neljapäev, 27. juuni 2013

Jumalad töötavad taevas 14

Episoodilise tegelesena ilmub Ares ja Epialtese loos:

Olnud kord kaksikvendadest gigandid Othos ja Ephialtes, kuid nad polnud mitte inetud kui muistsed koletised, vaid kauni näoga ja lihtsalt ülisuurt kasvu mehed, isaks meredevalitseja Poseidon (Neptunus). Poisid olnud alles üsna noored kui hakanud tembutama, et oma jumalikku jõudu tõestada ning nabinud naljaviluks kinni sõjajumala enese. Nad köitnud Arese ahelaisse ja pistnud vangi. Olümplased ei võinud põhimõtteliselt sellist asja sallida, et üks nende seast vangikongis konutab, kuigi nii mõnigi salamisi habemesse muhelenud. Jõudu ka ei tihanud gigantide vastu kasutada – olnud ju kõigil veel meeles suur sõda koletistega. Siis saadetud kaval Hermes (Mercurius) Aresele appi. Taevane käskjalg nuputanud plaani ja vabastanud ööpimeduse varjus sõjajumala vangistusest.

Lugu ise läheb edasi, kuid Aresest rohkem juttu pole. Ta isegi ei reageeri kuidagi – ei vihasta ega hau kättemaksu, nagu seda teeb Artemis, kes samade vendade vembu ohvriks langeb. Homerose eeposes “Ilias” kohtab sagedasti Arese nime – pole ka imestada, sest tegemist ju peamiselt sõjalooga, Trooja sõja looga. Kuid ei mingit au, sära ja hiilgust tema ümber. On seiku, kus kangelasi rõõmustab tema mahitatud võit, kuid sagedamini kostab nurinat sõjajumala julmuse, rumaluse ja arguse pärast.

Trooja sõja sündmustest võtab Ares osa trooja kangelast Hektorit kaitsdes, kuni ema Hera isa Zeusi lahkel loal poja sõjaväljalt lihtsalt minema ajab. Õigemini laseb Arthenal teda odaga kõhtu haavata. Kui Ares kergelt haavata saab, põgeneb ta lahinguväljalt.

Olgu selle eepose lugudes või teistes lauludes, ikka on Aresel kentsakas saatjaskond alati kaasas – ustav õde Eris (“riid”) ning pojas Deimos (“õudus”) ja Phobos (“hirm”). Mõne tõlgenduse kohaselt liitub nendega sõjajumalanna Enyo (rooma Bellona), kelle saatjateks on Hirm, Õudus ja Paanika (sel juhul on Aresel kaasas vaid üks poeg, Taplus).

Pisut soodsamas valguses paistab antiikne sõjajumal roomlaste päevil. Roomlaste heroilises eeposes “Aeneis” rõõmustavad kangelased, kui hävitav sõjajumal hävingut külvab ning annab neile võimaluse surma läbi tõeliseks kangelaseks saada. Lisaks Marsi nimekujule tunti teda sealkandis ka Mavorsi, Marmari ja Marspiterina (viimane nimi on seotud tema isaga, umbes nagu meie Kalevipoeg või midagi sellist – Marss Jupiterson ehk Jupiteri poeg Marss).

Muinas-Itaalias oli Marss viljakusejumal. Igati auväärne valdkond tegutsemiseks, mis sest, et Muinas-Itaalias kõik jumalad olid üht otsa pidi viljakusejumalad. Tema, muinas-Marss, hoolitses karjakasvu ja saagi õnnestumise eest, kuid võis väga vabalt põhjustada ka hävingut ja kängumist; ta võis õnnetusi esile kutsuda ja võis ka neist säästa – paistab, et isekas oli ta juba muinasajal. Vaatamata päritolule peeti teda Roomas tähtsaks tüübiks ning pühendati talle aasta esimene kuu – märtsikuu. Tema auks korraldati pidustusi, mille käigus Marsi preestrid tegid kilpe kandes rongkäiku läbi linna Marsi väljakule, kus asus tema altar, mille juures rahvakoosolekuid peeti.

Sellel kohal läheb lugu jällegi haruliseks. Marsil oma arenguloos on uurijate meelest mitu kihistut. Algselt arvati ta olevat ktooniline jumal (muistne maajumalus), kes tegeles viljakuse ja eriti metsiku looduse kaitsmisega. Samas valitses ta ka kõike tundmatut ja ohtlikku ning oli ühtlasi sõjajumalaks.Siis pühendati lugupeetud Marsile metsloomad: rähn, hobune, metshärg ja hunt.

Ühel kenal ajastul seostatakse selles kaunis Rooma riigis Marssi Romulusega (üks riigi rajajaid, kelle ja ka venna kasvatas üles toitev emahunt). Siis saatis Marss sõjakäigul olevaid sõjamehi ja tema teine olemus (hüpostaas), keda kutsuti algselt Quirinuseks, hoolitses kodanike eest ning hoidis silma peal rahu ning rahvakogunemistel. Sõjaka Marsi tempel asus linnamüüride taga, et täies sõjavarustuses mehed saaksid seda külastada, kuna tollase tava kohaselt relvis mehi linna ei lastud.

Rahumeelse Marsi ehk Quiriniuse tempel asus aga linnaväljakul, kuhu preestrite protsessioon märtsikuus kilpe kandes suundus ning kus tähtsaid rahvakoosolekuid peeti. Quiriniuse nimi kadus kasutuselt, jäi vaid Marss – nii rahumeelse kui sõjaka palgega.

Uhketes märtsikuistes protsessioonides kandsid Marsi preestrid noid kilpe seepärast, et kilbi kohta käis väga tähtis lugu:
Enne veel, kui Marss Quiriniusega ühte sulas, mäletati, et viimase nimi tähendas tema päritolumaa keeles oda. Nii sai ka Marsi sümboliks oda, mida hoiti valitseja (keisri) kojas. Samuti hoiti seal kahtteist kilpi, millest üks oli langenud otse taevast.Teised üksteist aga tagus meistersepp esimese järgi täpsete koopiatena, et vaenlane ei tunneks seda ainsat õiget ära. Kui kaduma läheb taevast sadanud kilp ja Marsi püha oda, on ka rahul ja riigilgi igaveseks kriips peal.

Astroloogias valitseb Marss sodiaagiringi esimest märki Jäära, alustades sodiaagi-aastat samuti kui muinas-Itaalia hõimud – märtsikuust. Marsi asend horoskoobis näitab elujõudu, aktiivsust ja kirge. Marss annab ettevõtlikust, otsustavust, julgust, sageli masside juhtimise ja endaga kaasatõmbamise oskust ning veenmisvõimet; kuid ka kergeusklikkust, tormakust ja impulsiivsust (nagu Trooja sõja lugude jumalik tegelane).

Marsi valitsuse alla kuuluvad tuli, raud, terariistad, tulirelvad ja mehhanismid. Ta valitseb sõjaväge, politseid, tuletõrjet, raua- ja masinatööstust, sepatööd ning keemiat, samuti kirurgiat.

Naisterahva isiklikus horoskoobis viitab Marss sellele, milline on tema meesideaal (kellega ta oleks valmis kasvõi abielu rikkuma, nagu seda tegi Aphrodite). Mehe isiklikus sünnikaardis näitab Marss tema mehelikku seksuaalset olemust. Marsi märgipositsioon annab inimese aktiivsusele ja ettevõtlikkusele oma erilise värvingu ning näitab, mis laadset (füüsilist) tööd ta kõige meelsamini teeb. Marsi majapositsioon horoskoobis aga märgib elualasid ja – valdkondi, millele isik võiks maksimaalselt suunata oma energia ja ettevõtlikuse, et saavutada elus edasijõudmist.

Marss on samavõrd võimas kui ohtlik jõud, mis põhjustab alati liialdusi: julgusest võib saada hulljulgus, otsustamiskindlusest hoolimatus, võistlusest rekordijanu, spontaalsusest vägivald, soovist iha, aktiivsusest lõputu askeldamine.

Marsi probleemideks on enesevalitsus, oskuslik ja kontrollitav agressiivsus ning mängureeglite aus järgimine. Samuti tekitab isiklikus horoskoobis tugevasti rõhutatud Marss raskusi selle mõistmisel, et üksnes tahte varal pole võimalik kõike saavutada, inimene peab õppima ka ootama, arendama endas kannatlikkust ja halastust. Marsilikeks ohtudeks on pidurdamatus, ärritatavus, järelemõtlematus ning mõnikord isegi kättemaksuhimu ja sadistlik agressiivsus.

Kui teised planetaarsed jõud, esmajoones Päike, Merkuur ja Saturn Marssi ohjeldavad, kujunevad välja positiivsed marsilikud jooned: julgus, intensiivsus, kirglikkus, tingimusteta kindlus ja otsustatavus, rõõm asjadesse sekkuda ning rüütellikkus.

järgneb...

Kommentaare ei ole: