sekund miljoni aasta kohta).
1954 – Esimesed väikekella patareid
1968 – Kinnitatakse sekundi atomaarne määratlus tseesiumi aatomis toimuvate protsesside kaudu, st et sekund ajaühikuna ei ole enam samas süsteemis päeva, kuu ja aasta pikkusega.
1970 – Esimene digitaalkell (pulsar).
1972 – Digitaalkellad jõuavad müüki.
> 20 000 – Tuntakse varjukeppi, päikesekella eelkäijat
ca 8000 eKr – Kaovad kivi- ja luutükkidele tehtud kuukalendrid, mis vihjab üleminekule päikesekalendrile või kombineeritud kuu- päikesekalendrile.
5509 eKr – Maailma loomine Bütsantsi kalendri järgi
5493 eKr – Maailma loomine Aleksandria ( kristliku kopti) kalendri järgi
4004 eKr – Inglise kirikukalendris loodi maailm iirlase James Asheri arvutuste järgi 26. oktoobril 4004 eKr kell 9 hommikul.
3761 eKr – Maailma loomine juudi ajaarvamise järgi.
3114 eKr – Maiade ajaarvamise algus
3102 eKr – India kalendri Kali Yuga ajastu algus
Ca 3000 – Sumeri numbrite kuuekümnendsüsteem paneb aluse nüüdisaegsele nurga- ja ringijaotusele. Gnoomonit ümbritseva tasandi (“kellavälja”) jaotavad sumerid kuuekümneks tunniks , viimase omakorda jällegi 60 osaks (minutiks). Põhiarvu 60 jagamisel viieks selgub teine põhiarv, s.o. 12, mis saab aluseks päeva hilisemale jagamisele 2x12 tunniks.
2637 eKr – Hiina tsüklilise ajastu algus (60-aastad).
2367 eKr – Hiina ajaarvamise algus.
Ca 1550 eKr – Esimesed kindlad tõendid päikesekellast Egiptuses. Samast ajast on teada ka vanim veekell.
776 eKr – Vana-Kreeka ajaarvamise algus esimestest olümpiamängudest.
753 eKr – Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest.
543 eKr – Budistliku Nirvana ajastu algus (Buddha Shakyamuni traditsioonilisest surma-aastast).
Ca 500 eKr – Veekellad levivad kogu Vana-Idas.
Ca 250 eKr – Ktesibios ehitab hammasratastega ja tunninäiduga veekella.
Ca 100 eKr – Kumersfäärilised päikesekellad Vana-Roomas.
Ca 50 eKr – Esimesed taskupäikesekellad Vanas-Roomas.
46/45 eKr – Julius Caesar viib läbi kalendrireformi ja kehtestab Juliuse kalendri.
eKr 0 pKr – Kristliku ajaarvamise algus Kristuse traditsioonilisest sünnidaatumist (tegelik sünd oli küll vahemikus 7...4 eKr). Nüüdisajal levinud väärarusaam, et ajaarvamine algas aastal 1 pKr, on ekslik. Exiguusi järgi algas ajastu aastal I (rooma järgarvnumber), mitte aastal 1 (araabia täisarvnumber).
525 – Dionysius Exiguus võtab ajaarvamise aluseks Kristuse sünni.
622 pKr – Islami ajaarvamise algus, Muhamedi põgenemine Mekast Mediinasse (hidzra) ja saab seal usujuhiks.Usunimeks saab islam (alistumine Allahile), selle järgijateks aga muslimid (alistujad). Muhameedliku ajaarvamise algus.
Ca 700 pKr – Alles nüüd jõuab veekell ka Kesk-Euroopasse.
Ca 1000 – Alates 10. saj-st levib 4/5. sajandil Indias tekkinud positsiooniline kümnendsüsteem araablaste kaudu läbi Hispaania Lääne-Euroopasse – sellest ka nimetus “araabia numbrid” (araablased lisavad väga tähtsa uuenduse – nulli). Uus numbrisüsteem tõrjub järk-järgult välja seni kasutusel olnud Rooma numbrid.
Ca 900? - Euroopas leiutatakse rataskell. Legendi järgi leiutanud selle Verona preester Paxificus u 850.a. Usutavam on siiski teade, et kella esmavalmistaja oli 996.a. Hilisem paavst Silvester II on ka arvatud, et tegelikult leiutati mehaaniline kell Euroopas alles 12. sajandil.
1202 – Canterbury kirik Inglismaal saab rataskella. See on esimene kindel teade mehaanilise kella olemasolust.
Ca 1300 – Kelladele kirikutes ja raekodades hakatakse juurde lisama numbrilaudu. Aega näitab vaid tunniosuti.
1410 – Mikulas Kadan paigaldab Praha vana raekoja seinale nn astronoomilise kella. Seda rekonstrueeritakse ja täiustatakse 1490.a. Muutudes atraktiivsemaks ja tuntuimaks “apostlikellaks” nüüdisajal
Ca 1500 – Leiutatakse vedrukell, algab väike-kellade valmistamine. Tund jaotatakse 60 minuta prima`ks, minut 60 minuta secunda`ks. Kelli hakatakse varustama kahe osutiga (tunni- ja minutiosuti).
1510 – Peter Henlein valmistab esimese taskukella - “Nürnbergi muna”.
1657 – Huygens ehitab esimese pendelkella. Ettepaneku pendliga aega mõõta ja pendlikella joonised tegi juba 1641 Galileo Galilei.
1672 – Richer avastab pendli võnkekestvuse sõltuvuse geograafilisest laiuskraadist, st pendlikella pole võimalik kasutada navigatsioonis.
1714 – Inglise admiraliteet paneb välja 20 000 naela suuruse auhinna täppiskella (kronomeetri) leiutajale.
1736 – John Harrison (1693-1776) leiutab kronomeetri. Auhinna saab ta kätte alles 1773!
1821 – Prantslane Dominique Arago leiutab stopperi.
1844 – Shoti leiutaja Alexander Bain konstrueerib esimese elektrikella.
1853 – Esimene avalik elektromagnetkell Brüsseli raekojas
1884 – Greenwichi 0-meridiaani kehtestamisega kartograafias mindi üle ka vööndiaegadele. Maailma ajaarvamis-süsteem ühtlustub.
1916 – Esimene sünkroone elektrimootorkell (Henry Ellis, USA).
1927 – Warren Marrison leiutab kvartskella (eksimus 1 sekund 10 aasta kohta).
1934 – Esimene molekulkell
1945 – Ameerika füüsik Rabi avaldab uurimuse aatomi võnkumise rakendamisest “kosmilise pendlina”.
1952 – Esimene tseesium-aatomkell USA-s (eksimus 1 sekund miljoni aasta kohta).
1954 – Esimesed väikekella patareid
1968 – Kinnitatakse sekundi atomaarne määratlus tseesiumi aatomis toimuvate protsesside kaudu, st et sekund ajaühikuna ei ole enam samas süsteemis päeva, kuu ja aasta pikkusega.
1970 – Esimene digitaalkell (pulsar).
1972 – Digitaalkellad jõuavad müüki.
järgneb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar