Eris on viimane suurem taevakeha, mis on viimastel aastatel kõige rohkem kõneainet pakkunud. Alates tema avastamise salajas hoidmisega, nime seostamine filmikangelannaga (Xena) ja lõpetades tema staatuse määramisega (kääbusplaneet). Piisavalt palju on kirjutatud tema mütoloogilisest taustast. Meeldetuletuseks aga siiski lähemalt kaks-kolm lugu Erisest. “Maailma mütoloogia entsüklopeedias” (eesti keelne tõlge) pole ridagi Erise kohta. Erise kohta leidsin kahest raamatust - “Klassikaline mütoloogia” ja “Müüdid ja legendid” järgmist.
Moirad ennustasid, et Thetis, kes oli kõige tähtsam nereiid ja Achilleuse surematu ema, saab poja, kes on võimsam, kui tema isa. Zeus ihaldas Thetist, kuni sai sellest ettekuulutusest teada, kuid pahandas sellegipoolest oma lähenemiskatsete tagasilükkamise üle. Zeus vandus, et Thetis ei abiellu surematuga ja valis selle asemel sureliku, Iolkose kuninga Peleuse. Pulmapidu segas tülijumalanna Eris, kes oli vihane, et teda ei kutsutud peole. Pahameelehoos viskas ta maha õuna, kuhu oli kirjutatud “kõige kaunimale”. Hera, Athena ja Aphrodite tahtsid kõik seda auhinda endale saada ja nende järgnenud nägelus viis lõpuks Trooja sõjani.
Teine lugu pajatab nii.
Kuningas Priamosele ennustati, et tema poeg saab Trooja langemise põhjuseks. Selle tulemusena jäeti Paris mäele surema. Ta leiti aga mäenõlvalt ja karjused kasvatasid ta üles.
Kui Paris noore mehena Troojasse naasis, andis Zeus jumalate sõnumitoojale Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on jumalannadest kauneim, Aphrodite, Athena või Hera. Üleannetu Eris oli auhinnaana kuldse õuna maha visanud. Paris nõudis kindlalt, et hindab neid kordamööda nende alastuses. Hera pööras oma suurepärast keha aeglaselt tema ees ning lubas temast teha kogu Aasia valitseja. Athena läks veel kaugemale ja lubas teha ta kõigis lahingutes võidukaks ning ka maailma kõige targemaks ja ilusamaks meheks. Aga teades oma lihtsat kasvatust, väitis Paris vastu, et on südames karjus, mitte sõdur, ja tema isa kuningriik on rahumeelne. Siis lasi imekaunis Aphrodite oma sarmi käiku ja lubas talle sama ilusa naise kui tema ise ning Paris kuulutas tema võitjaks. Aphrodite viis Parise Spartasse kosima Helenat, Menelaose kaunist abikaasat.
Helena oli Zeusi ja Leda või Nemesesi, kättemaksu kehastuse, tütar. Ta võis olla iidne jumalanna, keda seostati taimekasvusega. 7. sajandiks e.m.a. oli temast aga saanud naine, kelle ilu oli nii võimas, et tõi surelike maailma surma ja hävingut.
Kui Helena oli valmis abielluma, tuli kogu Hellasest kokku kosilasi, kes tahtsid tema kätt paluda. Peljates, et tagasilükatud kosilased lähevad tülli ja alustavad sõda, nõudis Sparta kuningas Tyndareos, et kõik kosilased vannuksid, et kaitsevad seda, kelle Helena abikaaskas valib, igasuguse ülekohtu eest. Tyndareos valis Helena abikaasaks Menelaose, Mükenee kuninga poja ja Sparta tulevase kuninga.
Helena kuulsus ilu sai pulmas tõendust. Pärimuse järgi viskas üleannetu Eris põrandale kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”. Edasi järgnes juba ülalpool kirjutatud lugu.
Sparta kuninga Menelaose kuninga abikaasa Helena põgenes koos Trooja printsi Parisega ja põhjustas nii kümneaastase sõja kreeklaste ja troojalaste vahel.
Egiptuse versioonis sokutab Helena põgenemist müütiline kuningas Proteus temasarnase varikuju Parise kaaslaseks, kuna Helena jääb ohutult peitu koopasse Egiptusese rannikul. Pärast Trooja langemist tuli Menelaos talle järele ja pärast seda elas ta paiksemat elu.
Vana-kreeka jumalate intriikidel olid tihtipeale kaugeleulatuvad tagajärjed inimeste elus. Jumaliku Olümpose mäe elanike käitumine oli niivõrd ettearvamatu, et päev, mis hommikul oli tore ja andsi põhjust pidutsemiseks, võis päikeselojanguks muutuda veresaunaks, mis heitis erepunaseid varje veel mitmetele järgnevale aastale. Täpselt selline sündmus oli Peleuse ja Thetise pulm. Sest see oli teetähis rajal, mis viis mitme keeru ja käänaku järel Trooja sõja üheksa koleda aastani.
Sageli avastatakse uus taevakeha siis, kui ta läheneb Päikesele. Erise puhul see aga nii ei toimunud. Avastamise momendil asus ta Jääras (21 kraadi), mis on aga tema orbiidi afeel, s.o. kaugeim orbiidi punkt Päikesest. Täpsemalt on kaugeim punkt 97,56 aü, ehk 14,60 miljardit km. Avastamise momendil asus Eris 14,4 miljardi km kaugusel. Maa asub Päikesest 1 au kaugusel ja Pluuto 39,5 au kaugusel. Huvitav on see, et 280 aasta pärast tuleb ta Päikesele lähemale positsioonile 36 au ja siis on ta lähemal kui Pluuto.
Tema perigee ehk lähim positsioon Päikesele jääb Kaalude märki. Tiirlemisperiood on 556,7 aastat. Tema orbiidi kalle ekliptika suhtes on 44 kraadi ja seetõttu läbib ta ülipika aja vältel põhimõtteliselt kõik 88 tähtkuju. Eris liigub üsna kõrgel meie peade kohal ja sealt tavaliselt uusi taevakehi ei otsita, nüüd aga otsiti, kuna igaltpoolt muialt oli juba otsitud.
Viimati oli Eris perigees 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alul. Siis oli tema mõju maale kõige enam tunda. Kõik nende sajandivahetuse sündmused olid seotud Erise olulise mõjuga. Eriti siis, kui ta tegi täpseid ühendusi või opositsioone planeetidele.
Toon ära ühes kinnises astrofoorumis 2006.aasta suvel ja hiljemgi olnud pikad arutelud Erisest, enne tema nime saamist, see peaks huvi pakkuma ja andma ainet mõtisklemiseks.
….…. Avastaja Mike Brown pakkus nimeks “Lila” või “planetlila”. Lila tähendab tõlkes mäng ja selle sõnaga tähistatakse Jumala tegevusi. Kuigi avastaja ütles siis, et ei ole vähimatki võimalust, et uus planeet võiks saada ametlikuks nimeks Lila, on nimi siiski väga sobilik. Nimi on sobilik selle poolest, et kui vaadelda Päikesesüsteemi kui inimese arengu mudelit, siis kirjeldab just sanskriti sõna “Lila” seda, mis juhtub vaimse inimesega peale surma ehk peale “Pluutot”. On ju sobilik kui Pluutost järgmine planeet sellise nime saaks. Aga kui ikka ei saa, siis ikkagi ei maksa unustada, et just selle märksõnaga assotsieerus see taevakeha avastaja jaoks kõigepealt ja see ei ole juhus. Usun, et ka ametlik nimi jääb nii või teisiti seda printsiipi väljendama. Lilaga seonduvad veel sellised sanskritikeelsed sõnad nagu “dharma”, “svarupa”, võib olla ka “rasa” aga ka “bhagavan” ja “prema”. Ei tea, eks näeme. Samuti võiks ennustada, et kuna igal elusolendil on Jumalaga oma “Lila”, siis võib selliseid Lila taolisi taevakehi olla seal hulgim. Lila lihtsalt “avab” uue kategooria nagu Chiron omal ajal Kentauride kategooria avas. Ja Lila seos Chironiga on suur. Ilma Chironita ei saa Lilani jõuda. Chiron on võti sellel teel. Uurides Chironi avastamise horoskoopi leiame, et Lila ja Pluuto on seal opositsioonis, ühenduses Kuu sõlmedega ja IC-MC teljega. Siit tuleb välja vastandumine Pluutole…….
….Huvitav lugu selle taevakeha avastamise juures on see, et avastajate arvutisüsteemi tungis sisse häkker ja leides info selle uue planeedi kohta, lubas ta selle avalikuks teha. Avastajad tahtsid objekti veel mõnda aega uurida, et olla selle suuruses ja muudes omadustes kindlad ning planeerisid info avalikustada alles oktoobris. Paistab aga, et sellele planeedile ei meeldi varjus olla ja tahtis siiki kohe avalikuks tulla. Nii tuligi mängu häkker ja infot ei olnud võimalik enam varjata. Teine naljakas lugu on selline, et avastaja Mike Brown vedas ühe oma kolleegiga 5,5 aastat tagasi 5 pudeli kalli shampuse peale kihla, et viie aasta jooksul avastatakse Pluutost suurem objekt. Kihlvedu lõppes käesoleva aasta 1. Jaanuaril Browni kaotusega. Ja vaid 7 päeva hiljem avastas ta selle planeedi siiski!!! No kas pole veider?!?! Avastaja hoidis planeedi kohta käivat infot aadressil http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/planetlila/, kuid nagu öeldud, ei olnud ta seda lehte avalikustanud. Aadressis sisaldub nimi 'planet lila', mis on andnud alust spekulatsioonideks, et avastajaõigust kasutades annavad nad planeedile nimeks Lila.
Moirad ennustasid, et Thetis, kes oli kõige tähtsam nereiid ja Achilleuse surematu ema, saab poja, kes on võimsam, kui tema isa. Zeus ihaldas Thetist, kuni sai sellest ettekuulutusest teada, kuid pahandas sellegipoolest oma lähenemiskatsete tagasilükkamise üle. Zeus vandus, et Thetis ei abiellu surematuga ja valis selle asemel sureliku, Iolkose kuninga Peleuse. Pulmapidu segas tülijumalanna Eris, kes oli vihane, et teda ei kutsutud peole. Pahameelehoos viskas ta maha õuna, kuhu oli kirjutatud “kõige kaunimale”. Hera, Athena ja Aphrodite tahtsid kõik seda auhinda endale saada ja nende järgnenud nägelus viis lõpuks Trooja sõjani.
Teine lugu pajatab nii.
Kuningas Priamosele ennustati, et tema poeg saab Trooja langemise põhjuseks. Selle tulemusena jäeti Paris mäele surema. Ta leiti aga mäenõlvalt ja karjused kasvatasid ta üles.
Kui Paris noore mehena Troojasse naasis, andis Zeus jumalate sõnumitoojale Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on jumalannadest kauneim, Aphrodite, Athena või Hera. Üleannetu Eris oli auhinnaana kuldse õuna maha visanud. Paris nõudis kindlalt, et hindab neid kordamööda nende alastuses. Hera pööras oma suurepärast keha aeglaselt tema ees ning lubas temast teha kogu Aasia valitseja. Athena läks veel kaugemale ja lubas teha ta kõigis lahingutes võidukaks ning ka maailma kõige targemaks ja ilusamaks meheks. Aga teades oma lihtsat kasvatust, väitis Paris vastu, et on südames karjus, mitte sõdur, ja tema isa kuningriik on rahumeelne. Siis lasi imekaunis Aphrodite oma sarmi käiku ja lubas talle sama ilusa naise kui tema ise ning Paris kuulutas tema võitjaks. Aphrodite viis Parise Spartasse kosima Helenat, Menelaose kaunist abikaasat.
Helena oli Zeusi ja Leda või Nemesesi, kättemaksu kehastuse, tütar. Ta võis olla iidne jumalanna, keda seostati taimekasvusega. 7. sajandiks e.m.a. oli temast aga saanud naine, kelle ilu oli nii võimas, et tõi surelike maailma surma ja hävingut.
Kui Helena oli valmis abielluma, tuli kogu Hellasest kokku kosilasi, kes tahtsid tema kätt paluda. Peljates, et tagasilükatud kosilased lähevad tülli ja alustavad sõda, nõudis Sparta kuningas Tyndareos, et kõik kosilased vannuksid, et kaitsevad seda, kelle Helena abikaaskas valib, igasuguse ülekohtu eest. Tyndareos valis Helena abikaasaks Menelaose, Mükenee kuninga poja ja Sparta tulevase kuninga.
Helena kuulsus ilu sai pulmas tõendust. Pärimuse järgi viskas üleannetu Eris põrandale kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”. Edasi järgnes juba ülalpool kirjutatud lugu.
Sparta kuninga Menelaose kuninga abikaasa Helena põgenes koos Trooja printsi Parisega ja põhjustas nii kümneaastase sõja kreeklaste ja troojalaste vahel.
Egiptuse versioonis sokutab Helena põgenemist müütiline kuningas Proteus temasarnase varikuju Parise kaaslaseks, kuna Helena jääb ohutult peitu koopasse Egiptusese rannikul. Pärast Trooja langemist tuli Menelaos talle järele ja pärast seda elas ta paiksemat elu.
Vana-kreeka jumalate intriikidel olid tihtipeale kaugeleulatuvad tagajärjed inimeste elus. Jumaliku Olümpose mäe elanike käitumine oli niivõrd ettearvamatu, et päev, mis hommikul oli tore ja andsi põhjust pidutsemiseks, võis päikeselojanguks muutuda veresaunaks, mis heitis erepunaseid varje veel mitmetele järgnevale aastale. Täpselt selline sündmus oli Peleuse ja Thetise pulm. Sest see oli teetähis rajal, mis viis mitme keeru ja käänaku järel Trooja sõja üheksa koleda aastani.
Sageli avastatakse uus taevakeha siis, kui ta läheneb Päikesele. Erise puhul see aga nii ei toimunud. Avastamise momendil asus ta Jääras (21 kraadi), mis on aga tema orbiidi afeel, s.o. kaugeim orbiidi punkt Päikesest. Täpsemalt on kaugeim punkt 97,56 aü, ehk 14,60 miljardit km. Avastamise momendil asus Eris 14,4 miljardi km kaugusel. Maa asub Päikesest 1 au kaugusel ja Pluuto 39,5 au kaugusel. Huvitav on see, et 280 aasta pärast tuleb ta Päikesele lähemale positsioonile 36 au ja siis on ta lähemal kui Pluuto.
Tema perigee ehk lähim positsioon Päikesele jääb Kaalude märki. Tiirlemisperiood on 556,7 aastat. Tema orbiidi kalle ekliptika suhtes on 44 kraadi ja seetõttu läbib ta ülipika aja vältel põhimõtteliselt kõik 88 tähtkuju. Eris liigub üsna kõrgel meie peade kohal ja sealt tavaliselt uusi taevakehi ei otsita, nüüd aga otsiti, kuna igaltpoolt muialt oli juba otsitud.
Viimati oli Eris perigees 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alul. Siis oli tema mõju maale kõige enam tunda. Kõik nende sajandivahetuse sündmused olid seotud Erise olulise mõjuga. Eriti siis, kui ta tegi täpseid ühendusi või opositsioone planeetidele.
Toon ära ühes kinnises astrofoorumis 2006.aasta suvel ja hiljemgi olnud pikad arutelud Erisest, enne tema nime saamist, see peaks huvi pakkuma ja andma ainet mõtisklemiseks.
….…. Avastaja Mike Brown pakkus nimeks “Lila” või “planetlila”. Lila tähendab tõlkes mäng ja selle sõnaga tähistatakse Jumala tegevusi. Kuigi avastaja ütles siis, et ei ole vähimatki võimalust, et uus planeet võiks saada ametlikuks nimeks Lila, on nimi siiski väga sobilik. Nimi on sobilik selle poolest, et kui vaadelda Päikesesüsteemi kui inimese arengu mudelit, siis kirjeldab just sanskriti sõna “Lila” seda, mis juhtub vaimse inimesega peale surma ehk peale “Pluutot”. On ju sobilik kui Pluutost järgmine planeet sellise nime saaks. Aga kui ikka ei saa, siis ikkagi ei maksa unustada, et just selle märksõnaga assotsieerus see taevakeha avastaja jaoks kõigepealt ja see ei ole juhus. Usun, et ka ametlik nimi jääb nii või teisiti seda printsiipi väljendama. Lilaga seonduvad veel sellised sanskritikeelsed sõnad nagu “dharma”, “svarupa”, võib olla ka “rasa” aga ka “bhagavan” ja “prema”. Ei tea, eks näeme. Samuti võiks ennustada, et kuna igal elusolendil on Jumalaga oma “Lila”, siis võib selliseid Lila taolisi taevakehi olla seal hulgim. Lila lihtsalt “avab” uue kategooria nagu Chiron omal ajal Kentauride kategooria avas. Ja Lila seos Chironiga on suur. Ilma Chironita ei saa Lilani jõuda. Chiron on võti sellel teel. Uurides Chironi avastamise horoskoopi leiame, et Lila ja Pluuto on seal opositsioonis, ühenduses Kuu sõlmedega ja IC-MC teljega. Siit tuleb välja vastandumine Pluutole…….
….Huvitav lugu selle taevakeha avastamise juures on see, et avastajate arvutisüsteemi tungis sisse häkker ja leides info selle uue planeedi kohta, lubas ta selle avalikuks teha. Avastajad tahtsid objekti veel mõnda aega uurida, et olla selle suuruses ja muudes omadustes kindlad ning planeerisid info avalikustada alles oktoobris. Paistab aga, et sellele planeedile ei meeldi varjus olla ja tahtis siiki kohe avalikuks tulla. Nii tuligi mängu häkker ja infot ei olnud võimalik enam varjata. Teine naljakas lugu on selline, et avastaja Mike Brown vedas ühe oma kolleegiga 5,5 aastat tagasi 5 pudeli kalli shampuse peale kihla, et viie aasta jooksul avastatakse Pluutost suurem objekt. Kihlvedu lõppes käesoleva aasta 1. Jaanuaril Browni kaotusega. Ja vaid 7 päeva hiljem avastas ta selle planeedi siiski!!! No kas pole veider?!?! Avastaja hoidis planeedi kohta käivat infot aadressil http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/planetlila/, kuid nagu öeldud, ei olnud ta seda lehte avalikustanud. Aadressis sisaldub nimi 'planet lila', mis on andnud alust spekulatsioonideks, et avastajaõigust kasutades annavad nad planeedile nimeks Lila.
Avastaja ise aga ütleb, et see on kõigest sentiment, mis sundis teda nimetama seda lehekülge oma äsjasündinud tütre nimega ja sellest ei maksaks kaugeleulatuvaid järeldusi teha. See nimi olevat vaid tööversioon, ehkki ka tegelik nimi olevat juba planeedile välja mõeldud. Tütrel on muide juba ka kodulehekülg olemas ja seal on isegi sünnikell antud. http://www.lilahbrown.com/ Tütar sündis 7. Juulil. Londoni terroriakti päeval. Astroloogid juba uurivad selle plika kaarti. Lilith, Merkuur ja Veenus pidavat MC-l olema. Lila, Lilith, ei tea, huvitav...
On spekuleeritud, et planeedi nimeks võiks saada Janus, Prometheus, Regina, Loki. Observer aga väidab avastajat ennast tsiteerides, et uue planeedi nimeks saab Xena. http://observer.guardian.co.uk/international/story/0,6903,1539933,00.html Igaljuhul on selge, et see planeet on kriminaalse ja kahepalgelise loomuga -- häkker, kaks planeedi avastust ühel päeval, sarnasus Pluutoga, kihlvedu, jne. Ise olen arvanud, et järgmise planeedina avastatakse Sõnni valitseja. Hetkel tundub ka Xena Sõnni valitsejaks sobivat. Võib olla on siin tunda liiga suurt Sõnni täiend-vastandpaari Skorpioni mõju aga Sõnnilikkust on siin kah küllalt. Aga mõistagi võin ma eksida.Xenat mänginud Lucy Lawless (tõlkes seadusetu) sündinud 29. Märtsil 1968 Aucklandis ja tema Päike on 9 kraadi Jääras, ühenduses Xenaks nimetatud uue planeediga...
Nagu teada, on uue planeedi avastamisel alati ühiskonnas avaldunud selle planeedi printsiibid. 1930 avastati Pluuto ja just sel ajal tegeleti aktiivselt aatomi tuuma uurimisega. Neptuuni avastamise ajal sündis psühholoogia ja ühiskonnas tegeleti vaimude väljakutsumisega jne. Mina olen arvanud, et kui Sõnni valitseja avastatakse, siis toimuvad ühiskonnas suured muudatused rahanduses. Eks Eurogi ole juba suur muudatus aga usun, et sellest ei piisa. Küllap liigutakse ikkagi sularaha kaotamise ja plastraha kasutamise suunas. Eks me näe...
…..Kuigi avastaja ütleb kodulehel, et ei ole vähimatki võimalust, et “Lila” võiks saada planeedi ametlikuks nimeks, on nimi siiski väga sobilik."The real name of the new planet is currently in limbo while committees decide its fate.For those speculating that the name will be "Lila" based on the web site name I must warnyou that that is really just a sentimental dad's early-morning-after-no-sleep naming of aweb site for his (at the time) three week old daughter and one should not take it tooseriously! In fact, the sentimental dad was so tired he even spelled his own daughter'sname wrong (it is "Lilah"). The name "Xena" is frequently heard associated with thisplanet; this name comes from an internal cod name that we used before we publicallyannounced the existence of the planet. Other code names have been "Santa" (2003 EL61),"Rudolph" (the moon of 2003 EL61), "Easterbunny" (2005 FY9) and "Flying Dutchman" (Sedna),and "Gabrielle" (the moon of 2003 UB313). We use these names internally simply becausethey are easier to say and remember than things like 2003 EL61 or S/2005 (2003 UB313) 1 .There is no chance whatsoever that these will become the permanent names of these objects!As soon as the committees make their decisions these objects will get real names."
Nimi on sobilik selle poolest, et kui vaadelda Päikesesüsteemi kui inimese arengu mudelit, siis kirjeldab just sanskritikeelne sõna "Lila" seda, mis juhtub vaimse inimesega peale surma ehk peale "Plutot". On ju sobilik kui Pluutost järgmine planeet sellise nime saaks.Aga kui ka ei saa, siis ikkagi ei maksa unustada, et just selle märksõnaga assotsieerus see taevakeha avastaja jaoks kõigepealt ja see ei ole ju juhus. Usun, et ka ametlik nimi jääb nii või teisiti seda printsiipi väljendama. Lilaga seonduvad veel sellised sanskritikeelsed sõnad nagu "dharma", "svarupa" võib olla ka "rasa" aga ka "bhagavan" ja"prema". Ei tea, eks näeme.
järgneb....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar