kolmapäev, 2. detsember 2009

Maokandja - 2


Järg artiklile Maokanja ehk 13 märk.
Antiikmütoloogias teame Heraklese 12 vägitööd. Ka tema pidi imikueas võitlema kahe maoga, st. omandas juba siis tarkuse. Need 12 vägitööd viivad Heraklese samuti tegelikult läbi 12 sodiaagitähtkuju, millest mõned on eriti selgesti äratuntavad. Nemea Lõvi ja Lerna Hüdra tapmine, Augeiase talle puhastades valab vett, püüab kinni Keryneia emahirve, Kreeta sõnni, toob ära amatsoonide Hippolyte vöö jne. Kõik need vägitööd viivad ta läbi terve maailma. On tõsi, et kõigi rahvaste esoteerilised ajastute arvestused on saanud alguse tähtede liikumist jälgides ja on sellest sõltuvad, sest tähed ja nende liikumine on rahvaste ja inimeste saatusega tihedalt seotud.

12 sodiaagimärki on seotud 5 elemendiga: maa, vesi, tuli, maa, metall. Nende kombinatsioonid 12 x 5 = 60, terve tsükkel. Loomaringist seespool on kujutatud 8 trigrammi. Kõige sisemises ringis on 9 meva't – need pärinevad hina I chingist ja numeroloogiast. Iga meva on seotud värvuse, ilmakaare ja elemendiga.
Arvestuse ja vaatlused, mis baseerusid babüloonlaste süsteemil, näitasid keskmist Päikese kuuajalist viibimist ühes märgis. Siis tolle aja teadlastele paistiski rohkem kui loogiline, et taevasfäär tuleb jagada 12-ks sektoriks, igas 30 kraadi. Ja märkidele anti nimetused selle järgi, milliseid tähtkujusid Päike oma liikumisel läbis. Teadaolevalt mainiti sodiaagimärke esmakordselt aastast 475 eKr. Sodiaagi kaarekraade kasutati horoskoobis esimest korda aastal 263 eKr. Astroloogid kasutavad Iiri astroloogi Cyril Fagani sõnastatud ja juuripidi antiikaega ulatuvat sodiaagimärkide süsteemi, kus igale märgile vastab taevas samanimeline tähtkuju. Kõige tähtsam on aru saada, et tähtkujud on omaette kokkulepitud süsteem ja sodiaagi märk omaette. Nende vahele ei saa panna võrdsusmärki (=). Tähtkujude puhul, et neid eristada ja paremini orienteeruda, pandi tinglikud piirjooned. Astroloogiline süsteem on samuti kokkuleppeline süsteem ja nad on tähtkujudest eraldi seisevad. Tähtkuju on sideeriline (liikuv) ja sod. märk aga troopiline, liikumatu.

Definitsioon oleks järgmine. Troopiline sodiaak on seotud ekliptikaga, on jagatud 12 võrdseks (30-kraadiseks) lõiguks, mida nimetatakse sodiaagimärkideks ja see on tavaliselt sodiaagi struktuur horoskoobis. Tema taustal määratakse planeetide ja majade tippude asukohti. Troopilist sodiaaki vastandatakse sideerilise ehk tähtkujude sodiaagiga, mis visandab 12 ebavõrdset tähtkuju, millel on troopiliste sodiaagimärkidega samad nimed, kuid mis ei kata sama suurusega ala.

Astroloogias on põhiliselt kaks koolkonda, lääne koolkond kasutab troopilist sodiaaki aga sideerilist kasutatakse põhiliselt Indias. Vahe on selles, kuhu paigutatakse sodiaagi algus. Taevasfäär on ju kera ja sellel pole ei algust ega lõppu. Selle pärast ongi kokku lepitud koht, kust algab sodiaak. Analoog oleks praegu kõikide poolt aktsepteeritud Greenwichi algmeridiaani koht. Sama moodi kasutatakse sodiaagi defineerimisel erinevaid punkte taevaskeral.

Läänes siis kasutatakse enamasti troopilist sodiaaki, kus nullpunkt on Jäära märgi alguse kevadpunkti. Sellisel moel siseneb Päike alati samaaegselt astronoomilise kevade algusega Jäära märki. Sideeriline sodiaak aga tegeleb otseselt tähtkujudega, paigutades sodiaagi alguse kohakuti mõne tähega ning ülejäänud sodiaagiring ehitatakse üles sellest lähtuvalt. Näiteks on paigutatud Kaalude märgi algus täpselt tähele Spica. Või nii, et Aldebaran pannakse 15 kraadi Sõnni märki.

Sellisel moel ei ole lääne ehk troopilisel sodiaagil mitte midagi pistmist tähtkujudega, millest siis nii palju juttu tehakse. Lääne astroloogia tegeleb sodiaagimärkidega, 30 kraadiste sektoritega ning nendest esimene algab sealt kus asub Päike kevade alguses.
Erinevate sideeriliste sodiaakide omavaheline erinevus on väike, vaid mõned kraadid. Samas kui sideerilise sodiaakide erinevus troopilisest on umbes 23 kraadi. Pealegi muutub see suhe ajas, üks kraad 72 aasta jooksul. Seda tõsiasja kasutavad ära skeptikud ja astronoomidest astroloogiavastased, kes püüavad väita, et astroloogid ei tea tähistaevast midagi ja kasutavad tuhandeid aastaid vanu andmeid. Ei saa öelda, et üks on õige ja teine vale. Küsimus on lihtsalt vaatepunktis. Nii nagu Euroopakesksele kultuurile on loomulik, et nullmeridiaan asub Greenwichis, nii on ka täiesti mõistetav kui araablased sooviksid selle paigutada Meccasse või Cheopsi püramiidile. Ja poleks ka ime, kui näiteks ameeriklased selle nullmeridiaani tahaks paigutada Washingtoni kohale. Seega, ei ole üks neist õige ega teised valed, tegemist on lihtsalt erinevate tasanditega astroloogias. Greenwichi meridiaanist kirjutasin blogi algusaastal, link siin. Sealt saab lugeda, kuidas nullmeridiaan oma alguse sai.

Erinevate astroloogiliste faktorite olemus on otseselt seotud nende liikumiskiirusega. Kuu, kui kõige kiiremini liikuv taevakeha, valitseb astroloogias igapäeva elu, sest iga päev on erinev. Marss, mis liigub Kuust palju kordi aeglasemalt, valitseb juba selliseid ettevõtmisi, mis kestavad nädalaid ja isegi kuid. Saturn aga valitseb oma ligi 30 aastase tiirlemisperioodiga isegi mitte aastaid vaid aastakümneid – noorus, täisiga, vanadus. Täpselt samamoodi on troopilise ja sideerilise sodiaagiga. Kuna troopiline sodiaak liigub sideerilisega võrreldes üsna kiiresti, võib öelda, et sideerilised peaaegu ei liigugi, siis tegelebki troopiline astroloogia nii öelda kehatasandiga, sest keha ei ole ju igavene. See on kiiresti muutuv nagu troopiline sodiaak isegi. Sideeriline astroloogia aga teeb sisuliselt nii öelda hinge horoskoopi, sest hing ei muutu. Või peaaegu ei muutu, samuti nagu sideeriline sodiaak, mis muutub väga ja väga aeglaselt.
Viimasel ajal on hakatud kasutama ka galaktika tsentrile orienteeritud sodiaaki, sest see on sodiaak, mis tõesti seisab täiesti paigal.

Mida siis praktiliselt horoskoopide koostamisel kasutada? Hing on olulisem kui keha ja seepärast tuleb astroloogias sideerilist või galaktikalist sodiaaki tähtsamaks pidada kui troopilist! Päris nii see siiski ei ole. Kuna valdav enamus inimestest elavad tänapäeval kui kehad, s.t. nad ei teadvusta ennast kehast erineva elusolendina, kes omab keha, vaid teadvustavad ennast lihtlabaselt kehana, siis pole erilist mõtet neile hinge horoskoopi teha ning tasub piirduda troopilise sodiaagiga. Ehk lühidalt öeldes, eks see üks katsetamise asi ole. Selleks see erinevate sodiaakide võimalus ongi olemas. Tavakasutaja peaks piirduma troopilise sodiaagiga, muud sodiaagid on professionaalsetele astroloogidele.

Seepärast pole mõtet oponentide lahmimisel selles, et astroloogia ei arvesta märkide ja tähtkujude vahelist nihet. Neile tundub, et astroloogid omistavad tähtkujudele märkimisväärset mõju ja kannavad sellise mõttemalli neile automaatselt üle, seejuures astroloogide arvamuse vastu erilist huvi tundmata. Sellise olukorra tekkimist soodustab asjaolu, et unustatakse ära taevamärgi mõiste füüsikaline sisu. Märk on taevaskera kordinaatide kaudu väljendunud Maa asend taevakeha suhtes, mitte taevakeha paiknemine sodiaagi vööl. Klassikaline astroloogia peab määravaks märgi mõju, ning tegeleb sellele vastavalt. Sideerilist süsteemi kasutab näiteks Thunide taimede astroloogia alane materjal. Meteoroloogilise astroloogiaga tegevad isikud kasutavad oma töös ka sideerilist sodiaaki.

Igal meile tuntud tähtkujul on oma legend. On seda ka temal. Maokandja (Ophiuchus) on Askleipos, esimene arst, kes inimesi ravides nii osavaks muutus, et oskas isegi surnuid ellu äratada. See aga jumalatele ei meeldinud. Zeus kartis, et kui inimesed muutuvad surematuks, siis nad ei eristu millegi poolest jumalatest. Ja Zeus tappis Asklepiose oma piksenoolega ja Apollo soovi kohaselt tõstis ta igaks juhuks inimestest kaugemale, taevasse. Et maod mängisid Asklepiose arstimikunstis suurt osa, kujutati teda alati koos nendega. Vana-Eesti taevas seda tähtkuju teada pole.

Maokandja negatiivne pool on lähedane Skorpioni omale (sünged saladused) ja positiivne jällegi omane Amburile( elurõõmus intellektuaal). Ehk seepärast teda ei ole astroloogide poolt aktsepteeritud? Sellele vaatamata on tähetargad nii idas kui läänes mõningat tähelepanu osutanud perioodile, kui Päike liikus läbi Maokandja kraade. Individuaalkaardis ilmnevad kindlasti Skorpion-Ambur märgi sulandunud iseloomu omadused, mida kokkuvõtvalt saaks siis ühise nimetaja all Maokandja omadustega siduda.

Tegelikus on jah nii, et Päikese näiv liikumine mööda ekliptikat, Päike läbib 13 tähtkuju. Maokandja asub täpselt Skorpioni ja Amburi vahel.
Sealjuures peab märkima, et Maokandja on päris suur, ta hõlmab ekliptikal 4 kuni 25 kraadise lõigu Amburist ja Päike läbib selle tänapäeval 27. novembrist kuni 17. detsembrini (teistel andmetel 30.11.-17.12.)
Kumba siis ikkagi eelistada, kas on rohkem “kasu” tähtkujudest või sodiaagimärkidest. Nii ühed kui teised on kokkuleppelised ja vaidlused sellel teemal on mõttetud.

Astronoomiliselt on tähtkuju peatäheks alfa Ras Alhague (Maotaltsutaja Pea), mauride Maotaltsutajast. On sinakas hiidtäht 59 va. kaugusel. Beeta Celbalrai (Karjuse Koer) nimi on antud nomaadide poolt. Delta Yed Prior (Eesmine Käe Täht), seda näeb asukoha järgi. Üks kummalisemaid on Lambda Marfik (Õlg) -st 2,5 kraadi kirdesse jääb nõrk Barnardi täht, millel on suurim omaliikumine, 10,3 kaaresekundit aastas. Otsest seost nüüd Maokandjaga vast pole.
Kasutatud kirjandus ja interneti online: ajakirjades “Paradoks” 1993.aastast ilmunud materjal.
Täheatlas, kirjastus Valgus 1990.
Horisont 6/2009
Tuulepesa foorum
Jutuwestja foorum
Horoskoop.ee foorum

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

vaja kontrollida:)

Anonüümne ütles ...

Tänan informatsiooni eest!