teisipäev, 24. november 2009

Maokandja ehk 13 märk


Paljudel taevaste asjade vastu huvitatud inimestel, eriti aga skeptikutel, on olnud üheks peamiseks argumendiks astroloogia vastu ka 13 märgi – Maokandja mittearvestamine. Märkide ja tähtkujude suvaline kasutamine on põhjustanud palju segadust. Millest on tulnud, et astroloogid ei “tunnista” seda tähtkuju märgina ja teised aga jällegi loevad seda 13-ks sodiaagi märgiks. Toon ära lõikude kaupa mõningad argumendid ja seletused, mis kirjeldavad sodiaagi tekkimist ning kolmeteistkümnendat märki. Kokku peaks need andma ülevaate erinevatest allikatest pärit arvamustest. Ühtseks tekstiks neid lõike sulanduda ei õnnestunud, seepärast osa kirjutatust kordab end erinevalt aga peamõte jääb samaks.

Tekkis see segadus sodiaagi märkide ja ekliptilise tähtkujude vahel siis, kui märkidele anti nimetused. Enamikule tuntud tähtkujudele panid nime juba vanad kreeklased, roomlased ja egiptlased – see seletab hoopis veidrate, näiteks Kassiopeia või Orioni nime tausta. Eelistati ju tähtkujusid nimetades mütoloogias tuntud tegelasi. Lisaks on tähtkujude asend ja kuju vahepealsete aastatuhandete jooksul mõnel juhul muutunud – noil ammustel aegadel võis Lõvi tõesti Lõvi meenutada. Siis täiesti alusetult pandi võrdsusmärk nende vahele. Umbes 2000 aastat tagasi langesid märgid ja tähtkujud kokku aga kevadpunkti nihkumine on need üksteisest eemale viinud.

Mesopotaamia astronoomiliste teadmiste kokkuvõttes on üles loetletud 18 “Kuu rajale” jäävat tähtkuju, nende hulgas enamik tänapäeval kasutatavaid sodiaagimärke. Kõige hämmastavam oli aga Jäära puudumine – võib olla võeti see üle egiptlastelt pärast babüloonlaste sissetungi Mesopotaamiasse 7. saj. eKr. Kuu rada on 12-kaarkraadi laiune sodiaagivöö, mida läbivad Päike. Kuu ja planeedid. Järk-järgult langes tähtkujude arv kaheteistkümnele ja neistsamadest kaheteistkümnest said viimaks kaksteist sodiaagimärki. Pärast seda ei kulunud enam kaua, kui Päikese näiva tee tähistamiseks võeti kasutusele mõiste “ekliptika” ehk vöö keskosa. Seega jagasid sumerid esimestena taevaskera kahetistkümneks tsooniks.

Maakera ekvatoriaalpiirkonnas ja selle lähedal oli Päikese, Kuu ja planeetide asukoht tähtede taustal mingil määral ka otseselt vaadeldav. Paistes eha- või koiduvalguse kustudes muu taevaga võrreldes pisut heledam. Tänapäeval tuntakse seda nõrka helendust sodiaagivalgusena.12 tähtkuju 88-st on üldtuntuks saanud seepärast, et rändavad taevakehad liiguvad selle tosina piirides. Reaalses taevas jääb Skorpioni ja Amburi vahele ka Maokandja tähtkuju, kus Päike paikneb detsembri esimesel poolel. Samuti külastavad seda Kuu ja planeedid. Põhjus, miks Maokandja kohta ei ole koostatud ega koostata praegugi horoskoope, on samuti ajalooline.

Konkreetset kujutletavat joont, mida mööda Päike aasta jooksul liigub, nimetatakse ekliptikaks. Planeete ja Kuud võib leida siiski mõneti laiemast alast, mis ongi tuntud sodiaagiribana. See on tingitud planeetide liikumisest ümber Päikese mitte täpselt ühes tasapinnas. Ka Kuu orbiit Maa ümber moodustab Maa orbiidiga ümber Päikese umbes 5 kraadise nurga. Kui lai on sodiaagi riba? Seegi on kokkuleppe küsimus. Kuu, nagu sai öeldud, võib liikuda 5,1 kraadi kaugusele. Ekliptikast hälbib enam ka Päikesele ja Maale lähemad planeedid: rekordit hoiab Veenus, mis sobivatel tingimustel eemaldub ekliptikast rohkem kui 8 kraadi.

Sobivad tingimused tähendavad, et lisaks Veenuse orbiidi reaalsele kaldele ekliptika suhtes asub Veenus Maale suhteliselt lähedal, Maa ja Päikese vahel, mistõttu tundub Maalt vaadatuna, et Veenus on ekliptikast veelgi kaugemal. Nii on kujunenud mõte lugeda sodiaagiriba laiuseks 16 kraadi, 8 kraadi kummalegi poole. Sel juhul lisandub sodiaagi nimekirja ka Maokandja kõrvale veel kaheksa tähtkuju: Vaal. Kaaren, Karikas, Hüdra, Orion, Pegasus, Kilp ja Sekstant.
Kolme viimase kirjalõiku on võetud ajakirjast Horisont 6/2009, Alar Puss,”Tähtkujud ja sodiaagimärgid”.

Kaugetel aegadel oli kasutusel ainult matemaatiline 12 süsteem. Juba Babüloonias, astroloogia sünnimaal, teadlased praktiseerisid 12-ku süsteemi. Babüloonlased eelistasid kasutada tosina eeliseid: arv 12 jagub kahega, kolmega, neljaga, kuuega ja seepärast oli väga mugav seda kasutada näiteks kaubanduses rahavahetuse operatsioonides. Seepärast on 12-dik süsteemis, ring ( 360 kraadi), jagatud täpselt 30-ks kraadiks. Ning seda lihtsust kasutati ära. Asja taga on ka numeroloogia printsiibid ja seda seostatakse Pythagorasega.

Veel tooks ära lõike jutuwestja foorumist, milles on jutt 12 märgist:
Kolm on jumaluste, 4 inimese arv: 3 x 4 = 12.
Juudi religioosne seadustekogu Mishna ütleb: “Päevas on 12 tundi ja nende jooksul täitub loomine.” Need tunnid on kui jumalate 12 000 jumalikku aastat, mis tähendavad ühte ajastut. Müstilises keeles tähendab see, et vaimu 12 suurt muutumist aineks – 12 000 jumalikku aastat – toimuvad nelja suure Ajastu ehk esimese Mahājuuga ajal. Loomistöö algab metafüüsilisest ja üleinimlikust ning lõpeb Kosmose ja inimese füüsilise ja pelgalt inimliku loomusega. Selle aja jooksul on kulgenud kõrvuti nii nähtav kui nähtamatu areng.
Mesopotaamia peajumala, loojajumal Marduki templis oli 12 väravat. Skandinaavia mütoloogias oli 12 jumalat ehk aasi, kes loovad inimesed. Kreeklaste Olümposel 12 suurt jumalat. Ateenas oli linna keskel 12 jumala altar. Suuri neitsidest Ema-Jumalatare (Kybele – Pallas – Minerva – Diana) – Kuu-jumalannasid on kujutatud lapsuke (Päike) kätel. Ateena jumalanna istub näiteks lõvi seljas ja teda ümbritsevad 12 isikut (12 jumalat). Aasia mütoloogias on samuti sageli 12 jumalust. Hiinas nt tuntakse 12 “Taevalikku Inimest”, Tien-Hongi, keda kujutakse inglitena, kel on inimese nägu ja draakoni keha. Talmudi (pärimuste kogu) järgi on saatanate pealik Samael suur 12-tiivaline madu, kes alla langedes viib kaasa kogu päikesesüsteemi. Filosoofiliselt tähendab see aastat: 12 tiiba = 12 kuud.
Kabalistidele on ta Saturnuse – Kronose – Aja sümboliks ja vastab ühele rassi-ajastule. Uues Testamendis saame lugeda Jeesuse 12 apostlist, neid on sageli sümboolselt kujutatud 12-harulise tähena, 12 lambana, tuvina, tähena jne. 12 õpilast on olnud ka teistel suurtel õpetajatel, nt mithraismis, Muhamedi väimehe Ali järglaste, šiiitide usuvoolus on 12 tema järglast ehk imaami. Johannese Ilmutus kõneleb samuti mitmeid kordi arvust 12, seal on see kindlasti uue maailma number. Ilmutusraamatu taevalik elupuu kannab 12 korda aastas, s.o kord kuus vilja. 12 on üks kesksemaid sümboleid ka Vanas Testamendis. Seal on 12 heebrealaste sugukonda, kes on nii 12 jumala kui 12 sodiaagimärgi personifikatsioonid. Hiiobi raamatut peetakse VT kõige vanemaks osaks, tuhatkond aastat teistest, isegi Moosese raamatutest varasemaks. Seal on räägitud tähtkujude loomisest: Ta [Jumal] “... kes teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud.” (Ii 9:9) “... juhatada Vankritähtede kogumit?” (Ii 39:32)

Ka 2. Kuningate raamatus mainitakse juba sodiaaki: “Ja ta kõrvaldas ebajumala-preestrid ...; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule, tähtedele ja kõigile taevavägedele [= tähtkujudele].” (2 Ku 23:5) VT-s on arvukalt viiteid sodiaagile, tegelikult on kogu VT süsteem üles ehitatud 12-le: sangarid, isikud, juhtumid, sündmused jne. Selge viide on siin ka nt Joosepi uni, kui ta näeb 11 “tähte” kummardamas 12-ndale, tema enda “tähele” (1 Mo 37:5–9). Selles episoodis on nähtud ka Kristust ja tema 11 apostlit (välja arvatud siis reetur Juudas). On oletatud, et selge viide sodiaagile on ka Jaakobi 12 suguharu, mis saavad alguse tema 12 pojast e sodiaagimärkidest. (1Mo 49: 1–27)

Veevalaja = Ruuben, “mu esmasündinu ... veena oled vooganud”. Kaksikud = Siimeon ja Leevi, lahutamatud “vennaksed” heas ja halvas. Lõvi = Juuda “on lõukoera kutsikas ... ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi”. Kalad = Sebulon “elab mererannas, laevade rannikul”. Sõnn = Issaskar “kondine eesel ... langetas oma turja koormat kandma”. Skorpion = Daan “on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu”. Kaljukits = Naftali “nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi”. Jäär = Gaad ründab ise röövjõukusid, “olles neil kannul”. Kaalud = Aaser, kellelt “tuleb rammus roog, ja temal on anda kuninglikke maiuspalu”. Ambur = Joosep, kelle “amb jääb painduvaks ja käsivarred on nõtked”. Vähk = Benjamin, “kiskjas hunt”. Neitsi märgi jaoks, kui see Skorpionist eraldatakse, on Jaakobi ainus tütar Dinah. Traditsiooniliselt kujutati nende nimetatud hõimude lippudel sodiaagi 12 märki.
järgneb..

1 kommentaar:

ateistrealist ütles ...

Märk märgiks. Mul tekkis hoopis küsimus, et miks sellise asja peale üldse enda aega kulutada? Pole ju mõtet uurida kas 13. märgi teooria on valiidne või mitte kui on selge, et kogu astroloogia on üks suur pseudoteadus. Tõesti imelik, et siiani leidub inimesi, kes arvavad, et planeetide asetused kuidagi mõjutavad nende igapäevaseid tegemisi või inimeste isikuomadusi. Kõik tähtkujude kirjeldused on koostatud nii üldsõnaliselt, et need kehtivad ~70% inimeste kohta - vastavaid katseid isegi tehtud. Ühesõnaga see arutelu on kokkuvõttes mõttetu.