neljapäev, 29. märts 2007

Pluuto : 2 osa

PLUUTO - KÄÄBUSPLANEET


14. – 25.augustil 2006 toimus Prahas astronoomide tippkohtumine – IAU 26. Peaassamblee teise, 24 augusti koosoleku naelaks oli kahtlemata IAU resolutsioonide vastuvõtmine. Resolutsioonid on sageli mingit väga spetsiifilist koordinaatide süsteemi või ajaarvestust puudutavad tehnilised dokumendid, millest paljud astrofüüsikud lõpuni arugi ei saa. Neli esimest Praha resolutsiooni võiski lugeda sellesse kategooriasse. Siis tulid resolutsioonid 5 ja 6, kumbki omakorda versioonides A ja B, kõik seotud Pluutoga. Seda koosoleku osa juhatas väga efektselt ja perutama kippuvat auditooriumi ohjes hoidvalt Jocelyn Bell Burnell – esimese pulsari avastaja 1967.a. Tõsi küll, pulsarite avastamise au ja Nobeli preemia läks tema juhendajale A.Hewish`ile. Jocelyn on aga sellegipoolest astronoomiale ja pulsaritele truuks jäänud ning nüüd langes talle osaks olla see heerold, kes kuulutas, et Pluuto ei ole enam planeet.

Resolutsioon 5A, mis tõstiski Pluuto planeetide hulgast kääbusplaneetide hulka, võeti vastu tegelikult hääli kokku lugemata – poolthääletajate ülekaal oli nii ilmne.

Erilist probleemi polnud ka resolutsiooniga 6A, mis kuulutas, et Pluuto on Neptuuni-taguste objektide uue kategooria prototüüp ( 237 poolt, 157 vastu, 17 erapooletut).

Kõige pingelisemaks hääletuseks ja häälte lugemiseks kujunes aga resolutsiooni 6B, mis pakkus sellele uuele kategooriale nimeks plutonian objects , eesti keeles siis ehk Pluuto-taolised objektid. Hoolikas häältelugemine andis tulemuseks 183 poolt ja 186 vastu – seega jäi nimi seekord panemata ja IAU tegeleb asjadega edasi.

Pluuto s(t)aatuse üle võib muidugi vaielda. Enamikule astronoomidest oli ilmselt ammu juba selge, et ta Päikesesüsteemi planeetide perekonda ikka hästi ei klapi. Ajalooline traditsioon hoidis teda seal 76 aastat, kuid et ära hoida planeetide arvu kontrollimatut kasvu ja võib-olla isegi planeedi mõiste degradeerumist, oli see otsus ilmselt vajalik ja õigeaegne.

Samal tippkohtumisel pandi paika planeedi definitsioon. Resolutsiooni 5A lõppversiooni järgi:
Planeet on taevakeha, mis
on orbiidil ümber Päikese
omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud, nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju ja
on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
“Kääbusplaneet” on taevakeha, mis
on orbiidil ümber Päikese
omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
ei ole puhastanud oma orbiidi ümbrust ja
ei ole kaaslane
Kõiki teisi ümber Päikese tiirlevaid objekte peale kaaslaste tuleb kollektiivselt nimetada “Päikesesüsteemi väikekehadeks”.

Kõigile kolmele punktile olid lisatud allmärkused:
Punktile 1 “Kaheksa planeeti on : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun”,
Punktile 2 “IAU otsustab piiripealsete objektide kuuluvuse kas kääbusplaneetide hulka või teistesse kategooriatesse” ja
Punktile 3 “ Need hõlmavad praegu enamikku Päikesesüsteemi asteroide, enamikku Neptuuni-taguseid objekte (TNO-d), komeete ja teisi väikekehi”.

See resolutsioon võeti suure häälteenamusega ka vastu, 424-st hääletamisel osalenud IAU liikmest oli selle poolt hinnanguliselt üle 90%.

Järgnevalt läks hääletusele resolutsioon 5B, milles sooviti eelmises resolutsioonis sõnale “planeet” ette panna “klassikaline”. Sel juhul oleks “planeet” üldmõiste, mille alla käiksid nii “klassikalised” kui ka “kääbusplaneedid”. See oleks säilitanud Pluuto planeedistaatuse, kuid hääletajatest oli aga enamus selle vastu, seega “kääbusplaneedid” ei ole planeedid, kuigi nimetus nagu viitaks sellele. Inglise keeles on probleem veelgi teravam, sest seal kirjutatakse need sõnad lahku (“dwarf planets”), nende kokkukuuluvuse rõhutamiseks peab kasutama jutumärke.
Nende resolutsioonide järgi on nüüd Päikesesüsteemis vaid 8 planeeti, 76 aastat planeedi staatuses olnud Pluuto enam sellesse seltskonda ei mahu, kuna pole oma liikumisalas üksi, vaid jagab seda teiste Neptuuni-taguste objektidega. Samal põhjusel ei sobi sinna ka (2003UB313) Eris, aga Ceres, teadagi on Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevate väikekehade suurim esindaja. Kõik kolm kuuluvad nüüdsest kääbusplaneetide hulka.

7. septembril andis Väikeplaneetide Keskus Pluutole asteroidide tähistamiseks kasutatava numbri 134340, samal päeval sai taolise numbri (136199) ka 2003UB313, nime Eris omistati talle 13.septembril. Need numbrid kirjutatakse nime ette, seega oleks siis äsjase Päikesesüsteemi üheksanda planeedi tähistus 134340 Pluuto.

Artikli koostamisel on kasutatud: Tähetorni kalender 2007 L.Leedjärve artiklit – Astronoomide tippkohtumine Prahas ja T.Tuvikene – Mis asi on planeet? materjale.

Valor

Kommentaare ei ole: