Parem polnud ka Pan AM-i
lennuki saatus – 396-st lennukis viibinust pääses vaid 61. Pääsesid põhiliselt
lennuki esiosas istunud, eespool kohast, kus Hollandi lennuk Pan Am-i Boeingu
lömastas. Kokku hukkus 583 inimest, tehes toimunust kõigi aegade
ohvriterohkeima lennuõnnetuse. Uurimine tuvastas, et vigu tehti lausa ridamisi.
Parandamatu viga tehti KLM-i Boeingu kokpitis – lennuki kapten luges valesti
tornist antud korraldust oodata ning alustas starti. Muide, mustade kastide
salvestiste uurimisel selgus, et Hollandi lennuki teine piloot polnud, erinevalt
kaptenist, sugugi kindel, et stardiluba olemas on.
Ent puhtad poisid polnud
ka Pan Am-i piloodid. Eluga pääsenud raadioside eest vastutanud teine piloot
Robert Bragg on hiljem väitnud, et mõistis lennujuhi korraldust sõita
kolmandasse väravasse valesti – nad olla esimesest juba möödunud ning ükshaaval
lugedes olnud nendejaoks „kolmandaks“ väravaks värav number neli. Ent musta
kasti salvestus näitab veenvalt, et korraldus kolmandasse väravasse minna tuli
enne, kui Pan Am-i lennuk esimesest väravast möödus. Kolmandas väravas tulnuks
pöörata lennuk väga järsult peaaegu tagasi, mida Pan Am-i piloot pidas ehk
liiga tülikaks manöövriks – järgmine
värav, C4, paiknes selles suhtes ameeriklaste jaoks hoopis mugavamalt.
Juurdluskomisjoni otsus oli, et katastroofi vahetuks põhjuseks oli KLM-i
kapteni Van Zanteni otsus startida ilma selgelt väljendunud stardiloata. Van
Zanten oli stressis – peale surus kompanii lennuaja limiidi lõppemine, samuti
halvenes ilm iga hetkega. Ehk sundis see
Van Zantenit soovitut tõe pähe võtma? KLM tasus hukkunute omastele kokku 110
miljonit dollari ulatuses kompensatsioone.
Iga lennuõnnetus on
katastroof – ent ka õppetund selleks, et taoliste õnnetuste juhtumise
tõenäosust tulevikus vähendada. Los Rodeose katastroofist on möödunud pikk aeg.
Nende aastate jooksul on maailma lennuliiklus muutunud mitu korda tihedamaks.
Kõik Los Rodeose katastroofi järel kasutusele võetud uuendused oleks võinud
töösse võtta ka ilma 583 ohvrit nõudnud õnnetuseta. Ja ometi – me võime tehnika
ja elektroonika teha nii lollikindlaks kui võimalik, ent jääb inimene, kellele
on paraku omane eksida. Seetõttu pole päris ohutut maailma ka tulevikus loota.
Artikli lühendatud tekst
on võetud ajakirjast Tehnikamaailm 3/2012.Autoriks Vello Kala. Edasi läheme
siis taevaste kirjelduste juurde.
järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar